2016-07 (3577)
Valged kuldsed mehikesed
Miks tuleb suhtuda tõsiselt filmilevitajate Oscari-haipi1
Taas on kätte jõudnud aeg, mil Ameerika filmiakadeemia mõjuvõim pressib sisse uksest ja aknast. Ava ükskõik milline leht, vaata Facebooki uudiseriba või tee vahelduseks lahti telekas, ikka puutud otsapidi kokku ka Oscari-haibiga. Esitatud sõnum paneb paratamatult tundma, et sel aasta tuleb kevad teisiti…
6 minutit
Kõigile välja pandud teostele on püütud luua maksimaalselt hea ruum ning asetatud need võimalikult kõnekasse dialoogi ümberkaudsete teostega. Jüri Palmi maalid „Kangelassurm“ (1975) ja „Sanatoorium“ (1980).
Stanislav Stepaško
Rasked valikud kümme aastat hiljem
Kumu uue põhiekspositsiooni ruume ja teoste kooslusi võib vaadelda väikeste omaette näitustena, aga ka fragmentaarse terviku osana.
8 minutit
Tavapäratu moraalijutlus
Ugala „Moraal“ on brutaalselt aus, vahel isegi radikaalselt valus, esitatud ülbe irooniaga.
Viljandi Ugala „Moraal“, autor Heinrich Christensen, tõlkija Erni Kask, laulusõnade tõlkija MC Lord, lavastaja Marika Palm, kunstnik ja valguskunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnik Neoon Must, muusikaline kujundaja Kaarel Kuusk, koreograaf Evelyn Uisk. Mängivad Adeele Sepp, Rait Õunapuu ja Kaarel…
4 minutit
Ines Rannap 23. V 1930 – 12. II 2016
12. veebruaril lahkus meie hulgast pärast rasket haigust viiuldaja, pedagoog ja muusikakriitik Ines Rannap.
Ines Rannap sündis 23. mail 1930. aastal. Ta lõpetas viiulierialal Herbert Laane juures Tallinna Muusikakooli (1948) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (1953). Aastal 1953–1982 oli ta ENSV Riikliku Filharmoonia solist ning 1963–1995 Georg Otsa nimelise muusikakooli viiuli-, kammeransambli- ja…
Ines Rannap sündis 23. mail 1930. aastal. Ta lõpetas viiulierialal Herbert Laane juures Tallinna Muusikakooli (1948) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (1953). Aastal 1953–1982 oli ta ENSV Riikliku Filharmoonia solist ning 1963–1995 Georg Otsa nimelise muusikakooli viiuli-, kammeransambli- ja…
2 minutit
Seadus, mis lubaks panka röövida
Tallinna Linnateatri lavastuses „Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus“ käsitletakse küll murekohti, ent tegu on siiski pigem meelt lahutava, mitte rusuva lavalooga.
Tallinna Linnateatri „Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus“, autor Tiago Rodrigues, tõlkija Kristiina Jalasto, lavastaja Diana Leesalu, kunstnik Annika Lindemann, helilooja ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin, helikujundaja…
4 minutit
Pealelend – Jaanika Juhanson, Terateatri kunstiline juht
Vaba Lava kuraatoriprogrammi raames jõuab täna vaatajate ette pimedaid ja vaegnägijaid ühendava Terateatri lavastus „Kes kardab pimedat?“. Pimedate-teemalise suhtedraama autor on Martin Algus, lavastab selle teatri kunstiline juht Jaanika Juhanson ning laval või häältena teeb lavastuses kaasa Terateatri 13 harrastusnäitlejat. Pimedatest ja vaegnägijatest näitlejate vajadusi arvestava lava on kujundanud Sander…
3 minutit
Dekollaažist saab moodsa linnareaalsuse palimpsest.
