Head uudised
Halbu uudiseid oodates on koalitsiooni karikakramängu saatel – avame, ei ava koalitsioonilepet – põhjust rääkida headest.
Ses Sirbis on juttu, et juba septembris kuulutatakse esimest korda välja Eesti Kirjanike Liidu asutatud Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind. Kui toimetajatöö jääb sageli nähtamatuks, selle olemusse ongi sisse kodeeritud nähtamatuks jäämine, siis diametraalselt vastupidises rollis on kriitik, kelle ütlemised on avalikud. Siingi on…
Ses Sirbis on juttu, et juba septembris kuulutatakse esimest korda välja Eesti Kirjanike Liidu asutatud Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind. Kui toimetajatöö jääb sageli nähtamatuks, selle olemusse ongi sisse kodeeritud nähtamatuks jäämine, siis diametraalselt vastupidises rollis on kriitik, kelle ütlemised on avalikud. Siingi on…
1 minut
Lavastusse oli selle tegelaskujude näol programmeeritud soovimatu koomiline aspekt – ürgjõudude sümbolid mõjusid pigem naljakate muinasjutukollidena.
Kris Moor
Konformistlikuks kiskuv (etno)futurism
Von Krahli teatri ja Nargen Opera ühislavastus „Sünnisõnad“ Veljo Tormise muusikale (peale nimiteose on kasutatud „Loomist“ „Isuri eeposest“, „Ütles Lembitut“, „„Kalevala“ XVII runo“, „Pärismaalase laulukest“, „Nelja etüüdi Juhan…
3 minutit
Taarka pärimusteatri „nonstop seto“ hoiab väga täpselt tasakaalu asjade üle naermise ja neile lahenduste otsimise, tegeliku ja absurdse vahel ning esitajad liiguvad sujuvalt karikeerimiselt pihtimisse ja jälle tagasi. Fotol Artur Linnus ja Riin Tammiste.
Arvi Matvei
Mitmehäälne põrisev r
„Isuri eepos“, lavastajad Anne Türnpu ja Eva Klemets, dirigent Janne Fridolin, kunstnik Kairi Mändla, helikunstnik Hendrik Kaljujärv, valguskunstnik Siim Reispass. Mängivad Inga Salurand, Risto Kübar, Bert Raudsep, Lauri Kaldoja, Jarmo Reha…
8 minutit
EKA XXXVII soome-ugri ekspeditsioon. Ave Taavet, Eva Sepping ja Tõnn Adermann Peterburi tsirkuse külalistemaja köögis.
Marika Alver
Kunstnikud soome-ugri kultuuri kütkeis
Marika Alver: „EKA ekspeditsioonid on Eestis ainulaadsed, kuna ühendavad endas antropoloogia ja kunsti.“
4 minutit
Elamise vaev ja valu
Mõttekilde Veljo Tormise 85. sünnipäeval
1939. aasta kevadel kirjutas üks kaheksa-aastane Vigala poiss oma ristiemale: „Ega ei tea kas ma ikka akkan heliloojaks võibolla akkan ka helikunstnikuks.“ Ja mõni kuu hiljem: „Mina oskan juba orelil 4 häälega mängida.“
Vigala köstrimajas oli koduorel ja Muusikalehtede aastakäigud. Ja loomulikult koorinoote. Iga huviline võib lugeda, mida vabade kunstide…
Vigala köstrimajas oli koduorel ja Muusikalehtede aastakäigud. Ja loomulikult koorinoote. Iga huviline võib lugeda, mida vabade kunstide…
8 minutit
Sest korraldamast sest eesti keele teadusest
EKI ülesanne on tagada, et eesti keeles saaks mõtelda ja kirjutada kõigist tänapäeval olulistest asjadest.
Eesti teaduskorralduses on lähiajal midagi toimumas. See on ajanud keset suve ärevile ka Eesti Keele Instituudi (EKI), nagu meediaski mitu korda kirjutatud.1 Lühidalt öeldes: näib, et õhus aimduvate radikaalsete reformide käigus ootab muude…
6 minutit
Välisvaatleja märkmeid kodulooteatrist
„Obinitsa“ lugu ei hakka elama ega puuduta, sest publikule ei jäeta hingamise pause, ning lõpuks ei pääse mõjule ei realism ega ka võõritus.
