Syrizat ei tohiks süüdistada Kreeka inimeste huvide eest seismise tõttu
Euroopa ühisraha võib järgmisel nädalal saada oma ajaloo suurima kaotuse osaliseks. Kreeka lõppmängu uude faasi jõudmisega pühapäevase referendumi näol on valjenenud etteheited Syrizale. Erakonda ja peaminister Alexis Tsiprast süüdistatakse küll vastutustundetuses, küll ebaprofessionaalsuses. Jääb mulje, nagu oldaks läbirääkimistel tõmbamas Kreekal eurotsoonis vaipa jalge alt oma ebarealistlike…
3 minutit
Masin ja inimene
Erik Alalooga lavastuse „Obsession“ pinge tuleneb objekti ja seda ümbritseva keskkonna suhtest.
Erik Alalooga „Obsession“ („Painaja“) 10. ja 11. VI Sõltumatu Tantsu Laval.
Erik Alalooga lavastuses „Obsession“ on prožektorivalgusesse asetatud masin ja antud sellele autori sõnul subjekti seisus. Sõna „lavastus“ tuleks siin mõista üsna avaras tähenduses, sisuliselt on tegu näituse ja performance’iga. Omal tagurpidisel moel võimaldab selline vorm esitada…
Erik Alalooga lavastuses „Obsession“ on prožektorivalgusesse asetatud masin ja antud sellele autori sõnul subjekti seisus. Sõna „lavastus“ tuleks siin mõista üsna avaras tähenduses, sisuliselt on tegu näituse ja performance’iga. Omal tagurpidisel moel võimaldab selline vorm esitada…
3 minutit
Lihtsalt Valentina
„Trepikoja“ võti on tiitel, mida raamatu autor on vähemalt korra kasutanud oma Õhtulehe arvamusartikli juures – „Nasta Pino, lihtne inimene“.1 Kui kes tahes teise puhul paistaks see „lihtne inimene“ kas liigpretensioonikas, poliitiliselt kallutatud või ka otsesõnu lame (tuletagem meelde kunagist ideaali „lihtne nõukogude inimene“), siis Nasta Pino puhul tuleb sellesse enesemääratlusse suhtuda täie austusega. Ega Pino, üle…
4 minutit
Surmafuuga
Surmafuuga
Paul Celan
Must on varane piim seda õhtuti joome
seda lõunaks me joome ja hommikul öösiti joome
me joome ja joome
me kaevame õhulist hauda kus pole nii kitsas
Üks mees elab majas kes mängib madude mängu
kes pimedas kirjutab Saksamaale su kihara kuld Margarete
ta kirjutab siis väljub majast ja kiiskavad tähed ta vilistab hagijad siia
ta vilistab kohale juudid kes kaevaku maa sisse hauda
ta…
Paul Celan
Must on varane piim seda õhtuti joome
seda lõunaks me joome ja hommikul öösiti joome
me joome ja joome
me kaevame õhulist hauda kus pole nii kitsas
Üks mees elab majas kes mängib madude mängu
kes pimedas kirjutab Saksamaale su kihara kuld Margarete
ta kirjutab siis väljub majast ja kiiskavad tähed ta vilistab hagijad siia
ta vilistab kohale juudid kes kaevaku maa sisse hauda
ta…
3 minutit
Karskus või promiskuiteet?
Portugali ehtekunstniku Carla Castiajo doktoritöö teine eelkaitsmine, kohaspetsiifiline installatsioon „Liiderlikkus/karskus“ („Filthy/Chasity“) Tallinna Lembitu tänav 3 vannitoas 3. – 5. VI. Heliinstallatsioon valmis koostöös Paul Beaudoiniga.