Lilian Lukka
Dekollaaž
Dekollaaž on sinu mõistmine
Dekollaaž on sinu õnnetus
Dekollaaž on sinu surm
Dekollaaž on sinu analüüs
Dekollaaž on sinu elu
Dekollaaž on sinu muutumine
Dekollaaž on sinu alandus
Dekollaaž on sinu probleem
Dekollaaž on sinu telekapurustamine
Dekollaaž on sinu kõnts
Dekollaaž on sinu palavik
Dekollaaž on sinu higi
Dekollaaž on sinu nahk
Dekollaaž on sinu järsk kukkumine
Dekollaaž on sinu keeldumine
Dekollaaž on sinu jultumus
Dekollaaž…
Dekollaaž on sinu õnnetus
Dekollaaž on sinu surm
Dekollaaž on sinu analüüs
Dekollaaž on sinu elu
Dekollaaž on sinu muutumine
Dekollaaž on sinu alandus
Dekollaaž on sinu probleem
Dekollaaž on sinu telekapurustamine
Dekollaaž on sinu kõnts
Dekollaaž on sinu palavik
Dekollaaž on sinu higi
Dekollaaž on sinu nahk
Dekollaaž on sinu järsk kukkumine
Dekollaaž on sinu keeldumine
Dekollaaž on sinu jultumus
Dekollaaž…
4 minutit
Prantsuse muusika kõla
Tunnustatud vokaalsolist ja laulupedagoog Geert Berghs (sünd 1953) viis Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) lauljatega nelja päeva jooksul läbi meistriklassi, kus jagas nõuandeid vokaal- ja hingamistehnika ning prantsuse muusika esitamise kohta. Ta on suurte kogemustega vokaalsolist, kelle repertuaar ulatub barokkmuusikast XXI sajandi teosteni. Õppinud ka muusikateadust ja meditsiini, on Berghs vokaalpedagoogina…
3 minutit
Repliik. Vaala võitlus elevandiga – kas tõesti?!
Mulle vaala ja elevandi võitluse kujund1 meeldib. Seda saab kõnekalt laiendada. Kas vaala ja elevandi võitluse tulemust muudaks see, kui vaalale tuleksid appi heeringad või elevandile surikaadid?
Selgitan. Eesti on õigusriik, kohut mõistetakse siin seaduse alusel ning kohtuvõim on sõltumatu. See on aksioom. Sellest järeldub, et igasugused avalikud kirjad ja toetusavaldused…
Selgitan. Eesti on õigusriik, kohut mõistetakse siin seaduse alusel ning kohtuvõim on sõltumatu. See on aksioom. Sellest järeldub, et igasugused avalikud kirjad ja toetusavaldused…
1 minut
Alicante
Ilusas linnas elamine võib tõesti paljut muuta.
Lennuki pardale minekuni on nelikümmend minutit ja järjekorras on juba umbes viisteist inimest, kuigi nii esimesed kui ka viimased premeeritakse niikuinii ette teada istekohaga. Rüüpan üüratult kallist kehva värsket apelsinimahla, selle seljavalu põhjustava järjekorraga liitub aga veelgi enam inimesi. Plaanin oma…
3 minutit
Odini kodutütred, meie Vesta neitsid
Tundub, et islami ja kristlik konservatiivsus on sama sarnased kui piibel ja koraan ehk suuresti identsed. Mõlemal on märgisüsteem lootusetult sassis. Moslemid on lootusetult rikkunud Egiptuse jumalanna Isise hea nime, Eestis aga on kristlik-konservatiivsete aadete ristikäigu ette olematute moslemitega rakendatud vana Põhja sõjajumal Odin. X ja XI sajandil lõid kristlased…
1 minut
Jaan Kaplinski Põlvamaal Kõllestes oma maakodus.
Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Euroopa hääl ja keel
Riikliku kultuuri elutööpreemia ja Euroopa kirjandusauhinna laureaat on Jaan Kaplinski.
5 minutit
Selle aasta vabariigi aastapäeval annab president Veljo Kaasikule üle riigi elutööpreemia, mis on tunnustus tervele arhitektuuri valdkonnale ja eriti kunstiakadeemia arhitektuuriõppele.
