Miks tuleb suhtuda tõsiselt filmilevitajate Oscari-haipi1
Taas on kätte jõudnud aeg, mil Ameerika filmiakadeemia mõjuvõim pressib sisse uksest ja aknast. Ava ükskõik milline leht, vaata Facebooki uudiseriba või tee vahelduseks lahti telekas, ikka puutud otsapidi kokku ka Oscari-haibiga. Esitatud sõnum paneb paratamatult tundma, et sel aasta tuleb kevad teisiti…
Ugala „Moraal“ on brutaalselt aus, vahel isegi radikaalselt valus, esitatud ülbe irooniaga.
Viljandi Ugala „Moraal“, autor Heinrich Christensen, tõlkija Erni Kask, laulusõnade tõlkija MC Lord, lavastaja Marika Palm, kunstnik ja valguskunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnik Neoon Must, muusikaline kujundaja Kaarel Kuusk, koreograaf Evelyn Uisk. Mängivad Adeele Sepp, Rait Õunapuu ja Kaarel…
12. veebruaril lahkus meie hulgast pärast rasket haigust viiuldaja, pedagoog ja muusikakriitik Ines Rannap.
Ines Rannap sündis 23. mail 1930. aastal. Ta lõpetas viiulierialal Herbert Laane juures Tallinna Muusikakooli (1948) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (1953). Aastal 1953–1982 oli ta ENSV Riikliku Filharmoonia solist ning 1963–1995 Georg Otsa nimelise muusikakooli viiuli-, kammeransambli- ja…
Tallinna Linnateatri lavastuses „Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus“ käsitletakse küll murekohti, ent tegu on siiski pigem meelt lahutava, mitte rusuva lavalooga.
Tallinna Linnateatri „Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus“, autor Tiago Rodrigues, tõlkija Kristiina Jalasto, lavastaja Diana Leesalu, kunstnik Annika Lindemann, helilooja ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin, helikujundaja…
Vaba Lava kuraatoriprogrammi raames jõuab täna vaatajate ette pimedaid ja vaegnägijaid ühendava Terateatri lavastus „Kes kardab pimedat?“. Pimedate-teemalise suhtedraama autor on Martin Algus, lavastab selle teatri kunstiline juht Jaanika Juhanson ning laval või häältena teeb lavastuses kaasa Terateatri 13 harrastusnäitlejat. Pimedatest ja vaegnägijatest näitlejate vajadusi arvestava lava on kujundanud Sander…
Dekollaaž on sinu mõistmine
Dekollaaž on sinu õnnetus
Dekollaaž on sinu surm
Dekollaaž on sinu analüüs
Dekollaaž on sinu elu
Dekollaaž on sinu muutumine
Dekollaaž on sinu alandus
Dekollaaž on sinu probleem
Dekollaaž on sinu telekapurustamine
Dekollaaž on sinu kõnts
Dekollaaž on sinu palavik
Dekollaaž on sinu higi
Dekollaaž on sinu nahk
Dekollaaž on sinu järsk kukkumine
Dekollaaž on sinu keeldumine
Dekollaaž on sinu jultumus
Dekollaaž…
Tunnustatud vokaalsolist ja laulupedagoog Geert Berghs (sünd 1953) viis Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) lauljatega nelja päeva jooksul läbi meistriklassi, kus jagas nõuandeid vokaal- ja hingamistehnika ning prantsuse muusika esitamise kohta. Ta on suurte kogemustega vokaalsolist, kelle repertuaar ulatub barokkmuusikast XXI sajandi teosteni. Õppinud ka muusikateadust ja meditsiini, on Berghs vokaalpedagoogina…
Mulle vaala ja elevandi võitluse kujund1 meeldib. Seda saab kõnekalt laiendada. Kas vaala ja elevandi võitluse tulemust muudaks see, kui vaalale tuleksid appi heeringad või elevandile surikaadid?
