2016-35 (3605)

Huviharidus ei ole ainult soe bussipeatus
… Skype’i vahendusel Kadri Leivategija, Heilo Altin, Katriin Fisch-Uibopuu ja Ardo Rohtla.
5 × Piia Ruber

Huviharidus ei ole ainult soe bussipeatus

Noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsioon toob järgmisel sügisel valdkonda 6 miljonit eurot lisaraha. 2018. aastast lisandub terveks aastaks 15 miljonit eurot.

Lastekasvatuseks parim riik

Lastekasvatuseks parim riik

UNICEFi ettekandes võrreldakse laste heaolu 41 Euroopa Liidu ja OECD riigis, Eesti asub selles pingereas 8. kohal, olles muuhulgas esimene Ida-Euroopa riik.

Ruumi kohta arvamuse avaldamiseks ei pea olema arhitekt

Katrin Koov: „Tuleb õpetada, et ruum ühendab füüsikat, ajalugu, kirjandust, muusikat – kõik need valdkonnad ongi elus seotud.“

Põhikooli, gümnaasiumi ja huvikooli keskkonnaharidus käsitleb enamasti looduskeskkonda. Linnakeskkonna eripära tuntakse ja õpetatakse vähem. Seda tühimikku on asunud erahuvikoolina täitma arhitektuurikool, kelle eestvedamisel töötatakse praegu välja ruumiõppe valikainemoodulit gümnaasiumile. Ruumiõppe puudujääkidest,…
Huvihariduse pinnal on tore olla
Tõnu Kaljuste Eesti Filharmoonia Kammerkoori 35. ehk 50. sünnipäeval. Kõlab Veljo Tormise teos „Tornikell minu külas“.
Erlend Arras

Huvihariduse pinnal on tore olla

Tõnu Kaljuste kõneleb huvihariduse nurga alt Eesti Filharmoonia Kammerkoorist, samuti algavatest Pärdi päevadest.

Kus on lastekirjanduse piirid?

Ehkki lastekirjanduses ei saa uuenduslikkus olla eesmärk omaette, seavad autorid pidevalt küsimärgi alla konventsioone.

Milles seisneb lastekirjanduse uuenduslikkus? Ja kas see saab olla omaette eesmärk? Küsimus on paratamatult seotud lastekirjanduse staatusega kirjanduspildis. Kui kirjanduses üldse on oluline kriteerium teose originaalsus, siis lastekirjanduses see nii pole ega saagi…

Lapse mäletamine

Teostes, mis avavad minevikku lapse kaudu, on oluline küsimus, kui kahjustav on brutaalse aja mõju lapse psühholoogiale ning kuidas tullakse traumaga toime.

„Lapsepõlves ärkasin tihti selle peale, et mu ema nägi luupainajalikke unenägusid ja hüüdis unes appi. Tema unenägudes olid Stalini sunnitöölaagrid ja tema elu ohustavad Nõukogude…
Autoritaarsusse kalduv liberalism  ja fašismi poole kreenis demokraatia
Ilusate ja heade väärtuste varjus ajab juuri konservatism, mis on võtnud vaikimisi eesmärgiks teha kõik selle nimel, et midagi ei muutuks. Probleeme ei tunnistata ega taheta märgata. SDE on leppinud piirjoontega, mille on talle ette tõmmanud parempoolsed peavooluparteid.
Sander Ilvest/Postimees/Scanpix

Autoritaarsusse kalduv liberalism ja fašismi poole kreenis demokraatia

Üks viis mõtestada praegust sotsiaal-poliitilist konflikti on rääkida Eesti ja Euroopa väärtustest.1 Lugedes avalikke sõnavõtte, kumab läbi, et nn puhtalt Eesti väärtused seostuvad nende vastastele fašismiga. Kuigi see väide on ilmselge liialdus, võime seda sõna heuristilistel kaalutlustel siiski tarvitada. Fašismi, mis idealiseerib rahvuslikku idülli ja iseolemist, lükates ksenofoobiliselt tagasi kõik…

