Üks roll
Eesti kirjanduse väli uueneb jõudsalt. Paljud algatused ei olegi põrganud märkimisväärsetele takistustele – küllap ütleb see midagi rõõmustavat ühiskonna vaimse olukorra kohta. Näiteks: hästi on käima läinud kirjanikupalga projekt, äsja loodud Tallinna Kirjanduskeskus annab loodetavasti uue hoo Eduard Vilde ja Tammsaare muuseumile, enam on väärtustama hakatud toimetajaid, kriitikuid, mõttekirjandust.
Ka Tartu saamine UNESCO kirjanduslinnaks 2015. aastal oli sündmus, mille virgutavat mõju…
Ka Tartu saamine UNESCO kirjanduslinnaks 2015. aastal oli sündmus, mille virgutavat mõju…
3 minutit
Eesti identiteet tõejärgses ühiskonnas
Russofoobia võtab Eesti erudeerituimate arvajate seisukohtades apokalüpsisele kutsuvad mõõtmed.
Detsembris korraldas Eesti keelenõukogu Eesti Rahva Muuseumi Jakob Hurda saalis seminari „Ring ümber identiteedi“. Eesti identiteedist seminaril kuigi palju ei kõneldud, pigem iseloomustas seminari teema vältimine – nagu kassid ümber palava pudru. Nõukogude ajal oli eestlaste põhiliseks identiteedimureks, et meid ei peetaks…
7 minutit
Selles ei ole midagi uut, et inimesed on otsinud kompromissi tõega ja aeg-ajalt tõest ära langenud. Paul Delvaux. Aken. Õli, 1936.
Kumu.
Tõejärgne uustõde?
Vasturääkivuste absurdsuse tipus troonib oksüümoron, hullumeelne hüüatus „tõde ei ole olemas; see on tõde!“.
6 minutit
Ühismeedia arvamuskliimat iseloomustab k õlakambri efekt ehk sarnaste vestluspartneritega suhtlemisel kinnistuvad ja võimenduvad samad eelarvamused ning seisukohad. N-ö õigesti konstrueeritud teated tagavad positiivse tagasiside, mis kinnistab juba kujunenud identiteeti. Paul Delvaux. Terrass. Oli, 1979.
Kumu.
Tõejärgse retoorika tõetingimused
Ühismeedia ajastul ei seostu uudised enam ilmtingimata ajakirjandusliku tööga, selle asemel näeme rahvasuu kui autoriteedi esiletõusu.
6 minutit
Võltsuudised ja uus külaühiskond
Võltsuudiste teemat saab käsitleda mitmest vaatenurgast. Minu hinnangul on praegu jäänud peale ajakirjanikutööd lahkav vaade: miks ajakirjanikud ei kontrolli piisavalt infoallika usaldusväärsust ja lasevad läbi väljamõeldud uudiseid? Uudistarbijate puhul on aga esile tõstetud küsimus, miks sellist valeinfot massiliselt jagatakse, kuidas seda siis ära ei tunta.
Kurioosum ja väljamõeldis
Tegemist ei ole ju uue nähtusega.…
Kurioosum ja väljamõeldis
Tegemist ei ole ju uue nähtusega.…
5 minutit
Meediakanal Russia Today ütleb end olevat 550 miljoni vaatajaga populaarseim uudiste edastaja YouTube’is. The Economisti (21. I) väitel on aga tegu potentsiaalse, mitte tegeliku vaatajaskonnaga (läinud kuul oli see Suurbritannias vaid 0,04%). YouTube’i vaadatavuse taga on sisseostetud kaadrid katastroofidest ja õnnetustest, neile pakub konkurentsi ka Putini ülesastumine pianisti ja lauljana.
YouTube
Teeme Tõe jälle suureks?
Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat…
7 minutit
Uduketramine ja vastutus
Kui lugeda võltsuudiseid kui metafoore, mitte kui fakte, võib osutuda, et seal on üsnagi palju analüüsiväärset.
6 minutit
Klähvib, ei pure – Minu andekad sõbrad
Nagu lugeja pealkirjast järeldada võib, saavad seekord oma jao Eesti muusikaauhinnad, lühendatult EMA. Mina hääletasin kummaski voorus ainult oma sõprade poolt. Just minu sõbrad on siin ja praegu kõige andekamad muusikud, nagu iga meie muusikainimese muusikutest sõbrad on need kõige andekamad, sõltumata žanrist. Ma ei tea kedagi, kellel poleks sääraseid sõpru. Mis…
3 minutit
Mõra poliitkorrektsuse aates
Oleme Euroopa ajaloo kõige pikema rahuaja jooksul õppinud peaaegu kõiki nähtusi nimetama valede nimetustega.