Castiajo kasutas installatsioonide algmaterjalina juukseid ja kehakarvu. Juuksed ja karvad on ka tema doktoritöö teema. Juuste ja kehakarvade kaudu on ajaloos ja kunstis räägitud mälust, intiimsusest ja sentimentaalsusest. Need tähistavad nii…
Castiajo kasutas installatsioonide algmaterjalina juukseid ja kehakarvu. Juuksed ja karvad on ka tema doktoritöö teema. Juuste ja kehakarvade kaudu on ajaloos ja kunstis räägitud mälust, intiimsusest ja sentimentaalsusest. Need tähistavad nii…
2 minutit
EKA vilistlaste ja emeriitprofessorite taieste heategevuslikul oksjonil kogutud 1500 eurot otsustati anda stipendiumina ühele magistritaseme ja ühele bakalaureusetaseme üliõpilasele. Auhinnatud valis lõputööde näituse põhjal välja Kumu kuraator Eha Komissarov. Suure auhinna 1000 eurot pälvis magistrantuuri lõpetaja Mihkel Ilus kohaspetsiifilise ruumiinstallatsiooniga „Väljalaske tööruum“.
Joanna Veelmaa
Sukavabrikus särises õhk intelligentsist ja mõtestatusest
Nii mõnegi töö nõrk külg oli vaataja ja teose vahelise silla puudumine.
5 minutit
Mati Soomre 10. III 1944 – 14. VI 2015
Ei ole meie hulgas enam säravat sõnamängurit, humoristi, tõlkijat, uudishimuliku vaimuga ajakirjanikku, toredat ja päikselist inimest Mati Soomret. Kirjandusse astus ta tõlkijana, tuues 1983. aastal inglise keelest meie keelde hilisema nobelisti V. S. Naipauli romaani „Sissid“. Tema tõlketöö viljadest ei saa koostada pikka bibliograafiat. See-eest võib öelda, et Soomre valik oli stiilne ja…
2 minutit
Ene Pikk 8. IV 1925 – 22. VI 2015
On lahkunud kujundusgraafik ja akvarellist Ene Pikk (aastani 1945 Ravaraja). Lõpetanud 1944. aastal Tallinna tütarlaste kommertskooli, astus ta samal aastal tollasesse Tallinna Tarbekunsti Instituuti, kus tema juhendaja oli omaaegne andekas karikaturist ja raamatugraafik Jaan Jensen ning mille ta lõpetas 1950. aastal. Pikast kujuneski ennekõike raamatukujundaja ja illustraator: 1952. – 1959. aastani tegutses ta…
2 minutit
Mõttelaat
Avaliku arvamuse kiirküsitlustest jääb eestlastest üsna masendav mulje. „Kas Kreeka peaks eurotsoonist lahkuma?“ küsiti Postimehe veebilehel ning lausa 75% vastajatest arvas, et peaks. „Kas Euroopa Liit peaks lõpetama Kreeka poputamise?“ küsiti sel nädalal TV3 uudistesaates. Ei pea olema eriline meediaekspert, et mõista, kuivõrd laetud ja kallutatud küsimusega on tegemist. Sisuliselt kirjutab selline sõnastus vastuse televaatajale ette ning tulemusi…
2 minutit
Milvi Torim 28. V 1944 – 15. VI 2015
On lahkunud raamatuillustraator, graafik ja akvarellist Milvi Torim.
Torim sündis Tallinnas ning veetis siin kogu elu. Ta lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1974. aastal graafikuna. Raamatuillustraatori elukutsele jäi Torim truuks kogu eluks. Ta töötas aastatel 1974–1986 kirjastuses Eesti Raamat kunstilise toimetajana, illustreeris ja kujundas üle 200 raamatu.
Ka pärast kirjastusest lahkumist illustreeris ta rikkaliku vabaloomingu…
Torim sündis Tallinnas ning veetis siin kogu elu. Ta lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1974. aastal graafikuna. Raamatuillustraatori elukutsele jäi Torim truuks kogu eluks. Ta töötas aastatel 1974–1986 kirjastuses Eesti Raamat kunstilise toimetajana, illustreeris ja kujundas üle 200 raamatu.
Ka pärast kirjastusest lahkumist illustreeris ta rikkaliku vabaloomingu…
1 minut
„Ülimaks vaikuseks“ ilmus RAMi ette Peeter Vähi ise, käes budistlikud pillid, ning tema kõrval tõsine ja kaunis Kadri Voorand.
Jaanus Siim
Lüürilised üllatused Viljandi lähistel
Suure-Jaani muusikafestivali esimesed kolm päeva 18. – 20. VI Hüpassaares, Lubjassaares, Kondase majas ja Suure-Jaani keskkooli aulas.