Arno Saar / Scanpix / Õhtuleht
Mitmepalgeline Kaasik
2015. aasta riigi elutööpreemia pälvis arhitekt, kunstiakadeemia arhitektuuri õppejõud ja emeriitprofessor Veljo Kaasik.
4 minutit
Ülo Vilimaa
Arvet Mägi / Virumaa Teataja / Scanpix
Tantsu-uuenduse kauge kaja
Ülo Vilimaa: „Mulle on olnud tähtis lavastada nii, et tantsija tuleks esile oma kõige paremast küljest.“
5 minutit
Kapten Uno Laur oma töölaua taga 2016. aasta 12. veebruaril.
Madli Vitismann
Keelekapten Uno Laur
Tänavu määrati Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind kaugsõidukapten Uno Laurile keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmisel, eesti merendusterminoloogia arendamisel, korrastamisel ja levitamisel. Keelehuviline kapten on merekeele nõukoda innustades ja juhtides teinud elutöö.
Keeles edukas olemiseks on vaja keelevaistu, keelehuvi ja lugemust. Kust need teil tulid?
Uno Laur: Eks kõigepealt…
Keeles edukas olemiseks on vaja keelevaistu, keelehuvi ja lugemust. Kust need teil tulid?
Uno Laur: Eks kõigepealt…
4 minutit
Konservatismist
Oletan, et suur hulk lugejaid nõustub minuga, kui ütlen, et viimase paari aasta jooksul on Eesti poliitilises õhustikus toimunud suur muutus ning et põhiosas on selle eest vastutavad end konservatiivseks nimetavad jõud. Selles tõdemuses sisaldub aga paradoks, sest suur muutus on just nimelt see asi, mille ärahoidmisele on konservatiivse poliitika…
6 minutit
Meie tarbimisihade peegel
Arvo Pärdi looming on palju enam valitseva kultuurieliidi kui kristlaste muusika.
Pärt on kuulus. Vastavalt Suurbritannias tegutsevale maailma suurimale klassikalise muusika sündmuste andmebaasile Bachtrack on ta elavate heliloojate hulgas see, kelle teoseid on juba viiendat aastat järjest esitatud maailmas kõige sagedamini. Pärdi muusikale on pühendatud rida festivale, tema muusikast…
10 minutit
Eesti muusikud maailmas, veebruar
1. II Peterburi Jaani kirikusse ulatub ka üks „MustonenFesti“ kontsert, klezmeri muusika kavaga esineb trio koosseisus Giora Feidman (klarnet, trio liider), Guido Jäger (kontrabass) ja Enrique Ugarte (akordion).
2. II Peterburi Maria Teatri kontserdisaalis mängib Sibeliuse Akadeemia tšelloansambel Martti Rousi juhatusel ja osalemisel Arvo Pärdi teost „Fratres“.
2.-3. II juhatab Arvo Volmer…
2. II Peterburi Maria Teatri kontserdisaalis mängib Sibeliuse Akadeemia tšelloansambel Martti Rousi juhatusel ja osalemisel Arvo Pärdi teost „Fratres“.
2.-3. II juhatab Arvo Volmer…
11 minutit
Hollywoodi kurjuse banaalsus
Uued Oscari-filmid institutsioonidest, kus sigatsemine on igapäevane töö.
Meie ühiskonna suurimaid probleeme on võimetus jutustada sotsioloogilisi lugusid. Kes tahab kodustes tingimustes veenduda selle ülesande keerukuses, võib ühel lörtsisel veebruariõhtul ette võtta C. P. Taylori näidendi „Headus“. Sellest näidendist on, muide, tehtud Viggo Mortenseniga peaosas ka halb filmiversioon („Good“, Vicente…
8 minutit
Tallinna mereäärne eluinkubaator
Tallinna mereäärne peatänav peaks olema elus kultuuriruum, mille õhustiku loob pidevas muutumises elanikkond.