Nähtustest õigete sõnadega rääkimine – mingi omanäoline robustne ausus – on muutunud luksuseks, mida vähesed oskavad, aga kõik tahavad. Selle taga ei ole alati poliitilised põhjused või poliitilise korrektsuse kõlisevad jalaketid, vaid ennekõike see, et oleme Euroopa ajaloo…
4 minutit
Werner Herzog
Filmarchiv
Põhimõttekindla mehe ilmutused
Werner Herzog: „Mul on poliitilisest korrektsusest täiesti ükskõik.“
12 minutit
Millega torkab valge valge taustal silma?
„Suluseisus“ saavad kokku ja hakkavad teineteist toetama tehniline ja visuaalne kõledus ning oluline ja soe teema, kust tõuseb esile ka traagilisi nüansse.
Vanemuise „Suluseis“, autor Kristian Hallberg, tõlkija Kadri Papp, lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding, valguskunstnikud Andres Noormets ja Jaanus Moor, fotokunstnik Maris Savik.…
5 minutit
Peegelduv heli
Soome-ugri püsinäituse audiovisuaalsete lahenduste mängulisus on ankurdatud antropoloogilise teooriaga, nii et sisu ja vorm moodustavad sugestiivse terviku. Seda võiks Eesti muuseumides rohkemgi näha olla.
Soome-ugri püsinäitus „Uurali kaja“ ERMis. Kontseptsiooni autor Art Leete (TÜ), juhtkuraator Svetlana Karm, kuraatorid Piret Koosa, Indrek Jääts, Nikolai Kuznetsov (TÜ) ja Madis Arukask (TÜ). Arhitektuuri autor Janken Wisespace…
6 minutit
Rõõm seksuaalsusest
Anna-Stina Treumundi näitus on eneseküllane, ent mitte kunstniku eneseimetluse mõttes: väljapanekus kujutatakse naise homoseksuaalset iha.
Anna-Stina Treumundi isikunäitus „M-i märg unenägu“ Tartu kunstimuuseumis kuni 26. II. Kuraator Rael Artel, graafiline disain Jaana Davidjants.
„Näitus „M-i märg unenägu“ uurib ühiskondlikke, naise füsioloogilisele toimimisele ja seksuaalsusele kehtestatud norme ning visualiseerib nende murdmist.“ Niimoodi kokkuvõtvalt ja…
„Näitus „M-i märg unenägu“ uurib ühiskondlikke, naise füsioloogilisele toimimisele ja seksuaalsusele kehtestatud norme ning visualiseerib nende murdmist.“ Niimoodi kokkuvõtvalt ja…
5 minutit
Kas muusika on naiste teema?
Heliloomingus ja viiulimängus ei ole naistel oma kaalukategooriat ning bariton sopraniga rolli pärast ei võistle.
Meie, eestlased, ei ole harjunud loomingus eriti mõtlema, kas see on naiste või meeste asi ajada. Esiteks on soorollide teadvustamine ja ümbermängimine meil üsna värske mõtteharjutus. Varem oli asi niisamagi selge, aga nüüd saab kõigile ilma asjadele…
4 minutit
Nõukogude luule must auk
Nõukogude kirjandusele, eriti luulele, on saanud osaks halastamatu ja osalt teenimatu saatus. Pärast pikka perioodi, mil upitati ühtesid ja vaikiti maha teised, on paljude omaaegsete inimhingede inseneride teosed leidnud koha…
5 minutit
Tsensor minus eneses
Poliitkorrektsuse juurutamise asemel piisab lihtsast inimlikust viisakusest ja sisemisest kultuurist.
Tsensuuri teema ületab aeg-ajalt ikka uudisekünnise. Nõukogude unelaadsest elust ja tsensuuri panusest sellesse on möödunud kümnenditel raamatu mõõtu uurimusi kirjutanud Kaljo-Olev Veskimägi, Enno Tammer, Maarja Lõhmus ja Gennadi Muravin, lisaks on ilmunud mitmesuguseid almanahhe ja erinumbreid ja peetud konverentse. Viimati pääses Loomingu Raamatukogu juubeldamise tähe all…
5 minutit
Kas riigiarhitekt, kommunikatsioonijuht või keegi teine?
Praegu tundub, et peamine eesmärk on moodustada riigiarhitekti institutsioon, kuid ruumilise keskkonna kvaliteedi parandamiseks on teisigi lahendusi.