Vanemuise „Obinitsa“, autor Kauksi Ülle, lavastaja ja kaasautor Ain Mäeots, kunstnik Liina Unt, muusikaline kujundaja Ele Sonn. Mängivad Marje Metsur, Andres Mähar, Kaia Skoblov,…
5 minutit
Teistele paljastatud olemise mudel, mille viljelejaks on eksistentsialist ja fenomenoloog Jean-Paul Sartre, seletab emotsiooni kui reaktsiooni sellele, et ollakse võõra teadvuse objektiks. Seda õpetust jagas Alfred Hitchcock Kim Novakile ka „Vertigo“ võtetel.
Inimene kui sotsiaalne loom
Sotsiaalne tunnetus, tähelepanu, teadvus, emotsioonid, taju, mälu, ajataju, vaimne põhjuslikkus, keele roll mõtlemisel on kesksed nii filosoofias kui ka psühholoogias.
8 minutit
Hasso Krull kõnelemas Liinakuru kevadkoolis.
Annika Markson
Lugu mehest, kes ei mahu ära
. . . . üks lugu algas sealt, kus teine lõppes, aga
teine lugu
algas esimese keskelt, lood hargnesid, põimusid
ja ristusid
nagu kassikangas.
(„Kui kivid olid veel pehmed“, lk 44)
1.
Vahel juhtub, et raamat ei taha kohe kuidagi…
teine lugu
algas esimese keskelt, lood hargnesid, põimusid
ja ristusid
nagu kassikangas.
(„Kui kivid olid veel pehmed“, lk 44)
1.
Vahel juhtub, et raamat ei taha kohe kuidagi…
7 minutit
Pealelend – Kristel Üksvärav, Pühalepa muusikafestivali korraldaja
Täna algab Hiiumaal IV Pühalepa muusikafestival. Sirp uuris, mille poolest on see kolmepäevane ettevõtmine meie külluslikus suvefestivalide reas eriline ja põnev.
Pühalepa kirik ja kogudus tähistasid eelmisel nädalal 760. aastapäeva. Tegemist on Hiiumaa vanima kirikuga. Mandrilt tulijaile, kes maabuvad Heltermaa sadamas, on Pühalepa kirik viieminutilise teekonna järel…
Pühalepa kirik ja kogudus tähistasid eelmisel nädalal 760. aastapäeva. Tegemist on Hiiumaa vanima kirikuga. Mandrilt tulijaile, kes maabuvad Heltermaa sadamas, on Pühalepa kirik viieminutilise teekonna järel…
2 minutit
Tšehhi avangardfoto kuldaeg
Antonín Dufek: „Tšehhi avangardfotokunstnikke ei huvitanud vaid üks ism.”
„Jaromír Funke ja Tšehhoslovakkia avangardistlik fotograafia 1922–1950” kuraator Antonín Dufek (1943) on Euroopa ühe vanema fotokogu looja. Ta on omandanud kunstiajaloo hariduse Brno ülikoolis ning töötab 1968. aastast Morava galeriis. 1983. aastal kaitses ta doktorikraadi ja õpetas aastatel 1992–2006 mitmes Tšehhi ülikoolis fotograafia ajalugu.…
3 minutit
TABi peaesineja Carlo Ratti astub üles ka biennaali kuraatornäitusel tööga „Reageeriv hõljumine“.
Carlo Ratti Associati
Ruumilise keskkonna tulevik
TABi sümpoosion toob Eestisse linnaruumi homse päeva suurimad eksperdid.