Jaanipäevaga lõppev Suure-Jaani muusikanädal sookontserdi, Mart Saare lauljate konkursi ja kohustusliku vihmasabinaga on leidnud…
Jaanipäevaga lõppev Suure-Jaani muusikanädal sookontserdi, Mart Saare lauljate konkursi ja kohustusliku vihmasabinaga on leidnud…
5 minutit
Lendutõusuteel
EMTA kompositsiooniosakonna lõpetanud heliloojad ja nende lõputööd
Sel kevadel lõpetas Eesti muusika- ja teatriakadeemia kompositsiooniosakonna ühtekokku kümme tudengit, nende hulgas kolm klassikalise heliloomingu eriala: Elis Vesik magistriõppes, Johanna Kivimägi ja Alisson Kruusmaa bakalaureuseõppes. Elektroakustilise loomingu eriala lõpetasid Imre Sooäär magistriõppes ja Alvin Raat bakalaureuseõppes. Peale heliloojate võrsuvad kompositsiooniosakonnast aga ka helirežissöörid ja audiovisuaalkunstnikud. Magistrikraadiga…
5 minutit
Tubin ja Oja segakoorilt Huik
Eesti kultuuriloos on vähe isikuid, kes pakuvad võrdlemiseks nii soodsat ainest.
Eduard Tubina ja Eduard Oja 110. sünniaastapäeva kontsert 15. VI Mustpeade majas: segakoor Huik, dirigent Kaspar Mänd, klaveril Auli Lonks ja Jakob Teppo, kaastegev Tõnis Rätsep.
Kuidas ei ole ükski koor varem millegi selletaolise peale tulnud? See küsimus kangastus 15. juunil Mustpeade majas, kus…
Kuidas ei ole ükski koor varem millegi selletaolise peale tulnud? See küsimus kangastus 15. juunil Mustpeade majas, kus…
4 minutit
Neli aastaaega neljas raamatus
Möödunud kolme aasta jooksul on ilmavalgust näinud neli väga kaunist ja meeleolukat raamatut. Marie Underi elu ja loomingu tunnustatud uurija Sirje Kiin on kokku pannud eesti luule ühe tippluuletaja loodusluuletused ja vastavalt aastaaegadele avaldanud need neljas väljaandes. Juba alguses paelub pilku maitsekas kujundus eesti kunstnike maalidest, mis on antoloogiates lisatud iga osa ette. Kunstiteosed…
4 minutit
Ugri filmid setu südames
Soome-ugri filmifestival ehk FUFF Tsiistres 10.–13. juuni.
Retk soome-ugri filmifestivalile (FUFF – Finno-Ugric Film Festival) on elamus omaette. Meie ugrihuviliste kamp on tunginud Võrumaale uudistajate ja uustulnukatena. Maakonna pealinnas on parajasti võrkpallivõistlused, puhub California briis, esimese päris suveilmaga käib rannas vilgas elu. Vana-Võromaa kultuurikoja seintel võib vaadata tõtt kümnete August ja Vilen Künnapu kassidega: kandiliste,…
Retk soome-ugri filmifestivalile (FUFF – Finno-Ugric Film Festival) on elamus omaette. Meie ugrihuviliste kamp on tunginud Võrumaale uudistajate ja uustulnukatena. Maakonna pealinnas on parajasti võrkpallivõistlused, puhub California briis, esimese päris suveilmaga käib rannas vilgas elu. Vana-Võromaa kultuurikoja seintel võib vaadata tõtt kümnete August ja Vilen Künnapu kassidega: kandiliste,…
4 minutit
Heili Einasto, Karl Toepfer. Tsirkuseartisti sisenemine. Sarjast „Naiselikkuse mask“. 2015.
Karl Toepfer / Heili Einasto
Naised: sugu, soolisus ja vabadus
Mõtteid võrdsusest ja erinevusest
12 minutit
Virisemine keelatud! Pildike Sodankyläst.