Planeerijate ühing jagab Margit Mutso eelmises Sirbis sõnastatud seisukohta, et ruumi tuleb näha kui tervikpilti nii riigi kui ka kohalikul tasandil.* Riigiarhitektist on palju räägitud, kuid selgusetuks on jäänud tema roll…
5 minutit
Veljo Tormis 7. VIII 1930 – 21. I 2017
Ta elulooraamat on sulgunud. Ta elutöö tõeline tähendus maailmale on raamatuks alles saamata. See, mida temast teame, on ju suuresti pärit ta enese suust ja käest.
Ta ei pidanud paljuks kõnelda või kirjutada talle olulisest, olgu see põlvnemine, kasvamise ja kooliskäimise aegruum või kunstnikuks kujunemise keeruline tee. Ta jõudis õigete õpetajateni nii Tallinnas…
Ta ei pidanud paljuks kõnelda või kirjutada talle olulisest, olgu see põlvnemine, kasvamise ja kooliskäimise aegruum või kunstnikuks kujunemise keeruline tee. Ta jõudis õigete õpetajateni nii Tallinnas…
2 minutit
Oodates Loomingu Raamatukogu 500. sünnipäeva
Sõnavõtt Loomingu Raamatukogu 60. sünnipäeva banketil 19. jaanuaril 2017 Tallinnas Õpetajate Majas
Oo, õilsaimad Loomingu Raamatukogu toimetajad! Oo, pidulised!
Kasutan harukordset võimalust, et õnnitleda ja tervitada Loomingu Raamatukogu kõigi Emajõe Ateena, UNESCO kirjanduslinna luuserite nimel! „Luuser“ on mõeldud tähenduses, nagu see esineb 1964. aasta „Kreeka kirjanduse antoloogias“, nimelt ’ringiluusija ehk flanöör’.
Flaneerimine…
Kasutan harukordset võimalust, et õnnitleda ja tervitada Loomingu Raamatukogu kõigi Emajõe Ateena, UNESCO kirjanduslinna luuserite nimel! „Luuser“ on mõeldud tähenduses, nagu see esineb 1964. aasta „Kreeka kirjanduse antoloogias“, nimelt ’ringiluusija ehk flanöör’.
Flaneerimine…
3 minutit
Sajandivahetusel pani Tormis 70aastasena heliloojaameti maha, kuid õpetas seda hoogsamalt regilaulu. Kaader Arko Oki dokumentaalfilmist „Seal, kus lõpeb luule“ (2009).
Rahvalaul ja meie
Veljo Tormise mälestuseks taasavaldame 1972. aastal1 ilmunud teksti, mis mõjub maestro manifestina. 45 aastat hiljem tundub loomulik, et regilaulu siirded on kõikjal eesti muusikas.
13 minutit
Uus – Tallinna Kirjanduskeskuse hea algus
Kirjutasime mullu 22. aprillil A. H. Tammsaare ja Eduard Vilde muuseumi kafkalikust absurdist, kui nende külastusaegu aina vähendati ja eelarvet kärbiti. Nüüd ei kuulu need muuseumid enam Tallinna Linnamuuseumi koosseisu, vaid on osa jaanuari alguses loodud Tallinna Kirjanduskeskusest. Muutusest räägib Tallinna keskuse juht Maarja Vaino.
Mis see Tallinna Kirjanduskeskus õigupoolest on? Kes…
Mis see Tallinna Kirjanduskeskus õigupoolest on? Kes…
2 minutit
Dramaatiline erimeel
Madli Pesti doktoritöö „Poliitiline teater ja selle strateegiad Eesti ja lääne kultuuris“ teoreetiline vundament on Jacques Rancière’i käsitlus, mille kohaselt on poliitika ja demokraatia sünonüümid.
„Nõuame rohkem poliitilist teatrit!“, „Hävitame selle elevandiluust torni!“ on mitmedki teatrikriitikud – mina sealhulgas – viimased kümmekond aastat skandeerinud või jorisedes omaette pobisenud. Selles osas, mis see…
6 minutit
Saateks – Uuskeele ohud
Sain Wole Soyinkaga kokku Bolognas Üleilmse Kultuuride Akadeemia (Académie Universelle des Cultures) kollokviumil, oletatavasti 2000. aasta oktoobris. Olime mõlemad selle, nüüdseks juba mulle teadmata põhjustel likvideeritud, akadeemia liikmed. Soyinka, kes on rahvuselt joruba, kirjutades küll inglise keeles, pidas kõne poliitkorrektsuseks nimetatud fenomenist, mida kritiseerida valgel mehel oleks raskem kui nigeerlasel. Olen püüdnud Soyinka esinemise teksti…