4 minutit
Muhu kunstitalu madalad laed ja innovatsioon
Tiiu Rebane: „Kuivõrd rahva vaimsuse on vallutanud kokaraamatud ja posijad, siis on kunstil kõik veel ees.“
Kunstifestival „Tulevik – horisont“ EKLi kunsti ja innovatsiooni talu-residentuuris Muhus 17.–19. VII ja näitus EKA galeriis kuni 14. VIII. Kuraator Tiiu Rebane. Kunstnikud Siram, Ville-Karel Viirelaid, Kaarel Kütas, Noolegrupp, Karl-Kristjan Nagel, Andrus Joonas, Põleva…
4 minutit
Pealelend – Annika Üprus festivali „SAAL Biennaal“ kaaskuraator
17.–30. augustini kestab Tallinnas rahvusvaheline etenduskunstide festival „SAAL Biennaal“, mis on 15 korda korraldatud Augusti tantsufestivali järeltulija. Festivali programmis on töid Belgia, Austria, Prantsusmaa, Hiina, Norra, Jaapani, USA, Rootsi ja Eesti etenduskunstnikelt. Esinemispaikadena on kasutusel Kanuti gildi saal, Von Krahli teater, NO99, Vaba Lava, rahvusooper Estonia,…
3 minutit
Roosi tänaval on veel lootust saada esimeseks arhitektide ja maastikuarhitektide ning liiklusinseneride koostööst sündinud inimmõõtmeliseks ja detailideni läbi mõeldud tänavaks. Eskiisprojekti autorid maastikuarhitektuuribürood Kino ja Tajuruum ning Paik Arhitektid. Põhiprojekti autorid maastikuarhitektuuribüroo Kino, Paik Arhitektid ja inseneribüroo Tinter Projekt. Mirko Traks,
Indrek Lensment
Kaasav linn – osalemise ruum
Kaasav planeerimine on takerdunud eelarvamuste, stereotüüpide ja lühinägeliku omakasu võrku.
8 minutit
Ajast ja armastusest
2008. aastal näidendiga „Taevase rahu otsinguil“ debüteerinud Ingel Undusk sõnastab oma esimeses luulekogus „meil on aega“ kauni üleskutse „armastada kõike ja kõiki / puhtalt tõeliselt igavikuliselt“ (lk 12). Kogus ilmunud sulniste värsside ainese on autor ammutanud kahest levinud luuleteemast, kirjutades peamiselt ajast ning armastusest. Selline kaksikjaotus on küll mõnevõrra tinglik: sageli põimub Unduski tekstides ühe „valdkonna“ kujutamine teisega,…
3 minutit
Robert Jürjendal jätkuvalt rõõmu allikatel
Kaks aastat tagasi ilmus oma innovaatilisuse poolest silmapaistva, meie ühe tuntuma kitarristi Robert Jürjendali esimene, kuldse värvikujundusega ja ka muusikaliselt kuldses värvigammas sooloalbum „Rõõmu allikas“ („Source Of Joy“, Unsung Records 2013). Ning juba toona musitseeris plaadil koos Robert Jürjendaliga peale teiste silmapaistvate pillimeeste (nt Riho Sibul, Arvo Urb, Aleksei Saks) ka tema poeg,…
3 minutit
Kuhupoole pöörab rahvusringhääling?
Demokraatia väljatoomine mõiste politiseeritud kontekstist eeldab kommunikatiivset pööret institutsioonides, sealhulgas rahvusringhäälingus.
Infotehnoloogilised vahendid on meie elu revolutsiooniliselt muutnud. Elame justkui pidevas pöördeajastus ja meid sunnitakse ümber mõtestama kogu kommunikatsiooniruumi – keelt, kultuuri, suhteid teistega, aga ka ajakirjandust ja selle rolli ühiskonnas. Analüüs on näidanud, et pigem on põhjust rääkida…
5 minutit
In memoriam Raal Kivi
Raal Kivi 6. VIII 1946 – 7. VIII 2015
7. augusti hommikul, päev pärast oma 69. sünnipäeva, suri raske haiguse tagajärjel arhitekt Raal Kivi, kes oli pikka aega eelmisel sajandil ning ka mõned kuud aastatel 2004–2005 Tartu linna ehituse ja arhitektuuri osakonna juhataja ehk linna peaarhitekt.
