Üks roll
See Urmas Sõõrumaa intervjuu Äripäeva arvamustoimetuse juhataja Vilja Kiisleriga,…
Ulmeline tehnorevolutsioon
Muutusi majanduses ja töösuhetes ei ole võimalik vaadata lahus samaaegsetest ulatuslikest muutustest ühiskonnas.
Tehnoloogia arengust tingitud tööpuudus, automatiseerimine ja #tulevikutöö
Tööstusrobotite kasutamine ja tööhõive on tugevas seoses.
Teaduse tume tulevik
Teadust peetakse üheks paremaks meetodiks maailma kohta tõeste teadmiste hankimisel, kuid inimesed on üha rahulolematumad pakutavate teaduslike seletuste suhtes.
Miks kõike, mida saab teha, ei saa öelda
Verbaalne vaikimine ei tähenda automaatselt mõtte puudumist, vaid praktikal põhinevat uurimistööd, mõtlemise liikumist mitteverbaalsetel, kujundlikel, kogemuslikel radadel.
Tulevikutöö passib provintsi pareminigi
Parimad paigad, kuhu uue töö kontseptsioon loogiliselt sobitub ning kust koostööd ja sünergiat otsida vabamas vormis võrreldes suurfirmaga, on vabakontorid.
Tulevikutöö sünnib õiget tuult oodates
Tulevikutööd iseloomustavad kohanemisvõime, suutlikkus teha väga heal tasemel meeskonnatööd ja piisav ruum isiklikuks arenguks.
„Tagahoovis“ ja „Tagahoovish“
Segadik on hoogne ja päris hästi struktureeritud, nalja saab palju nii mineviku kui ka tänapäeva üle. Loo žanriks on suvine komejant, kusjuures hea maitse piirest üle ei astuta.
Vinüülplaat rahuldab autentsuseihalust ja tarbimisharjumust
Muusikamüügis ei ole vinüülplaatide ülevõim digitaalse muusika üle enam muinasjutt, aga veel mitte ka argipäev.
Toivo-Jüri Karindi 2. VIII 1942 – 24. VII 2017
Jüri Karindi sündis helilooja, organisti ja koorijuhi Alfred Karindi pojana. Ta lõpetas 1961. aastal Tallinna 21. keskkooli, õppis 1963–1969 GITISes teatriteadust. 1969. aastal lõpetas ta Draamateatri õppestuudio.
Karindi töötas aastatel 1962–1964 Draamateatris administraatorina ja…
Vaataja lavastamisest
Krista Möldri fotod on tähendusega ja ka näiliselt tähenduseta ruumist, üks neist on kantud UV-trükis metallplaadile. Sirja-Liisa Eelma heledates toonides maalid kujutavad transplanteeritud põrandat, üks tumedam, sama motiivi versioon on „negatiivi“ keeratud. Sümbioosis on sündinud Eelma maalide fotoseeria tema ateljees. See tundub peaaegu…
Pärimusmustrid folgist folgini
Festivali kavast võis leida rohkelt stilistiliste puutepunktide otsimist, vanale lähenemist uue nurga alt ja ka otseselt uuemate tehnoloogiliste võimaluste ühendamist pärimusmuusikaga.
Maailmavaatleja kahes versioonis
ANDRUS KASEMAA
Skulptuur on avalik, aga …
Münsteri linnaruumi projektis tegutsetakse maailmakunsti suurnimedega, aga mõeldakse eelkõige kohaliku kunstitaju muutmise peale.
Tartu taastamine
Tõnis Arjus: „Linna ei saa elavdada inimesteta. See ei tähenda, et kogu jõeäär peaks olema täis ehitatud, kuid praegu on siin linnaehituslikku tihedust ilmselgelt liiga vähe.“
Valerian ja tuhande väljamõeldud tulnukaliigi linn
„This is ground control to Major Tom,“ laulis Ameerika astronaut Chris Hadfield…
Hämaruse rahvad – Siberlaste eripalgeline vabadusiha
Pole päriselt selge, kas siberlased õhutavad Che Buraška ja lumehelbelipuga tõesti separatismi või rõhutavad ääretu Venemaa ideed.
Ellujäämine ei ole iseenesestmõistetav
Siim Pauklin: „Teadlasena püüan mõista, kuidas inimene ja maailm toimib. Sama eesmärk on mul ka ilukirjanduslike tekstide puhul.“
Kõnekas vaikus ja loodushääled
Tänavusel „Futu Muhul“ ei tekkinud kordagi stampfestivali tunnet, mis kahjuks üha enam kujundab suurte muusikafestivalide meeleolu.
Tarmo Tagametsa uneline mõtterännak
Lavastuse aluseks on Võrumaa mehe Ado Kisandi (1929–2013) lapseea Siberi-päevikute põhjal valminud raamat. Raamat ja lavastus on aga täiesti erisugused.
Aleksei Peterson 29. X 1931 – 27. VII 2017
Aleksei Peterson sündis Sangaste vallas õigeusku siirdunud eesti taluperes. 1951. aastal lõpetas ta Valgas keskkooli ning astus Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonda. Ühele kursusele sattus rühm aktiivseid noori, kes otsustasid spetsialiseeruda etnograafiale. Kursuseõdede seast leidis Aleksei ka abikaasa Lei.
Suurem osa etnograafide…
Päike särab, tänav kärab
Mängukohana nähakse linnas mänguväljakut, tänaval tuleb lapsi kaitsta liikluse eest. Kui palju avarduks maailm, kui tänavate ja avaliku ruumi kavandamisel mõeldaks veidigi laste mängule!
Adso peeglitagusel maal
Tanel Jonas on suutnud luua alusteose suhtes tasakaalustatud dramatiseeringu, kus on võrdselt esile toodud nii kloostris toimuv teoloogiline dispuut, kriminaaljuurdlus kui ka armastuslugu.
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)
Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.
Anne Valmas 28. X 1941 – 25. VII 2017
Anne Valmas lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse osakonna raamatukogunduse erialal 1965. aastal ning pühendas oma elu sestpeale raamatukogunduse valdkonna edendamisele ja eestvedamisele. Suurima teadusliku panuse andis ta eesti paguluse raamatuloo ja kirjastustegevuse uurimisse ja ülevaate andmisse.…
