2015-32 (3552)

Head uudised

Halbu uudiseid oodates on koalitsiooni karikakramängu saatel – avame, ei ava koalitsioonilepet – põhjust rääkida headest.
Ses Sirbis on juttu, et juba septembris kuulutatakse esimest korda välja Eesti Kirjanike Liidu asutatud Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetaja­auhind. Kui toimetajatöö jääb sageli nähtamatuks, selle olemusse ongi sisse kodeeritud nähtamatuks jäämine, siis diametraalselt vastupidises rollis…
Konformistlikuks kiskuv (etno)futurism
Lavastusse oli selle tegelaskujude näol programmeeritud soovimatu koomiline aspekt – ürgjõudude sümbolid mõjusid pigem naljakate muinasjutukollidena.
Kris Moor

Konformistlikuks kiskuv (etno)futurism

Von Krahli teatri ja Nargen Opera ühislavastus „Sünnisõnad“ Veljo Tormise muusikale (peale nimiteose on kasutatud „Loomist“ „Isuri eeposest“, „Ütles Lembitut“, „„Kalevala“ XVII runo“, „Pärismaalase laulukest“, „Nelja etüüdi Juhan Viidinguga“ ja ballaadi „Laevas lauldakse“), seadnud Tõnu Kõrvits.
Lavastaja Peeter Jalakas, muusikaline juht Tõnu Kaljuste, kunstnikud Kärt Ojavee ja Edith Karlson, lavakujundus Peeter…
Mitmehäälne põrisev r
Taarka pärimusteatri „nonstop seto“ hoiab väga täpselt tasakaalu asjade üle naermise ja neile lahenduste otsimise, tegeliku ja absurdse vahel ning esitajad liiguvad sujuvalt karikeerimiselt pihtimisse ja jälle tagasi. Fotol Artur Linnus ja Riin Tammiste.
Arvi Matvei

Mitmehäälne põrisev r

„Isuri eepos“, lavastajad Anne Türnpu ja Eva Klemets, dirigent Janne Fridolin, kunstnik Kairi Mändla, helikunstnik Hendrik Kaljujärv, valguskunstnik Siim Reispass. Mängivad Inga Salurand, Risto Kübar, Bert Raudsep, Lauri Kaldoja, Jarmo Reha ning akordionist Jaak Lutsoja ja kammerkoor Voces Musicales, solistid Galina Morozova-Iljenko, Jaanika Kuusik või Merylin Poks, Sirlen Rekkor. Esietendus…
Kunstnikud soome-ugri kultuuri kütkeis
EKA XXXVII soome-ugri ekspeditsioon. Ave Taavet, Eva Sepping ja Tõnn Adermann Peterburi tsirkuse külalistemaja köögis.
Marika Alver

Kunstnikud soome-ugri kultuuri kütkeis

Marika Alver: „EKA ekspeditsioonid on Eestis ainulaadsed, kuna ühendavad endas antropoloogia ja kunsti.“

Elamise vaev ja valu

Mõttekilde Veljo Tormise 85. sünnipäeval

1939. aasta kevadel kirjutas üks kaheksa-aastane Vigala poiss oma ristiemale: „Ega ei tea kas ma ikka akkan heliloojaks võibolla akkan ka helikunstnikuks.“ Ja mõni kuu hiljem: „Mina oskan juba orelil 4 häälega mängida.“
Vigala köstrimajas oli koduorel ja Muusikalehtede aastakäigud. Ja loomulikult koorinoote. Iga…

Sest korraldamast sest eesti keele teadusest

EKI ülesanne on tagada, et eesti keeles saaks mõtelda ja kirjutada kõigist tänapäeval olulistest asjadest.

Eesti teaduskorralduses on lähiajal midagi toimumas. See on ajanud keset suve ärevile ka Eesti Keele Instituudi (EKI), nagu meediaski mitu korda kirjutatud.1 Lühidalt öeldes: näib, et õhus aimduvate radikaalsete reformide käigus…

Välisvaatleja märkmeid kodulooteatrist

„Obinitsa“ lugu ei hakka elama ega puuduta, sest publikule ei jäeta hingamise pause, ning lõpuks ei pääse mõjule ei realism ega ka võõritus.