3 minutit
K. Štremeri litograafiad, tehtud spetsiaalselt Kušelevski raamatule. 1868.
Soome-ugri kannibalid
Uue teadmise loomine on vanade tarkuseterade lõputu ülesnoppimine. Ameerika ajaloolase Daniel J. Boorstini sõnul polnud maadeavastuste peamiseks takistuseks teadmatus, vaid teadmise illusioon. John Locke’i arust ei ulatugi teadmine ideedest kaugemale. Me…
5 minutit
Plahvatus ja rajasõltuvus lavatantsustrateegia kujundajana
Heili Einasto: „Üha enam tekib tunne, et eesti ballett on jõudnud taas teelahkmele.“
Tantsukriitik ja -uurija Heili Einasto kaitses mullu suvel Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktoriväitekirja „Eesti balleti rajaja Rahel Olbrei: loometegevus, retseptsioon, pärand“, mis sai ka üleriigilisel üliõpilaste teadustööde konkursil oma kategoorias kolmanda auhinna. Doktoritöös uurib Einasto…
6 minutit
Mirjam Tally heliread maa ja taeva vahel
Autorikontsert on heliloojale üks võimalus oma loomingut korrastada, summeerida ja dokumenteerida – kui kontsert salvestatakse.
Kontsert „Autoriportreed. Mirjam Tally“ 17. I Kultuurikatlas. Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav, lugeja Teele Pärn.
Mirjam Tally autorikontserdiga lõppes helilooja residentuur Eesti Kontserdi juures. Elektroonilised väljendusvahendid, millel on helilooja loomingus oluline roll, olid suurema tähelepanu all ehk eelmistel kontsertidel. Selle…
Mirjam Tally autorikontserdiga lõppes helilooja residentuur Eesti Kontserdi juures. Elektroonilised väljendusvahendid, millel on helilooja loomingus oluline roll, olid suurema tähelepanu all ehk eelmistel kontsertidel. Selle…
3 minutit
Non Grata performance oli New Yorgi festivalil „Võõra varjupaik“ („Alien Asylum“) kõige asjakohasem teos. Kõlama jäid ühe kunstniku sõnad: „Nad ütlevad, et teeme Ameerika jälle suureks. Aga kellele on Ameerikat vaja?“ Tulnukad teisest sfäärist laskusid ruumi, kandsid rahva sekka hiiglasuure aju ja lubasid, et teevad inimese taas suureks.
Mara Catalan
Meie anname teile aju ja teeme teid suureks!
Non Grata kohtas oma viimasel Ameerika tuuril just New Yorgis pealispindset ja kahepalgelist poliitkorrektsust.
3 minutit
Poliitkorrektsus tekitab enesetsensuuri
Kuuba uuenduste teel – on see progress või regress ja kas elu on võimalik ilma kapitalismi sissetungita?
Kuuba elab Castro-järgses kaoses. Kas tegemist on ajutise peataolekuga ja Kuuba kommunism näitab uuenenuna maailmale uut ühiskonnamudelit või on see ühe viimase punakantsi luigelaul, jääb lähiviisaastaku otsustada.
Kuubal oleks poliitiliselt korrektne tunnistada ennast arengumaaks, laskuda varakapitalismi…
Kuubal oleks poliitiliselt korrektne tunnistada ennast arengumaaks, laskuda varakapitalismi…
4 minutit
Uuskeele ohud
Poliitiline korrektsus (ingl political correctness) on tekitanud uutmoodi regressiivse konformismi. Siin on oht, et tekib neutraliseeritud inimestevaheline kommunikatsioon: keel, mis koosneb dekontekstualiseeritud, riski-, solvangu-, nüansi-, ajaloovabadest sõnadest. Sõnade mahendamisest pole kasu, kui ühiskondlikud tingimused jäävad samaks.
Peaaegu kõik kõnelejad on maininud keeleküsimust. Arvan, et väga sageli taandub political correctness’i probleem just sellele. Ka mina keskendun mõnele keeleaspektile, political correctness’i…
Peaaegu kõik kõnelejad on maininud keeleküsimust. Arvan, et väga sageli taandub political correctness’i probleem just sellele. Ka mina keskendun mõnele keeleaspektile, political correctness’i…
7 minutit
Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia pälvisid sel aastal Helle ja Taevo Gans, kes peavad sisearhitektuuris kõige olulisemaks ruumi terviklikkust.
Piia Ruber
Töö ei räägi alati iseenda eest
Taevo Gans: „Interjööri peetakse ajutiseks nähtuseks. Pidev uue otsimine on meile kultuuriliselt omane, kuid uus tuleb iga generatsiooniga niigi.“
7 minutit