Tallinna peatänava arhitektuurivõistlusel otsitakse jalakäijasõbraliku esindustänava lahendust. Tänav algaks linna keskpunktist, Viru väljakult, ning kulgeks piki Pärnu ja Narva maanteed. Peatänava kui linna esindustänava rajamine just sinna, linna keskele, vanalinna, teatrite, kaupluste ja hotellide lähedusse,…
5 minutit
Eesti tee
Tee eeldab alati kuhugi minemist, liikumist. Toimub areng ning kuna meie võimuses ei ole aega seisma panna, oleme iga ajaühiku järel juba kuskil mujal. Samuti ei ole meil aimugi, kus ja millises olukorras oleme sekundi, liiati siis veel tunni, päeva, kuu või aasta pärast. Inimesele on antud tunnetus ja mõistus,…
3 minutit
Eksperimentaalsus vs. pragmaatiline teenus
Marjan Colletti: „Turist reisib sageli arhitektuuri pärast, olgu see katedraal, muuseum või väljak.“
Marjan Colletti on itaalia arhitekt, teoreetik ja teadur. Ta alustas õpinguid Austrias Innsbrucki ülikoolis ning lõpetas need Bartletti arhitektuurikoolis Londonis, kus kaitses nii magistri- kui ka doktorikraadi. Tema loomingut iseloomustab eksperimentaalne ning arvuti genereeritav…
4 minutit
Lugu ühest majast
Kujutlegem maja, üht üpris vana hoonet, mille ehitamisega alustati juba tsaariaja lõpul ning mis valmis 1918. aastal. Korralik ühepereelamu, parajalt ruumikas ja õdus, kuid mitte liiga suur ega uhkeldav: poolteist korrust, kaks ahju ja pliit, kaks sisse-väljapääsu, maakivist vundament, tugevad laudkattega palkseinad, kõrge mansardkorrus ja kivikatus. Valmides igati mugav ja…
4 minutit
Arhitektuuri piirit(l)us
Kuidas sünnib arhitektuur? Arhitektuuri tegemine, sellest mõtlemine ja selle sees elamine on väga erinevad asjad. Arhitektid armastavad nalja visata, et kõik teised teavad paremini, kuidas arhitektuuri teha. Selles on omajagu tõtt, sest eks ole iga inimene oma olemuselt natuke arhitekt, kujundades oma kodu, ehitades sauna või ladudes puuriita. Iga seda…
5 minutit
Ülo Lepik abikaasaga juubelinäituse avamisel 2011. aastal.
TA arhiiv
Teadusliku pikaealisuse ja väärikuse kombinatsioon Ülo Lepik
Ülo Lepik on elav näide teaduslikust pikaealisusest. Tänavu täitub tal 68 aastat teadustööstaaži, mille hulka kuulub ka 50 aastat professori tasemel õpetamist Tartu ülikoolis. 1960. aastate algul oli ta ülikooli kõige noorem professor, nüüdseks on ta juba 20 aastat olnud emeriitprofessor ja praegu vanim Eesti Teaduste Akadeemia liige. Kuna tal…
2 minutit
Täiuslik torm amatööride maal
Kuskil Oklahomas on reisibüroo, mis tegeleb tornaadojahiga. On leiutatud koguni „tornaadomobiil“, millega tungida otse keerise südamesse. Kanadas Vancouveri saare läänerannikul on aga väikesest Tofino linnast saanud ookeanitormide pealinn. Inimesed kogu maailmast tulevad siia vee marutsemist vaatama. Mis neil vahet? Tornaado on kui trofee – seda on vaja jahtida. Täiuslik torm aga…
4 minutit
Nii Ita Everi roll Daisyna kui ka Mait Malmsten Benedictina kinnitavad, et mängulusti neil jagub.
Teet Malsroos
Olen ma siin varem olnud?
„Finaali“ Daisy on Ita Everil elav, dünaamiline roll, milles väljendub näitleja absoluutne tragikoomikatunnetus.