Tallinnas arhitekt Raul-Levroit Kivi pojana sündinud Raal Kivi õppis 1953. kuni 1964. aastani Tartu V keskkoolis…
Tallinnas arhitekt Raul-Levroit Kivi pojana sündinud Raal Kivi õppis 1953. kuni 1964. aastani Tartu V keskkoolis…
1 minut
Kompromissitu uuendusvaim
Jaromír Funke ja Tšehhoslovakkia avangardistlik fotograafia 1922–1950
„Jaromír Funke ja Tšehhoslovakkia avangardistlik fotograafia 1922–1950” Kumus kuni 30. VIII. Näitus on valminud koostöös Brno Morava galeriiga, koostaja Antonín Dufek, kujunduse ja graafilise disaini autor Tuuli Aule, koordinaator Eha Komissarov.
Sel kevadel sõpradega Funke näitust arutades kirtsutas üks kolleeg nina ja poetas midagi halvustavat Tšehhi kui…
Sel kevadel sõpradega Funke näitust arutades kirtsutas üks kolleeg nina ja poetas midagi halvustavat Tšehhi kui…
5 minutit
Meie elame linnades ja linnad elavad meis
Wim Wendersi retrospektiiv kinos Sõprus
Saksa uue laine üks võtmeisikuid Wim Wenders lausub oma dokumentaalfilmi „Linnade ja riiete märkmik“ („Aufzeichnungen zu Kleidern und Städten“, 1987) avamonoloogis: „Identiteet – juba see sõna ajab mulle judinad peale. See heliseb tasakaalust, mugavusest ja rahulolust. Identiteet, mis see on?“ Sellele küsimusele on Wenders vastust otsinud maailma…
4 minutit
Klounid põlevast tsirkusest
Teemad, mida Tiitus käsitleb, pole spetsiifiliselt kristlikud, vaid üldinimlikud: üksindus, aja mööduvus ja tähenduslikkus, vanadus ja surm jne.
Kes näeb esmakordselt Marko Tiituse raamatut, võib arvata kaanepildi põhjal, kus on kujutatud mesilast lilleõiel, et tegemist on mesindust ja aiapidamist käsitleva teosega. See mulje on aga petlik. Tegemist on esseekogumikuga, mis hõlmab väga…
5 minutit
Noor olla on muret südames kanda
Paranoia kirjastuselt on ilmunud uus raamat, mis kahtlemata vastab nende kodulehel sõnastatud kontseptsioonile: pakkuda eksperimentaalset ja mitteloomingulist kirjandust, statistiliselt kõige ebanormaalsemaid tekste tänapäeva kirjastusturul.1
Romaani tutvustuses on keegi anonüümne „siinkirjutaja“ kirjeldanud teksti kui iroonilist käsiraamatut „kuidas elada“, selle ainestik aga olevat nii ainulaadne, et eesti kirjanduses pole sellesarnast varem isegi riivatud. 2
Suurejoonelised avaldused, igatahes. Kahtlemata…
Romaani tutvustuses on keegi anonüümne „siinkirjutaja“ kirjeldanud teksti kui iroonilist käsiraamatut „kuidas elada“, selle ainestik aga olevat nii ainulaadne, et eesti kirjanduses pole sellesarnast varem isegi riivatud. 2
Suurejoonelised avaldused, igatahes. Kahtlemata…
3 minutit
Inge Teder 8. I 1931 – 9. VIII 2015
9. augustil lahkus meie hulgast Eesti Kunstimuuseumi kauaaegne direktor Inge Teder.
Inge Teder lõpetas 1955. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. Pärast lõpetamist töötas ta Tallinna Loengute Keskbüroo lektori, tollase Tallinna Riikliku Kunstimuuseumi teadustöötaja ja tarbekunstikogu hoidja ja almanahhi Kunst koostaja ja toimetajana. 1965. aastal otsustas ta lõplikult muuseumi kasuks. 1966. kuni 1991. aastani oli ta…
Inge Teder lõpetas 1955. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. Pärast lõpetamist töötas ta Tallinna Loengute Keskbüroo lektori, tollase Tallinna Riikliku Kunstimuuseumi teadustöötaja ja tarbekunstikogu hoidja ja almanahhi Kunst koostaja ja toimetajana. 1965. aastal otsustas ta lõplikult muuseumi kasuks. 1966. kuni 1991. aastani oli ta…
2 minutit
Soome-ugri õigus
Klassikalises etnograafias käsitletakse traditsioonilist tavaõigust kõigi rahva kommete summana. Iseenesest ei ole see vale, ent jääb väga üldiseks ja küllaltki häguseks seisukohaks. Soome-ugri õigusest rääkides on seega küll vaja tajuda tavade iseloomu, ent jälgida ka seda, millises seoses on tavaõigus laiemate ühiskondlike suhete reguleerimise ja tõsiasjalike probleemide lahendamisega.