Vanemuise „Obinitsa“, autor Kauksi Ülle, lavastaja ja kaasautor Ain Mäeots, kunstnik Liina Unt, muusikaline kujundaja Ele Sonn. Mängivad Marje Metsur, Andres Mähar,…
Lugu mehest, kes ei mahu ära
Hasso Krull kõnelemas Liinakuru kevadkoolis.
Annika Markson

Lugu mehest, kes ei mahu ära

… üks lugu algas sealt, kus teine lõppes, aga
teine lugu
algas esimese keskelt, lood hargnesid, põimusid
ja ristusid
nagu kassikangas.
(„Kui kivid olid veel pehmed“, lk…

Pealelend – Kristel Üksvärav, Pühalepa muusikafestivali korraldaja

Täna algab Hiiumaal IV Pühalepa muusikafestival. Sirp uuris, mille poolest on see kolmepäevane ettevõtmine meie külluslikus suvefestivalide reas eriline ja põnev.
Pühalepa kirik…

Tšehhi avangardfoto kuldaeg

Antonín Dufek: „Tšehhi avangardfotokunstnikke ei huvitanud vaid üks ism.”

„Jaromír Funke ja Tšehhoslovakkia avangardistlik fotograafia 1922–1950” kuraator Antonín Dufek (1943) on Euroopa ühe vanema fotokogu looja. Ta on omandanud kunstiajaloo hariduse Brno ülikoolis ning töötab 1968. aastast Morava galeriis. 1983. aastal kaitses ta doktorikraadi ja õpetas aastatel 1992–2006…

Muhu kunstitalu madalad laed ja innovatsioon

Tiiu Rebane: „Kuivõrd rahva vaimsuse on vallutanud kokaraamatud ja posijad, siis on kunstil kõik veel ees.“

Kunstifestival „Tulevik  – horisont“ EKLi kunsti ja innovatsiooni talu-residentuuris Muhus 17.–19. VII ja näitus EKA galeriis kuni 14.  VIII. Kuraator Tiiu Rebane. Kunstnikud Siram, Ville-Karel Viirelaid, Kaarel Kütas, Noolegrupp, Karl-Kristjan Nagel, Andrus…

Pealelend – Annika Üprus festivali „SAAL Biennaal“ kaaskuraator

17.–30. augustini kestab Tallinnas rahvusvaheline etenduskunstide festival „SAAL Biennaal“, mis on 15 korda korraldatud Augusti tantsufestivali järeltulija. Festivali programmis on töid Belgia, Austria, Prantsusmaa, Hiina, Norra, Jaapani, USA, Rootsi ja Eesti etenduskunstnikelt.…

Ajast ja armastusest

2008. aastal näidendiga „Taevase rahu otsinguil“ debüteerinud Ingel Undusk sõnastab oma esimeses luulekogus „meil on aega“ kauni üleskutse „armastada kõike ja kõiki / puhtalt tõeliselt igavikuliselt“ (lk 12). Kogus ilmunud sulniste värsside ainese on…

Robert Jürjendal jätkuvalt rõõmu allikatel

Kaks aastat tagasi ilmus oma innovaatilisuse poolest silmapaistva, meie ühe tuntuma kitarristi Robert Jürjendali esimene, kuldse värvikujundusega ja ka muusikaliselt kuldses värvigammas sooloalbum „Rõõmu allikas“ („Source Of Joy“, Unsung Records 2013). Ning juba…

Kuhupoole pöörab rahvusringhääling?

Demokraatia väljatoomine mõiste politiseeritud kontekstist eeldab kommunikatiivset pööret institutsioonides, sealhulgas rahvusringhäälingus.