5 minutit
Jassu Hertsmann / Ekspress Meedia
Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2016
Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa riigi teaduspreemiat.
Teaduspõhise riigivalitsemise võimalikkusest
TIINA RANDMA-LIIV – snd 1968, Tallinna tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonna Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor
Preemia sotsiaalteaduste alal teadustöö „Eesti riigivalitsemise väljakutsed Euroopa võrdlevate uuringute kontekstis“ eest
Elus on vähe asju, mida enamik meist arvab…
Teaduspõhise riigivalitsemise võimalikkusest
TIINA RANDMA-LIIV – snd 1968, Tallinna tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonna Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor
Preemia sotsiaalteaduste alal teadustöö „Eesti riigivalitsemise väljakutsed Euroopa võrdlevate uuringute kontekstis“ eest
Elus on vähe asju, mida enamik meist arvab…
10 minutit
Kaunis galaktika NGC 1300 Eridanuse tähtkujus asub meist 61 miljoni valgusaasta kaugusel. Kosmoloogilisteks süvavaatlusteks on see objekt aga pigem müraallikas. Selliste lähedaste objektide kiirguskomponent ja nende tekitatud gravitatsioonilised moonutused tuli näiteks Plancki missiooni puhul teadlasi huvitavast signaalist lahutada.
Copyright: Hubble Heritage Team, ESA, NASA.
Astronoomid ja aeg
Hea uudis on see, et oleme võimelised vaatlema peaaegu kõike, mida on võimalik vaadelda.
9 minutit
Sula ongi alus
Filosoofia nähtamatu mees
Mõtlemine ei ole sama mis rääkimine. Keel pole sama mis mõte, mõtlemise ajal ei jõua me alati keelele mõelda, ja rääkimise ajal ei suudeta teadvustada kõiki mõtteid, mis sõnade varjust välja vupsavad; ikka tuleb täpsustada, parandada, selgitada: „tegelikult ma tahtsin öelda,“ „niimoodi ma seda ei mõelnud,“…
7 minutit
Maailm vs. don Quijote
Andrei Ivanov: „Kirjandus ja tegelikkus ei ole teineteisega võrdsed, sest kirjandus liigub praegu palju aeglasemalt.“
Andrei Ivanov on viljakas ja tunnustatud kirjanik. 2015. aastal ilmusid talt eesti keeles romaanid „Kuutõbise pihtimus“ ja „Rasmus Hanseni kirjutuskera“, mõlemad Veronika Einbergi tõlkes, ja viimaks venekeelne romaan „Argonaut“ („Аргонавт“). Iseseisvuspäeval antakse Ivanovile tema…
9 minutit
John Schlesingeri sõnul oli „Kesköise kauboi“ suurimaks eeskujuks Jugoslaavia film „Kui ma olen surnud ja läinud“ („Kad budem mrtav i beo“, Zivojin Pavlovic, 1967).
Kaader filmist „Kesköine kauboi“.
Mineviku maitse ja eleegiline tänapäev
Ameerika kultusfilmide festival „Freedom Fries“ 25. II –3. III kinos Sõprus
Ajal, mil „Tähesõjad. Jõud tärkab“ („Star Wars: The Force Awakens“, J. J. Abrams, 2015) võtab sisse koha kõigi aegade edukama kassafilmina, on palju neid, kes on masenduses Ameerika filmikunsti hetkeseisu pärast. Mitte ehk niivõrd suurte kassahittide vohamise tõttu (need on kasumimaiaste stuudiote korraldusel…
Ajal, mil „Tähesõjad. Jõud tärkab“ („Star Wars: The Force Awakens“, J. J. Abrams, 2015) võtab sisse koha kõigi aegade edukama kassafilmina, on palju neid, kes on masenduses Ameerika filmikunsti hetkeseisu pärast. Mitte ehk niivõrd suurte kassahittide vohamise tõttu (need on kasumimaiaste stuudiote korraldusel…
5 minutit
Vaenukõne eesti muusikutele
Ma kirjutan seda lugu valentinipäeval vabariigi aastapäevaks. Eh, sõbrad-sõbrad … Pole midagi parata, see importkommertspüha lausa sunnib mängima Taara vägilast ja kõigile ühtemoodi serviti äsama.