Riigi- ja metsaõigus
Komi etnograafia klassik Vassili Nalimov on Nõukogude aja…
Riigi- ja metsaõigus
Komi etnograafia klassik Vassili Nalimov on Nõukogude aja…
4 minutit
Kuidas teha karikatuuri iseendast?
„Ma olen Ivo Linna“ on Raivo E. Tamme lavaline läbikukkumine iseenda rollis, autobiograafiliste anekdootide kiretu karaoke.
„Ma olen Ivo Linna“, autor ja lavastaja Urmas Vadi, kunstnik Liisi Eelmaa. Laval Raivo E. Tamm ja Super Hot Cosmos Blues Band. Esietendus 15. VII Nordea kontserdimajas.
„Ma olen Ivo Linna“ on pretensioonikas pealkiri igale teosele, mille autoriks või peategelaseks pole…
„Ma olen Ivo Linna“ on pretensioonikas pealkiri igale teosele, mille autoriks või peategelaseks pole…
6 minutit
Kui palju uut mahub vanasse?
Elo Lutsepp: „Absurdsed on need kogu Eesti peale kokku loendatavad sajad kilomeetrid kiviaedu, kui sealsamas kõrval lagunevad taluhooned.“
Eesti vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuses on juba mõnda aega uuritud ja väärtustatud maaehitisi ja -maastikke. Keskuses nähakse traditsioonilises külamaastikus tervikut, tähelepanu all ei ole pelgalt üksikud hooned. Keskuse juhataja Elo Lutsepp räägib, millised muutused on maamaastikus ja…
4 minutit
Eesti suvefestivalidele omaselt oli loodusega üks ka „Kukemuru ambient“
eestlaste muistse hiiemäe, Pähklimäe kõrval.
Evert Palmets
Suviste nišifestivalide võlud ja valud
Eestimaa suviste kultuurisündmuste mitmekülgsuses ja kirevas paletis ei ole põhjust kahelda. Pisikese miljoniriigi ja -rahva kohta toimub väljaspool Tallinna mittekommertslikke muusikafestivale rohkesti ja võib olla kindel, et…
5 minutit
Ukrainlane oma purustatud kodus. Esmaspäeval, 10. augustil puhkes Donetski oblastis Golmovski külas Ukraina relvajõudude ja venemeelsete separatistide vahel tulevahetus, mis ähvardas nüüdseks 16 kuud kestnud sõjategevuse uuele tasemele eskaleerida.
AFP Photo / Aleksey Filippov /Scanpix
Moskva politoloog: Putin loodab taevale
Alates 2014. aastast on võim Venemaal endalt ise ära võtnud võimalused trajektoori muutmiseks.
7 minutit
Märkamatu väärtuslik töö
Toimetajaauhinna kandidaate saab esitada 1. septembrini.
Eesti Kirjanike Liit asutas hiljuti Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna. On sümboolne ja kõnekas tõik, et selle kutsusid ellu kirjanikud ja tõlkijad, kes töötavad toimetajate ja keeletoimetajatega kõige tihedamalt koos ning oskavad hinnata nende panust hea teksti sünni juures. Lähemalt räägib toimetajaauhinna žürii liige Triinu Tamm.
Kuidas kujunes arusaam, et…
Kuidas kujunes arusaam, et…
2 minutit
Neuroteadus on filosoofias oluline
Filosoofiaprofessor Patricia S. Churchland: „Mulle sobib tõde, ükskõik milliseks see ka ei osutu.“
Patricia Smith Churchland on andnud märkimisväärse panuse neurofilosoofiasse, moraalifilosoofiasse ja vaimufilosoofiasse. Koos abikaasa Paul Churchlandiga on nad tänapäeva tuntuimad eliminatiivmaterialistid.