Eesti teatri paremik ja mõned põrsad kotis

Ivar Põllu: „„Draamast“ peab saama teatrite, mitte lavastuste festival, nii et teatrid mängivad Tartus senisest kauem ja rohkem lavastusi ning festivali ajal on igal teatril ka oma saal.“

5. kuni 11. septembrini Tartus korraldatavale teatrifestivalile „Draama“ on koondatud Eesti teatri paremik: pro­grammis on nii tänavuste Eesti teatri aastaauhindade…
Vanade paganate horisontaalsed religioonivembud
Ivo Uukkivi mängitav Vanapagan-Jürka näeb igati kuradi moodi välja.
Mats Õun

Vanade paganate horisontaalsed religioonivembud

„Vanapagana“ lavastus oma kõikide komponentidega on huvitav, või oleks täpsem öelda, seda oli huvitav vaadata, kaasa mõelda, huvitav mõttes sellega vaielda.

„Kuningas Kristiina“ jätkab kväärfilmi lainel

Mängufilm „Kuningas Kristiina“ („The Girl King“, Soome-Saksamaa-Kanada-Rootsi-Prantsusmaa 2015, 106 min), režissöör Mika Kaurismäki, stsenarist Michel Marc Bouchard, operaator Guy Dufaux, helilooja Anssi Tikanmäki. Osades Malin Buska, Sarah Gadon, Michael Nyqvist, Laura Birn jt.
Režissöör Mika Kaurismäe nimi on eestlastele vist vähem tuntud kui tema noorema venna Aki oma, kuigi Mika filmid on…

Pealelend – Gea Sibola-Hansen, Eesti Kujurite Ühenduse juht

Eesti Kujurite Ühendusel on juba aasta aega olnud uus juht. Gea Sibola-Hanseni nimi ei ole Eestis väga tuntud, sest peaaegu kohe pärast kunstiakadeemia lõpetamist 1997. aastal läks ta elama Rootsi. Vaatamata võõrastele oludele ja tihedale võistlusele, õnnestus tal seal leida erialane töö. Nüüd on ta tagasi Eestis ning koos Tiiu Kirsipuu ja Mari-Liis…

Kais Adlas 10. X 1945 – 27. VIII 2016

Meie hulgast on lahkunud Kais Adlas, rohkem kui pool sajandit Vanemuise teatris töötanud näitleja.
Sündinud Tartus nimekate teatritegijate Epp Kaidu ja Kaarel Irdi tütrena, viis tema tee koolipingist loomulikku rada pidi vastavatud Vanemuise teatri õppestuudiosse. Lõpetanud stuudio I lennu 1965. aastal, võeti ta kohe ka Vanemuise teatri draamatruppi, mis jäi tema koduteatriks enam kui viiekümneks aastaks.
1960.…

Pealelend – Ingrid Ruudi, „EV 100“ ja Eesti eesistumise rahvus­vahelise programmi avaliku ruumi loovlahenduste võistluse žürii liige, arhitektuuriteadlane.

Augusti keskel kuulutati välja loovlahenduste võistluse tulemused. I preemia pälvisid Edward von Lõngus ja Kadri Uus tööga „Digi-tänavakunst“, II preemia Marceau Couve tööga „Pollen“, III preemia Alo Puustak, Margus Triibmann, Magnus Müürsepp, Kristo Rosenvald, Katri Gailit, Hendrik Kaljujärv ja Jüri Luud ideekavandiga „Muusika. Mets. Meri“ ning eripreemia Karli Luik, Eik…

Tõnis Kask 2. XII 1929 – 27. VIII 2016

Eesti filmiinimesi on tabanud suur kaotus. Meie seast on lahkunud hingelt filmiinimene, telerežissöör, mängu ja dokumentaalfilmide lavastaja Tõnis Kask.
Telerežissöör ning mängu- ja dokumentaalfilmide lavastaja Tõnis Kask sündis Viljandimaal Tarvastu vallas. 1949. aastal lõpetas ta Viljandi II keskkooli, 1953. Moskvas A.  Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) legendaarse eesti stuudio, mis rikastas Eesti filmi esimese…