Selgitan. Eesti on õigusriik, kohut mõistetakse siin seaduse alusel ning kohtuvõim on sõltumatu. See on aksioom. Sellest järeldub, et igasugused avalikud kirjad ja toetusavaldused…
Lennuki pardale minekuni on nelikümmend minutit ja järjekorras on juba umbes viisteist inimest, kuigi nii esimesed kui ka viimased premeeritakse niikuinii ette teada istekohaga. Rüüpan üüratult kallist kehva värsket apelsinimahla, selle seljavalu põhjustava järjekorraga liitub aga veelgi enam inimesi. Plaanin oma…
Tundub, et islami ja kristlik konservatiivsus on sama sarnased kui piibel ja koraan ehk suuresti identsed. Mõlemal on märgisüsteem lootusetult sassis. Moslemid on lootusetult rikkunud Egiptuse jumalanna Isise hea nime, Eestis aga on kristlik-konservatiivsete aadete ristikäigu ette olematute moslemitega rakendatud vana Põhja sõjajumal Odin. X ja XI sajandil lõid kristlased…
Tänavu määrati Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind kaugsõidukapten Uno Laurile keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmisel, eesti merendusterminoloogia arendamisel, korrastamisel ja levitamisel. Keelehuviline kapten on merekeele nõukoda innustades ja juhtides teinud elutöö.
Keeles edukas olemiseks on vaja keelevaistu, keelehuvi ja lugemust. Kust need teil tulid?
Uno Laur: Eks kõigepealt…
Oletan, et suur hulk lugejaid nõustub minuga, kui ütlen, et viimase paari aasta jooksul on Eesti poliitilises õhustikus toimunud suur muutus ning et põhiosas on selle eest vastutavad end konservatiivseks nimetavad jõud. Selles tõdemuses sisaldub aga paradoks, sest suur muutus on just nimelt see asi, mille ärahoidmisele on konservatiivse poliitika…
Arvo Pärdi looming on palju enam valitseva kultuurieliidi kui kristlaste muusika.
Pärt on kuulus. Vastavalt Suurbritannias tegutsevale maailma suurimale klassikalise muusika sündmuste andmebaasile Bachtrack on ta elavate heliloojate hulgas see, kelle teoseid on juba viiendat aastat järjest esitatud maailmas kõige sagedamini. Pärdi muusikale on pühendatud rida festivale, tema muusikast…
1. II Peterburi Jaani kirikusse ulatub ka üks „MustonenFesti“ kontsert, klezmeri muusika kavaga esineb trio koosseisus Giora Feidman (klarnet, trio liider), Guido Jäger (kontrabass) ja Enrique Ugarte (akordion).
2. II Peterburi Maria Teatri kontserdisaalis mängib Sibeliuse Akadeemia tšelloansambel Martti Rousi juhatusel ja osalemisel Arvo Pärdi teost „Fratres“.
2.-3. II juhatab Arvo Volmer…
Uued Oscari-filmid institutsioonidest, kus sigatsemine on igapäevane töö.
Meie ühiskonna suurimaid probleeme on võimetus jutustada sotsioloogilisi lugusid. Kes tahab kodustes tingimustes veenduda selle ülesande keerukuses, võib ühel lörtsisel veebruariõhtul ette võtta C. P. Taylori näidendi „Headus“. Sellest näidendist on, muide, tehtud Viggo Mortenseniga peaosas ka halb filmiversioon („Good“, Vicente…
Tallinna mereäärne peatänav peaks olema elus kultuuriruum, mille õhustiku loob pidevas muutumises elanikkond.
Tallinna peatänava arhitektuurivõistlusel otsitakse jalakäijasõbraliku esindustänava lahendust. Tänav algaks linna keskpunktist, Viru väljakult, ning kulgeks piki Pärnu ja Narva maanteed. Peatänava kui linna esindustänava rajamine just sinna, linna keskele, vanalinna, teatrite, kaupluste ja hotellide lähedusse,…
Tee eeldab alati kuhugi minemist, liikumist. Toimub areng ning kuna meie võimuses ei ole aega seisma panna, oleme iga ajaühiku järel juba kuskil mujal. Samuti ei ole meil aimugi, kus ja millises olukorras oleme sekundi, liiati siis veel tunni, päeva, kuu või aasta pärast. Inimesele on antud tunnetus ja mõistus,…
Marjan Colletti: „Turist reisib sageli arhitektuuri pärast, olgu see katedraal, muuseum või väljak.“