Infotehnoloogilised vahendid on meie elu revolutsiooniliselt muutnud. Elame justkui pidevas pöördeajastus ja meid sunnitakse ümber mõtestama kogu kommunikatsiooniruumi – keelt, kultuuri, suhteid teistega, aga ka ajakirjandust ja selle rolli ühiskonnas. Analüüs on näidanud, et pigem…

In memoriam Raal Kivi

Raal Kivi 6. VIII 1946 – 7. VIII 2015

7. augusti hommikul, päev pärast oma 69. sünnipäeva, suri raske haiguse tagajärjel arhitekt Raal Kivi, kes oli pikka aega eelmisel sajandil ning ka mõned kuud aastatel 2004–2005 Tartu linna ehituse ja arhitektuuri osakonna juhataja ehk linna peaarhitekt.
Tallinnas arhitekt Raul-Levroit Kivi pojana sündinud Raal Kivi õppis 1953.…

Kompromissitu uuendusvaim

Jaromír Funke ja Tšehhoslovakkia avangardistlik fotograafia 1922–1950

„Jaromír Funke ja Tšehhoslovakkia avangardistlik fotograafia 1922–1950” Kumus kuni 30.  VIII. Näitus on valminud koostöös Brno Morava galeriiga, koostaja Antonín Dufek, kujunduse ja graafilise disaini autor Tuuli Aule, koordinaator Eha Komissarov.
Sel kevadel sõpradega Funke näitust arutades kirtsutas üks kolleeg nina ja…

Meie elame linnades ja linnad elavad meis

Wim Wendersi retrospektiiv kinos Sõprus

Saksa uue laine üks võtmeisikuid Wim Wenders lausub oma dokumentaalfilmi „Linnade ja riiete märkmik“ („Aufzeichnungen zu Kleidern und Städten“, 1987) avamonoloogis: „Identiteet – juba see sõna ajab mulle judinad peale. See heliseb tasakaalust, mugavusest ja rahulolust. Identiteet, mis see on?“ Sellele küsimusele on Wenders vastust…

Klounid põlevast tsirkusest

Teemad, mida Tiitus käsitleb, pole spetsiifiliselt kristlikud, vaid üldinimlikud: üksindus, aja mööduvus ja tähenduslikkus, vanadus ja surm jne.

Kes näeb esmakordselt Marko Tiituse raamatut, võib arvata kaanepildi põhjal, kus on kujutatud mesilast lilleõiel, et tegemist on mesindust ja aiapidamist käsitleva teosega. See mulje on aga petlik. Tegemist…

Noor olla on muret südames kanda

Paranoia kirjastuselt on ilmunud uus raamat, mis kahtlemata vastab nende kodulehel sõnastatud kontseptsioonile: pakkuda eksperimentaalset ja mitteloomingulist kirjandust, statistiliselt kõige ebanormaalsemaid tekste tänapäeva kirjastusturul.1
Romaani tutvustuses on keegi anonüümne „siinkirjutaja“…

Inge Teder 8. I 1931 – 9. VIII 2015

9. augustil lahkus meie hulgast Eesti Kunstimuuseumi kauaaegne direktor Inge Teder.
Inge Teder lõpetas 1955. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. Pärast lõpetamist töötas ta Tallinna Loengute Keskbüroo lektori, tollase Tallinna Riikliku…

Soome-ugri õigus

Klassikalises etnograafias käsitletakse traditsioonilist tavaõigust kõigi rahva kommete summana. Iseenesest ei ole see vale, ent jääb väga üldiseks ja küllaltki häguseks seisukohaks. Soome-ugri õigusest rääkides on seega küll vaja…

Kuidas teha karikatuuri iseendast?

„Ma olen Ivo Linna“ on Raivo E. Tamme lavaline läbikukkumine iseenda rollis, autobiograafiliste anekdootide kiretu karaoke.

„Ma olen Ivo Linna“, autor ja lavastaja Urmas Vadi, kunstnik Liisi Eelmaa. Laval Raivo E. Tamm ja Super Hot Cosmos Blues Band. Esietendus 15. VII Nordea kontserdimajas.
„Ma olen Ivo Linna“ on pretensioonikas pealkiri igale teosele, mille…

Kui palju uut mahub vanasse?