Raamatuid: „Neurofilosoofia. Vaim-aju ühendteaduse suunas“ („Neurophilosophy: Toward a Unified Science of the Mind-Brain“, 1986), „Ajuga. Neurofilosoofilised uurimused” („Brain-Wise: Studies in…
Raamatuid: „Neurofilosoofia. Vaim-aju ühendteaduse suunas“ („Neurophilosophy: Toward a Unified Science of the Mind-Brain“, 1986), „Ajuga. Neurofilosoofilised uurimused” („Brain-Wise: Studies in…
9 minutit
Tunnetest ilma Freudita
Mängufilm „Pahupidi“ („Inside Out“, USA 2015, 94 min). Režissöörid Pete Docter ja Ronaldo Del Carmen, stsenaristid Ronaldo Del Carmen, Meg LeFauve ja Josh Cooley, helilooja Michael Giacchino. Linastub Coca-Cola Plazas, Solarises, Artises, Cinamonis, Ekraanis, Kosmoses ja Astris.
1990. alguses tuli Fox välja teleseriaaliga „Hermani pea“ („Herman’s Head“, 1991–1994), kus nimitegelane Herman Brooks töötab suures Manhattani ajakirjade kirjastuses faktikontrollijana…
1990. alguses tuli Fox välja teleseriaaliga „Hermani pea“ („Herman’s Head“, 1991–1994), kus nimitegelane Herman Brooks töötab suures Manhattani ajakirjade kirjastuses faktikontrollijana…
5 minutit
Peipsiveere loteriivõidud
Eelmises Sirbis kirjutas (:)kivisildnik maapiirkondade kultuurielust ning võrdles seda loteriiga. Kui pilet võidab ehk maal tehakse asiste (kultuuri)inimeste eestvedamisel midagi peale simmani, tema sõnul talupoegade ülestõusu ei tule: „Ega maal kultuuriviha ei ole.“
Seda, et see nii võib olla ja et kohalikud kirjanduslikud loteriivõidud paeluvad kaugemalt tulijaidki, tõestavad mitmel pool hea hooga tegutsevad suvised kirjanduslikud ettevõtmised.…
Seda, et see nii võib olla ja et kohalikud kirjanduslikud loteriivõidud paeluvad kaugemalt tulijaidki, tõestavad mitmel pool hea hooga tegutsevad suvised kirjanduslikud ettevõtmised.…
1 minut
Kohtunik episoodis „Kohtumõistja pisarad“ nõrkeb süüdistuste ja süüdlaste üha suureneva tulva all.
Taamal veel üks tunnistaja, papist lehm.
Kaader filmist
Hüljatud ühiskond
Mängufilm „Araabia ööd. II osa. Hüljatu“ („As Mil e uma Noites, Volume 2. O desolato“, Portugal-Prantsusmaa-Saksamaa-Šveits 2015, 131 min), režissöör Miguel Gomes, stsenaristid Telmo Churro, Miguel Gomes ja Mariana Ricardo, operaator Sayombhu Mukdeeprom. Osades…
5 minutit
Leelosõnade tegemise kunst
Iga rahva kultuuri kuulub laul, tants ja pillimäng elu loomuliku osana. Setode igapäevaelus on laulmine olnud nii tavaline ja iseenesestmõistetav oskus, et selle traditsiooni kadumise võimalust ei osanud külaühiskonnas keegi kartagi. Kuid siiski, teistmoodi elulaad on paratamatult tõrjunud seto keele ja laulmise tagaplaanile, on tekkinud olukord, kus laulukultuur vajab elushoidmiseks abi, tuge ja teadlikku lähenemist,…
4 minutit
Kuidas rääkida sellest, mida ei taheta mäletada?
Noor juuratudeng Antti Vallas on üks nendest 1400 soomlasest, kes sõdib Teise maailmasõja ajal (mai 1941 kuni detsember 1942) vabatahtlikuna Nõukogude Liidu vastu Saksa Relva-SSi diviisis Wiking otse Hitleri käe all. Stalingradini nad ei jõua. Antti viimane sõjastseen leiab aset väikeses Tsikola külas Tšetšeenias. Pärast seda võib terve tema elu…
5 minutit