Marjan Colletti on itaalia arhitekt, teoreetik ja teadur. Ta alustas õpinguid Austrias Innsbrucki ülikoolis ning lõpetas need Bartletti arhitektuurikoolis Londonis, kus kaitses nii magistri- kui ka doktorikraadi. Tema loomingut iseloomustab eksperimentaalne ning arvuti genereeritav…
Kujutlegem maja, üht üpris vana hoonet, mille ehitamisega alustati juba tsaariaja lõpul ning mis valmis 1918. aastal. Korralik ühepereelamu, parajalt ruumikas ja õdus, kuid mitte liiga suur ega uhkeldav: poolteist korrust, kaks ahju ja pliit, kaks sisse-väljapääsu, maakivist vundament, tugevad laudkattega palkseinad, kõrge mansardkorrus ja kivikatus. Valmides igati mugav ja…
Kuidas sünnib arhitektuur? Arhitektuuri tegemine, sellest mõtlemine ja selle sees elamine on väga erinevad asjad. Arhitektid armastavad nalja visata, et kõik teised teavad paremini, kuidas arhitektuuri teha. Selles on omajagu tõtt, sest eks ole iga inimene oma olemuselt natuke arhitekt, kujundades oma kodu, ehitades sauna või ladudes puuriita. Iga seda…
Ülo Lepik on elav näide teaduslikust pikaealisusest. Tänavu täitub tal 68 aastat teadustööstaaži, mille hulka kuulub ka 50 aastat professori tasemel õpetamist Tartu ülikoolis. 1960. aastate algul oli ta ülikooli kõige noorem professor, nüüdseks on ta juba 20 aastat olnud emeriitprofessor ja praegu vanim Eesti Teaduste Akadeemia liige. Kuna tal…
Kuskil Oklahomas on reisibüroo, mis tegeleb tornaadojahiga. On leiutatud koguni „tornaadomobiil“, millega tungida otse keerise südamesse. Kanadas Vancouveri saare läänerannikul on aga väikesest Tofino linnast saanud ookeanitormide pealinn. Inimesed kogu maailmast tulevad siia vee marutsemist vaatama. Mis neil vahet? Tornaado on kui trofee – seda on vaja jahtida. Täiuslik torm aga…
Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa riigi teaduspreemiat.
Teaduspõhise riigivalitsemise võimalikkusest
TIINA RANDMA-LIIV – snd 1968, Tallinna tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonna Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor
Preemia sotsiaalteaduste alal teadustöö „Eesti riigivalitsemise väljakutsed Euroopa võrdlevate uuringute kontekstis“ eest
Elus on vähe asju, mida enamik meist arvab…
Mõtlemine ei ole sama mis rääkimine. Keel pole sama mis mõte, mõtlemise ajal ei jõua me alati keelele mõelda, ja rääkimise ajal ei suudeta teadvustada kõiki mõtteid, mis sõnade varjust välja vupsavad; ikka tuleb täpsustada, parandada, selgitada: „tegelikult ma tahtsin öelda,“ „niimoodi ma seda ei mõelnud,“…
Andrei Ivanov: „Kirjandus ja tegelikkus ei ole teineteisega võrdsed, sest kirjandus liigub praegu palju aeglasemalt.“
Andrei Ivanov on viljakas ja tunnustatud kirjanik. 2015. aastal ilmusid talt eesti keeles romaanid „Kuutõbise pihtimus“ ja „Rasmus Hanseni kirjutuskera“, mõlemad Veronika Einbergi tõlkes, ja viimaks venekeelne romaan „Argonaut“ („Аргонавт“). Iseseisvuspäeval antakse Ivanovile tema…
Ameerika kultusfilmide festival „Freedom Fries“ 25. II –3. III kinos Sõprus
Ajal, mil „Tähesõjad. Jõud tärkab“ („Star Wars: The Force Awakens“, J. J. Abrams, 2015) võtab sisse koha kõigi aegade edukama kassafilmina, on palju neid, kes on masenduses Ameerika filmikunsti hetkeseisu pärast. Mitte ehk niivõrd suurte kassahittide vohamise tõttu (need on kasumimaiaste stuudiote korraldusel…
Ma kirjutan seda lugu valentinipäeval vabariigi aastapäevaks. Eh, sõbrad-sõbrad … Pole midagi parata, see importkommertspüha lausa sunnib mängima Taara vägilast ja kõigile ühtemoodi serviti äsama.
Eesti jazz on vaimuvaene. Olgem ausad, isegi Hispaania kuningakoda ei tegelenud säärasel määral intsestiga, nagu meie jazziskeene oma bändidega. Kõik on suured sõbrad ega ütle omavahel…
Sarja „Lossimuusika“ kontserdid Kadrioru kunstimuuseumi Katariina saalis: 31. I Karmen Puis (metsosopran) ja Piia Paemurru (klaver) ning 7. II Endrik Üksvärav (tenor) ja Jorma Toots (klaver).