Takso kahekümne teise sajandisse

Naturalistlikust filosoofiast ja tehisintellektist

27. ja 28. juunil toimusid Tartu ülikoolis kümnendat korda Frege loengud teoreetilises filosoofias. Loengud on oma nime saanud saksa matemaatiku ja filosoofi Friedrich Ludwig Gottlob Frege järgi, kes on tuntud filosoofiliste küsimuste selge, tagasihoidliku ja hämamiseta käsitlemisega. Sel aastal oli meil au Tartus võõrustada Huw Price’i,…
Eesti pulmad
Pruut Kaia leidmine.
Aare Hindremäe

Eesti pulmad

Pulmakombestiku eesmärk on abiellujate toetamine, neile edu ja õnne kindlustamine.

Viimse kohtu ootuses

Mait Vaigu, Eesti Kirjanike Liidu verivärske liikme sulest on ilmunud neljas raamat, lühiproosakogumik „Meeleparanduseta“. Juba selle raamatu esimene lõik asetab lugeja ette omapärase, et mitte öelda ehmatava stiiliregistri: „Paljust, millest ma siin kirjutan, et olen neile mõelnud hiljem, siis selle „hiljema“ all pean silmas ikka jutustuse praegust lõppu, seda lugeja…

Elvas kantakse hoolt tõlkijate järelkasvu eest

Lea Tooming: „Algaja tõlkija tavalisi vigu aitab vältida emakeeleoskuse teadlik arendamine.“

Elva gümnaasiumis on juba neli aastat korraldatud igal talvel gümnasistide üleriigiline ilukirjandusliku tõlke võistlus. Võistluse eestvedaja emakeeleõpetaja Lea Tooming räägib, millega tegu.
Millest sündis mõte tõlkevõistlus algatada? Kas see, et võistlust peetakse Elvas ja veebruaris vabariigi aastapäeva eel, on…

Repliik – Võõrkeelest võõrkeelde

Mulle on Lea Toominga korraldatud tõlkevõistlus meelt mööda – nagu igasugused missioonitundega algatused. Seoses tõlkevõistluse nõustamise ning hiljem selle žürii töös osalemisega tuli mulle meelde mu oma tudengipõlv erialal „eesti keel võõrkeelena“ Tartu ülikoolis. Nimelt sai minust luuletaja suuresti just tänu tõlkekursusele, mida juhendas Boriss Baljasnõi. Ta rõhutas, et tõlkija esimene oskus…

Pealelend – Helena Koop, „Disainiöö“ disainijuht

Septembri keskel tuleb XI „Disainiöö“. Mida võib sellelt festivalilt sel aastal oodata?
„Disainiöö“ festival toimub 12. kuni 18. septembrini ja selle juhtmõte on „Mõtestame disaini teisiti“ („Redefining design“). Festivalil saab publik tutvuda disaini uute suundumustega. Lisaks harjumuspärasele kolmedimensioonilisele ja kommunikatsioonidisainile saab kuulda ka muudest disaini distsipliinidest, näiteks sotsiaal- ja toidudisainist. Osaleda…

Pragmatismist „eksistentsialismi“

Filosoofiaprofessor Huw Price: „Kui arvate, et põhjuslikkus on midagi sellist, mille jumal lisas maailma enne meie saabumist, siis olete eksinud.“

Huw Price (1953) on Bertrand Russelli filosoofiaprofessor Cambridge’i ülikoolis. Ta on ka 2012. aastal koos Martin Reesi ja Jaan Tallinnaga asutatud Eksistentsiaalsete Riskide Uurimiskeskuse akadeemiline direktor ning Intellekti Tuleviku…
Muuseum kui tööriistakast
Kumu residendi Luigi Coppola lavastatud performance’id avavad ühiskonna sümboolse ja rituaalse olemuse. Ka tema töötoa lõpupilt meenutab tegevuskunsti akti.
Helen Melesk

Muuseum kui tööriistakast

Kumu projektiga „Muuseum kui tööriistakast“ otsitakse vastust küsimusele, mis teeb nüüdiskunstimuuseumi noorele publikule huvitavaks.