Internet
Life, sure. Sodankylä aastal 0
30 aastat Sodankylä filmifestivali „Midnight Sun“ ehk „Kesköine päike“
7 minutit
Sergei Stadnikov 20. VII 1956– 26. VI 2015
Eelmise nädala lõpus lahkus meie seast ootamatult Tartu ülikooli orientalistika teadur, egüptoloog, tõlkija ja kolumnist Sergei Stadnikov. Tänavu mais Tartus peetud mainekal Helsingi ja Tartu ülikooli korraldataval rahvusvahelisel Lähis-Ida uurijate „Melammu“ projekti teaduskonverentsil sai Stadnikovi välisprofessoritele tutvustades lausutud „Eesti parim ja ainus egüptoloog“. Hiljem arutlesime teadlaste seas isekeskis, et Eesti teadus…
3 minutit
Ühe sirgega Berliini
Ühe raudtee planeerimise argipäev. Rail Balticu näide.
Mõnda aega on Rail Balticu teema olnud justkui pildilt maas. Õigemini on see küll järjekindlalt päevakorras, kuid kirglikke ja teravamaid väljaütlemisi pole kosta enam nii palju kui enne. Uue valitsuse koalitsioonileppesse on muu hulgas sisse kirjutatud ka meid Euroopaga ühendava kiirraudtee Rail Balticu arendamise prioriteet. Jaanipäeva eel…
9 minutit
Kunnusega ei saa vaielda
Kas naiste potentsiaali realiseerimine saab tähendada vaid sünnitamist, kuna see on nende ainus erivõime?
Nüüd juba üle aasta tagasi ilmus provokatiivse publitsisti Mihkel Kunnuse teine kultuuri- ja ühiskonnateemaline kogumik „Roheline süü“. Selle 15 teksti varieeruvad mõõdukalt arvamusžanride vahel: essee, arvustus, kolumn jm. Tekstides on puudutatud mitmeid teemasid (kirjandus, film, moodne kunst, majandus, sõnavabadus,…
7 minutit
Artur Adson ja Marie Under kirjanike ringreisil 1938. aastal. Eesti
Kirjandusmuuseum
Marie Underi päevad ja ööd
Kommentaare Marie Underi ja Artur Adsoni päeviku juurde
4 minutit
Läbi Kopenhaageni vanalinna kulgev Strøget suleti autoliiklusele juba 1962. aastal, et muuta kesklinn elavamaks ja jalakäijale sõbralikumaks. Täna tuuakse seda tänavat näiteks pea alati, kui on vaja tõestada autoliikluse vähendamise kasulikku mõju linnasüdamele.
Merle Karro-Kalberg
Erandlikud tänavad kõigile
Jan Gehli „Linnad inimestele“ – lihtne aru saada, raske selgeks teha
5 minutit
Vanaisa Asseri dialoogis pojapoeg Eemeliga tekib metatasand: õpetaja Kalju Komissarov ja õpilane Üllar Saaremäe.
Alan Proosa
Karuteene ja karu süda
Rakvere teatri suvelavastuses „Maailma parim küla“ rahmeldatakse justkui ägedalt, aga tervik jääb hõredaks, misanstseenid igavalt staatiliseks.
5 minutit
Liiga palju kunsti?
Potentsiaalne klassika teeb õnnelikuks, aga piisab meisterlikust virvendusestki.
Marie Kõljala näitus „Thank You for Looking“ ehk „Aitäh, et vaatad“ Tartu kunstimuuseumis 3. – 14. VI, Tartu ülikooli maaliosakonna magistritööde näitus Tartu Kunstimajas 3. – 21. VI ja Tartu kõrgema kunstikooli lõputööde näitus Nooruse galeriis 1. VI – 15. VII.
Tartu ülikooli maalieriala magistrantuuri eelmise aasta lõpetajate ühisnäitus oli…
Tartu ülikooli maalieriala magistrantuuri eelmise aasta lõpetajate ühisnäitus oli…
4 minutit
Masina hajutamine
Erik Alalooga „Obsession“ („Painaja“) 10. ja 11. VI Sõltumatu Tantsu Laval.