Eesti jazz on vaimuvaene. Olgem ausad, isegi Hispaania kuningakoda ei tegelenud säärasel määral intsestiga, nagu meie jazziskeene oma bändidega. Kõik on suured sõbrad ega ütle omavahel…
Eesti jazz on vaimuvaene. Olgem ausad, isegi Hispaania kuningakoda ei tegelenud säärasel määral intsestiga, nagu meie jazziskeene oma bändidega. Kõik on suured sõbrad ega ütle omavahel…
3 minutit
Kui palju on ajaratta keerdudes kordusi?
Sarja „Lossimuusika“ kontserdid Kadrioru kunstimuuseumi Katariina saalis: 31. I Karmen Puis (metsosopran) ja Piia Paemurru (klaver) ning 7. II Endrik Üksvärav (tenor) ja Jorma Toots (klaver).
Juba teist hooaega on Kadrioru kunstimuuseumi Katariina saalis käimas sari „Lossimuusika“, mis pakub eripalgelist kammermuusikat. Meenuvad aastad 1970–1985, mil kammermuusika kõlas siin väga sageli. Tänu…
Juba teist hooaega on Kadrioru kunstimuuseumi Katariina saalis käimas sari „Lossimuusika“, mis pakub eripalgelist kammermuusikat. Meenuvad aastad 1970–1985, mil kammermuusika kõlas siin väga sageli. Tänu…
4 minutit
Eestikeelseid filosoofiaraamatuid oodates
Riigipalgal kunstnike ja kirjanike kõrval võiks olla ka paar palgalist filosoofi.
Möödunud aastal ilmus kaks algupärast eestikeelset filosoofiamonograafiat – Margus Oti „Vägi“ ja Leo Luksi „Nihilism ja kirjandus“.
Leo Luks: Kui heidame pilgu 25 aasta pikkusele taasiseseisvusajale, tuleb tõdeda, et kogu selle aja jooksul on kutselised (filosoofias kraade kaitsnud)…
Leo Luks: Kui heidame pilgu 25 aasta pikkusele taasiseseisvusajale, tuleb tõdeda, et kogu selle aja jooksul on kutselised (filosoofias kraade kaitsnud)…
8 minutit
Raimund Ubar
TA arhiiv
Arvutisüsteemide katsetamise ja diagnostika teerajaja Raimund Ubar
Raimund Ubari eluteel on põimunud idealistlikult sihikindel ja viljakas teadustöö, elegantsed rakendused arvutisüsteemide katsetamise ja diagnostika valdkonnas ning arvutiteadlaste noore põlvkonna kasvatamine töökuse ja põhimõttekindluse vaimus.
Õpetamist on akadeemik Ubar pidanud kõige aluseks. Ta on kirjutanud: „Kõik algab tõepoolest haridusest, ka tippteadus. Majanduski sõltub haridusest. Eesti teadusel peakski olema ainult kaks…
Õpetamist on akadeemik Ubar pidanud kõige aluseks. Ta on kirjutanud: „Kõik algab tõepoolest haridusest, ka tippteadus. Majanduski sõltub haridusest. Eesti teadusel peakski olema ainult kaks…
2 minutit
Elamusliku raamatu poole
Žürii esimees Mart Anderson: „Päris laitmatuid tervikuid on kümme-viisteist, aga suurem kogus annab meie raamatukujunduse seisust selgema pildi.“
Kauneimate raamatute näitus rahvusraamatukogu VI korruse näitusesaalis kuni 7. III, 7. – 9. IV Tallinna raamatumessil. Kuni 28. II saab rahvusraamatukogus, Rahva Raamatu ja Apollo raamatupoes valida oma lemmikraamatu. 25 kauneimat raamatut esindavad Eestit kauneimate…
4 minutit
Kas oleme õigel teel?