Igapidi üks Jüri ja Kolk

Jüri Kolgi uut luuleraamatut süvenemata sirvides on esimene emotsioon „ta tegi seda jälle“. Pealtnäha on tegemist üpriski klassikalise Kolgiga: sadakond lehekülge pehmes köites, suurem osa tekste parasjagu just nii lühikesed, et neid mahuks ühele leheküljele suisa mitu (nõnda ei ole ometigi toimitud). Muudatusena torkab küll muidugi õige teravalt silma, et…

Sandra Pihlak – kõik või mitte midagi

Londoni Püha Martini kolledžis on Pihlak õppinud pingutama nii, et veri ninast väljas, aga ka ennast usaldama.

Eesti Kunstiakadeemia vilistlane ja Londoni maineka ülikooli Püha Martini kunsti- ja disainikolledži (Central Saint Matrins College of Art and Design – CSM) magistrant Sandra Pihlak võtab oma senised saavutused kokku sõnadega: „Mitte ükski…

Argitraagika III – Mida te loete, mu prints?

Sain hiljuti raamatu valmis. Vana sõber võttis sel puhul ühendust. Ütles, et lugemiseks küll sugugi aega ei ole, aga mulle soovib südamest õnne, kinnitas, et olen tema arvates väga tubli. Pihtis, et on küll püüdnud lugeda, et tal on juba mituteist kuud pooleli ühe teise autori teos, aga niipea kui ta…

Pealelend

Tärkava koorihelilooja programm „Sahtlist saali“ ootab veel 19. septembrini uusi teoseid nais-, mees- ja segakooridele.
Kuidas programm „Sahtlist saali“ koorirepertuaari arendab?
Triinu Arak, programmi „Sahtlist saali“ juht: Väga tahaks, et programm suudaks tekitada juurde elavat koorimuusikat – muusikat, mis on püsireper­tuaaris. Ühtlasi tahaks üles leida nn kapiheliloojad ja neid kooridele nende loomingu…

Vabadus olla vaba

Piero Messina: „Peab olema piisav vahemaa, et näidata filmis ettekujutatud maailma. Liiga lähedal olles hakkad asju kirjeldama liiga realistlikult.“

Arvo Pärdi keskuse kuuendat korda toimuvate filmiõhtute raames käis Tallinnas Itaalia noorema põlvkonna režissöör Piero Messina. Tema esimene täispikk mängufilm „Ootus“,1 milles peaosa mängib Juliette Binoche, sai mitu auhinda…

Kirsid taskus

Ükski „Monomaffia“ lavastus ei pakkunud muhedat lõkkeõhtujuttu, vaid kõigis väljendus ohutunne.

Monolavastuste festivali „Monomaffia“ 18. – 20. VIII Pärnus. Osales kaheksa lavastust Eestist, Soomest, Slovakkiast, USAst ja Austriast.
Pärnus endale pesa teinud monolavastuste festivali „Monomaffia“ on nüüdseks korraldatud viis korda. Kogu ettevõtmisele lisab eksklusiivsust asjaolu, et siinses…

Hiina pärimus – Mozi üleüldine armastus

Algus käib alati tagantjärele, kaks on enne kui üks. Ilma Konfutsiusele järgnenud Mozita, kes teda ägedalt ründas, ei oleks võib-olla kujunenud konfutsiaanlust ega ülepea hiina filosoofiapärimust.
Mozi (tegutses V sajandi teisel poolel eKr) oli igas mõttes hoopis teine inimene kui Konfutsius. Kui Konfutsius oli vaesunud aadlik, siis Mozi tõenäoliselt kuulus tõusvasse…

Unelmate töö väikeste robotite keskel

Sander Tamm: „Pidin olema ühe koori kunstiline juht ja dirigent. Läksin kohale ja seda koori ei olnudki üldse olemas.“

Noor ja aktiivne dirigent Sander Tamm on juba seitse kuud töötanud Hiinas. Sirbile räägib ta oma kogemustest sealse erakooli muusikaosakonna juhina ja tööst kooridega.
Kus sa Hiinas täpsemalt oled?
Sander Tamm: Ma…
Sirp