Kui Erik Alalooga paneb lavale üles masina ja inimesed tulevad seda vaatama, siis see on tehnoloogiline teater. Ebaselget pole siin eriti midagi. Tehnoloogilise teatri mõiste on operatiivselt esituskunstide mänguväljakul, enam pole vaja vastata küsimusele „mis see on?“. Õige küsimus on „milline neist paljudest?“. Auditooriumile hakkab asja sisu…
Kui Erik Alalooga paneb lavale üles masina ja inimesed tulevad seda vaatama, siis see on tehnoloogiline teater. Ebaselget pole siin eriti midagi. Tehnoloogilise teatri mõiste on operatiivselt esituskunstide mänguväljakul, enam pole vaja vastata küsimusele „mis see on?“. Õige küsimus on „milline neist paljudest?“. Auditooriumile hakkab asja sisu…
3 minutit
Rohelise rahvuskonservatismi sünd Nõukogude Liidu haual
„Arutlusi asja pärast“ on eesti rahvuskonservatiivse mõtte platooniline ideaal. Ka Lauri Vahtre ja Valdur Mikita koos ei suudaks midagi nii stiilipuhast kirjutada. Tartu ülikooli füüsiku Tiit Kärneri 38st esseest koosnevast kogumikust leiab midagi igale maitsele: seal on essee postmodernismi hukutavast mõjust ühiskonnale, mõtisklus võrdõiguslikkuse ebaloomulikkusest, mitu kirjutist Eesti demograafilisest…
6 minutit
Tavateadvusest terviklikkusse
Kristjan Kõrveri kammerooper „Raud-Ants“ Tallinnas
Kammerooper „Raud-Ants“ koostöös Theatrumiga 15. ja 16. VI Tallinna Püha Katariina kirikus: ansambel Resonabilis koosseisus Iris Oja (hääl), Kristi Mühling (kannel), Tarmo Johannes (flööt) ja Aare Tammesalu (tšello), dirigent Andrus Kallastu. Helilooja ja libretist Kristjan Kõrver, lavastaja Ott Aardam, valguskunstnik Rene Liivamägi.
Kristjan Kõrveri „Raud-Ants“ on paljude tähenduskihtidega lürogroteskne mõistulugu muusikas,…
Kristjan Kõrveri „Raud-Ants“ on paljude tähenduskihtidega lürogroteskne mõistulugu muusikas,…
4 minutit
Arved Viirlaid 11. IV 1922 – 21. VI 2015
Arved Viirlaiu viljakas elutee algas Harjumaal Padise vallas ja lõppes Toronto lähistel Viirlaidude pere Hundikuru maakodus. Jutustuspõimik „Ajal on mitu nägu“ (Ilmamaa, 2005) oli tegelikult tema esimene Eestis ilmavalgust näinud teos. Ilmamaa avaldas veel „Põhjatähe pojad“ (2009) – eesti soomepoiste traagilise saaga Teise ilmasõja aastail (soome tõlge 2010). Kõik tema ülejäänud loomeviljad (11…
2 minutit
Tantsija pöörijoon
Kristel Saani teostes on füüsiline keha kui manifestatsioon, digitaalne tehnoloogia kui avatar ja tants kui tõusumärk.
Kristel Saani isikunäitus „My Rising Sign is Dancer“ ehk „Mu tõusumärk on tantsija“ EKA galeriis 3. – 27. VI.
Viimasel sajal aastal on keha ja kehalise kogemuse uurimine ning defineerimine olnud ammendamatu teema. Üleilmastumise kogemus, psühhoanalüüs, poliitilised…
Viimasel sajal aastal on keha ja kehalise kogemuse uurimine ning defineerimine olnud ammendamatu teema. Üleilmastumise kogemus, psühhoanalüüs, poliitilised…
3 minutit
Boris Bernstein 17. XI 1924 – 23. VI 2015
Jaanipäeval tuli kurb teade Californiast Palo Altost, kus suri kunstiteadlane Boris Bernstein, kes pühendas suurema osa oma pikast elust eesti kultuurile.
Bernstein sündis Odessas ja sattus noorukina sõjakeerisesse, algul põgenikuna, hiljem sõjaväelasena. Oma põnevas mälestusteraamatus „Vana kaev“ meenutab Bernstein, kuidas ta sõjaväest vabanenuna 1946. aastal Leningradis edasiõppimist kavandades kõhkles erialade vahel ning…
Bernstein sündis Odessas ja sattus noorukina sõjakeerisesse, algul põgenikuna, hiljem sõjaväelasena. Oma põnevas mälestusteraamatus „Vana kaev“ meenutab Bernstein, kuidas ta sõjaväest vabanenuna 1946. aastal Leningradis edasiõppimist kavandades kõhkles erialade vahel ning…
3 minutit