Elo Lutsepp: „Absurdsed on need kogu Eesti peale kokku loendatavad sajad kilomeetrid kiviaedu, kui sealsamas kõrval lagunevad taluhooned.“

Eesti vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuses on juba mõnda aega uuritud ja väärtustatud maaehitisi ja -maastikke. Keskuses nähakse traditsioonilises külamaastikus tervikut, tähelepanu all ei ole pelgalt üksikud hooned. Keskuse juhataja Elo Lutsepp räägib,…
Suviste nišifestivalide võlud ja valud
Eesti suvefestivalidele omaselt oli loodusega üks ka „Kukemuru ambient“ eestlaste muistse hiiemäe, Pähklimäe kõrval.
Evert Palmets

Suviste nišifestivalide võlud ja valud

Eestimaa suviste kultuurisündmuste mitmekülgsuses ja kirevas paletis ei ole põhjust kahelda. Pisikese miljoniriigi ja -rahva kohta toimub väljaspool Tallinna mittekommertslikke muusikafestivale rohkesti ja võib olla kindel, et midagi põnevat folgist, jazzist…

Märkamatu väärtuslik töö

Toimetajaauhinna kandidaate saab esitada 1. septembrini.

Eesti Kirjanike Liit asutas hiljuti Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetaja­auhinna. On sümboolne ja kõnekas tõik, et selle kutsusid ellu kirjanikud ja tõlkijad, kes töötavad toimetajate ja keeletoimetajatega kõige tihedamalt koos ning oskavad hinnata nende panust hea teksti sünni juures. Lähemalt räägib toimetajaauhinna žürii liige…

Neuroteadus on filosoofias oluline

Filosoofiaprofessor Patricia S. Churchland: „Mulle sobib tõde, ükskõik milliseks see ka ei osutu.“

Patricia Smith Churchland on andnud märkimisväärse panuse neurofilosoofiasse, moraalifilosoofiasse ja vaimufilosoofiasse. Koos abikaasa Paul Churchlandiga on nad tänapäeva tuntuimad eliminatiivmaterialistid.
Raamatuid: „Neurofilosoofia. Vaim-aju ühendteaduse suunas“ („Neurophilosophy: Toward a Unified Science of the Mind-Brain“, 1986), „Ajuga. Neurofilosoofilised…

Tunnetest ilma Freudita

Mängufilm „Pahupidi“ („Inside Out“, USA 2015, 94 min). Režissöörid Pete Docter ja Ronaldo Del Carmen, stsenaristid Ronaldo Del Carmen, Meg LeFauve ja Josh Cooley, helilooja Michael Giacchino. Linastub Coca-Cola Plazas, Solarises, Artises, Cinamonis, Ekraanis, Kosmoses ja Astris.…

Peipsiveere loteriivõidud

Eelmises Sirbis kirjutas (:)kivisildnik maapiirkondade kultuurielust ning võrdles seda loteriiga. Kui pilet võidab ehk maal tehakse asiste (kultuuri)inimeste eestvedamisel midagi peale simmani, tema sõnul talupoegade ülestõusu ei tule: „Ega maal kultuuriviha ei ole.“
Seda, et see…
Hüljatud ühiskond
Kohtunik episoodis „Kohtumõistja pisarad“ nõrkeb süüdistuste ja süüdlaste üha suureneva tulva all. Taamal veel üks tunnistaja, papist lehm.
Kaader filmist

Hüljatud ühiskond

Mängufilm „Araabia ööd. II osa. Hüljatu“ („As Mil e uma Noites, Volume 2. O desolato“, Portugal-Prantsusmaa-Saksamaa-Šveits 2015, 131 min), režissöör Miguel Gomes, stsenaristid Telmo Churro, Miguel Gomes ja Mariana Ricardo, operaator Sayombhu Mukdeeprom. Osades Crista Alfaiate, Isabel…

Leelosõnade tegemise kunst

Iga rahva kultuuri kuulub laul, tants ja pillimäng elu loomuliku osana. Setode igapäevaelus on laulmine olnud nii tavaline ja iseenesestmõistetav oskus, et selle traditsiooni kadumise võimalust ei osanud külaühiskonnas keegi kartagi. Kuid siiski, teistmoodi elulaad…

Kuidas rääkida sellest, mida ei taheta mäletada?

Noor juuratudeng Antti Vallas on üks nendest 1400 soomlasest, kes sõdib Teise maailmasõja ajal (mai 1941 kuni detsember 1942) vabatahtlikuna Nõukogude Liidu vastu Saksa Relva-SSi diviisis Wiking otse Hitleri käe all. Stalingradini nad ei jõua.…
Sirp