Teerada ei ole sirge ja tavasilm käänakute taha ei näe.
Eesti sammub juba veerandsada aastat iseseisvuse rada ja ühes sellega on võtnud vastutuse oma rahva saatuse eest. Maailm ümberringi muutub üha kiiremini, hajumas on geograafilised ja majanduslikud piirid. Ülemaailmne konkurents ägeneb, sest kõigil on aina kergem lülituda ümber…
4 minutit
Chopini sild Eesti ja Poola vahel
See oli kauge 1999. aasta, kui sündis idee tähistada Frederyk Chopini 150. surma-aastapäeva noorte klaverimängijate rahvusvahelise konkursiga Narvas. Peainitsiaatoriks olid Poola suursaadik Eestis ja Poola kultuuriministeerium. Tookordne suursaadik Jakub Wołąsiewicz on meenutanud: „Kui teatasin oma ettepanekust korraldada konkurss, küsisid inimesed mitmelt poolt, miks just Eestis ja miks nimelt Narvas. Vastus…
3 minutit
Elust esimeses Eesti vabariigis ja meie praeguses riigis
Olen sündinud 1921. aastal Tartus ja elanud oma elu 19 esimest aastat esimeses Eesti Vabariigis (lõpetasin Treffneri gümnaasiumi juunis 1940, kümme päeva enne Vene vägede sissetungi). See asjaolu annab mulle võimaluse võrrelda elu esimeses Eesti vabariigis (lühendatult EEV) ja meie praeguses riigis (lühendatult EV).
Mind on tugevasti häirinud EVs korduvalt tõstatatud…
Mind on tugevasti häirinud EVs korduvalt tõstatatud…
2 minutit
Turundajad, õppige kirjanikult!
Kultuuripada on lähiajal kirglikult podisenud. Viimati tõusis kirjandus üleüldisse huviorbiiti, varjutades isegi rändekriisi, kõhedad uudised Venemaalt ning presidendi eraelu.
Kogu Eesti rahvas, tädi Maalist kuni arvamusliidriteni, sõdis kirjaniku vangipanemise poolt või vastu. Protsessi käigus defineeriti kirjandust, sõnavabadust ja ka pornograafiat. Ei olnud ühtegi süütut poesaba-vestlustki, kus seda teemat poleks üles võetud.
Kirjandus,…
Kogu Eesti rahvas, tädi Maalist kuni arvamusliidriteni, sõdis kirjaniku vangipanemise poolt või vastu. Protsessi käigus defineeriti kirjandust, sõnavabadust ja ka pornograafiat. Ei olnud ühtegi süütut poesaba-vestlustki, kus seda teemat poleks üles võetud.
Kirjandus,…
2 minutit
Kõrvust tõstetud
Kaija Saariaho festival 13. ja 14. veebruaril Kanuti gildi saalis: kontserdid „Peeglid“, „Igatsus“ ja „Mäng“, kavas Kaija Saariaho, Arvo Pärdi, Jüri Reinvere ja Helena Tulve teoseid, esitajaiks Arianna Savall (sopran, Hispaania), Jaanika Kuusik (sopran), Kadri Tegelmann (metsosopran), Camilla Hoitenga (flööt, USA), Triin Ruubel, Olga Voronova, Egert Leinsaar (viiul), Laur Eensalu,…
4 minutit
Arvutisüsteemide katsetamise ja diagnostika teerajaja Raimund Ubar
Teadusliku pikaealisuse ja väärikuse kombinatsioon Ülo Lepik
Janek Kraavi post-sõnastik XXX
Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2016
Intervjuu kirjanik Andrei Ivanoviga
Margus Oti „Vägi. Väekirjad, I köide“
Kaija Saariaho festival Kanuti gildi saalis