Juba teist hooaega on Kadrioru kunstimuuseumi Katariina saalis käimas sari „Lossimuusika“, mis pakub eripalgelist kammermuusikat. Meenuvad aastad 1970–1985, mil kammermuusika kõlas siin väga sageli. Tänu…
Riigipalgal kunstnike ja kirjanike kõrval võiks olla ka paar palgalist filosoofi.
Möödunud aastal ilmus kaks algupärast eestikeelset filosoofiamonograafiat – Margus Oti „Vägi“ ja Leo Luksi „Nihilism ja kirjandus“.
Leo Luks: Kui heidame pilgu 25 aasta pikkusele taasiseseisvusajale, tuleb tõdeda, et kogu selle aja jooksul on kutselised (filosoofias kraade kaitsnud)…
Raimund Ubari eluteel on põimunud idealistlikult sihikindel ja viljakas teadustöö, elegantsed rakendused arvutisüsteemide katsetamise ja diagnostika valdkonnas ning arvutiteadlaste noore põlvkonna kasvatamine töökuse ja põhimõttekindluse vaimus.
Õpetamist on akadeemik Ubar pidanud kõige aluseks. Ta on kirjutanud: „Kõik algab tõepoolest haridusest, ka tippteadus. Majanduski sõltub haridusest. Eesti teadusel peakski olema ainult kaks…
Žürii esimees Mart Anderson: „Päris laitmatuid tervikuid on kümme-viisteist, aga suurem kogus annab meie raamatukujunduse seisust selgema pildi.“
Kauneimate raamatute näitus rahvusraamatukogu VI korruse näitusesaalis kuni 7. III, 7. – 9. IV Tallinna raamatumessil. Kuni 28. II saab rahvusraamatukogus, Rahva Raamatu ja Apollo raamatupoes valida oma lemmikraamatu. 25 kauneimat raamatut esindavad Eestit kauneimate…
Teerada ei ole sirge ja tavasilm käänakute taha ei näe.
Eesti sammub juba veerandsada aastat iseseisvuse rada ja ühes sellega on võtnud vastutuse oma rahva saatuse eest. Maailm ümberringi muutub üha kiiremini, hajumas on geograafilised ja majanduslikud piirid. Ülemaailmne konkurents ägeneb, sest kõigil on aina kergem lülituda ümber…
See oli kauge 1999. aasta, kui sündis idee tähistada Frederyk Chopini 150. surma-aastapäeva noorte klaverimängijate rahvusvahelise konkursiga Narvas. Peainitsiaatoriks olid Poola suursaadik Eestis ja Poola kultuuriministeerium. Tookordne suursaadik Jakub Wołąsiewicz on meenutanud: „Kui teatasin oma ettepanekust korraldada konkurss, küsisid inimesed mitmelt poolt, miks just Eestis ja miks nimelt Narvas. Vastus…
Olen sündinud 1921. aastal Tartus ja elanud oma elu 19 esimest aastat esimeses Eesti Vabariigis (lõpetasin Treffneri gümnaasiumi juunis 1940, kümme päeva enne Vene vägede sissetungi). See asjaolu annab mulle võimaluse võrrelda elu esimeses Eesti vabariigis (lühendatult EEV) ja meie praeguses riigis (lühendatult EV).
Mind on tugevasti häirinud EVs korduvalt tõstatatud…
Kultuuripada on lähiajal kirglikult podisenud. Viimati tõusis kirjandus üleüldisse huviorbiiti, varjutades isegi rändekriisi, kõhedad uudised Venemaalt ning presidendi eraelu.
Kogu Eesti rahvas, tädi Maalist kuni arvamusliidriteni, sõdis kirjaniku vangipanemise poolt või vastu. Protsessi käigus defineeriti kirjandust, sõnavabadust ja ka pornograafiat. Ei olnud ühtegi süütut poesaba-vestlustki, kus seda teemat poleks üles võetud.
Kirjandus,…
Kaija Saariaho festival 13. ja 14. veebruaril Kanuti gildi saalis: kontserdid „Peeglid“, „Igatsus“ ja „Mäng“, kavas Kaija Saariaho, Arvo Pärdi, Jüri Reinvere ja Helena Tulve teoseid, esitajaiks Arianna Savall (sopran, Hispaania), Jaanika Kuusik (sopran), Kadri Tegelmann (metsosopran), Camilla Hoitenga (flööt, USA), Triin Ruubel, Olga Voronova, Egert Leinsaar (viiul), Laur Eensalu,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.