2014-9 (3479)
%
Rooma keiser Augustus kehtestas üks saja kohta maksu kõigele, mida müüakse, ehk centesima rerum venalium juba 6. aastal. XXI sajandil on nii maailma kirjeldamine kui juhtimine protsentide alusel endiselt elujõuline.Kolm aastat tagasi Eestis kehtima hakanud kunstiteoste tellimise ehk ühe protsendi seadus läheb juba muutmisele. Sirp analüüsib seaduse kitsaskohti nii arhitektide…
1 minut
Kuidas muuta protsendiseadust?
Arhitekt Ralf Lõoke: „1% võiks (maastiku)arhitektuurile eraldada, alustuseks.”
5 minutit
Kuidas muuta protsendiseadust?
Protsendiseaduse raames on siiani enamasti arglikke väikseid objekte loodud.
6 minutit
Polymerist ja Kunstikonteinerist äsja ilmunud kataloogi valguses
Polymeri Kultuuritehas oli oma asukate nägu. Kultuuritehas Polymer. Koostanud Ernest Truely ja Martin Rünk, kujundanud Jaanus Samma. Kultuuritehas Polymer MTÜ, Tallinn 2013. 304 lk.
3 minutit
Kõrgmolekulaarne Kunstikonteiner
„Kunstikonteiner” on rikkumata praegus- ja vanaaegsetest ideoloogiatest.
Näitus „Art Container” ehk „Kunstikonteiner” (Tanel Saar, Erik Alalooga, Sandra Jõgeva, Janno Bergmann, Kilian Ochs ja Mai Sööt) Pärnu Linnagaleriis (raekoda) kuni 8. III.
Näitus „Art Container” ehk „Kunstikonteiner” (Tanel Saar, Erik Alalooga, Sandra Jõgeva, Janno Bergmann, Kilian Ochs ja Mai Sööt) Pärnu Linnagaleriis (raekoda) kuni 8. III.
4 minutit
Identiteediotsing
Kai Kaljo projekt tõlgendab tütre ja isa suhet.
Kai Kaljo näitus „Isa kirjad” Tartu Kunstimajas kuni 9. III.
Kai Kaljo näitus „Isa kirjad” Tartu Kunstimajas kuni 9. III.
4 minutit
Maarit Murka kontaktid
Installatsiooni „Kontakt” koloriit sümboliseerib ennekõike poliitilisi positsioone.
Maarit Murka näitus „Kontakt” Tartu Kunstimajas kuni 9. III.
Maarit Murka näitus „Kontakt” Tartu Kunstimajas kuni 9. III.
3 minutit
Teener vaatleb pisaratevaba komöödiat
Vallo Kirsi lavastuses on Carlo Goldoni „Kahe isanda teener” eelkõige žanrikool, kompromissitu stiiliharjutus, õhulise kerguse püüdlus.
Viljandi Ugala „Kahe isanda teener”, autor Carlo Goldoni, lavastaja Vallo Kirs, lava- ja kostüümikunstnik Jaanus Laagriküll, lavastusdramaturg ja laulusõnade autor Liis Aedmaa, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, liikumisjuht Oleg Titov. Mängivad Uku Uusberg, Martin Mill, Adeele…
Viljandi Ugala „Kahe isanda teener”, autor Carlo Goldoni, lavastaja Vallo Kirs, lava- ja kostüümikunstnik Jaanus Laagriküll, lavastusdramaturg ja laulusõnade autor Liis Aedmaa, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, liikumisjuht Oleg Titov. Mängivad Uku Uusberg, Martin Mill, Adeele…
4 minutit
Kolm etenduskunstnikku asises maailmas
Kõlama jäi ühine teema: kunstniku suhe materiaalse maailmaga ja maailma suhtumine kunstnikku.
„b o n e r” („Jäme viga”), autor ja esitaja Iggy Malmborg (Rootsi). Pooleli lavastuse esimene näitamine 22. II Kanuti gildi saalis.
„Be Real My Dear” („Kallis, ole päris”), autor ja esitaja Kaja Kann, dramaturg Maike Lond, muusikalised kujundajad Maike…
„b o n e r” („Jäme viga”), autor ja esitaja Iggy Malmborg (Rootsi). Pooleli lavastuse esimene näitamine 22. II Kanuti gildi saalis.
„Be Real My Dear” („Kallis, ole päris”), autor ja esitaja Kaja Kann, dramaturg Maike Lond, muusikalised kujundajad Maike…
5 minutit
Kuulates haldjat
Helsinki Dance Company „Haldjas”, koreograaf Jyrki Karttunen, valgus-, heli- ja videokujundaja Kimmo Karjunen, muusikaline kujundaja Leena Joutsenlahti, kostüümikunstnik Marja Uusitalo. Külalisetendus 20. IITallinnas Salme kultuurikeskuses.
4 minutit
Vägisi tõde nihutamas
„Première” näitas taas, et eesti nüüdistantsu ees seisev tee on mitmeharuline.
„yes / no Truth” („Tõde või mitte”), autor Üüve-Lydia Toompere, esitaja Harriet Toompere, helikujundaja Ando Naulainen, valguskujundaja Villu Konrad, video ja visuaali autorid Siim Tõniste ja Ando Naulainen. Esietendus 11. II Kanuti gildi saalis. „vägisi”, koreograaf ja lavastaja Mari- Liis…
„yes / no Truth” („Tõde või mitte”), autor Üüve-Lydia Toompere, esitaja Harriet Toompere, helikujundaja Ando Naulainen, valguskujundaja Villu Konrad, video ja visuaali autorid Siim Tõniste ja Ando Naulainen. Esietendus 11. II Kanuti gildi saalis. „vägisi”, koreograaf ja lavastaja Mari- Liis…
4 minutit
Richard Strauss ja prantsuse modernistid kontserdilaval
Richard Straussi soololaulud ja „Enoch Arden”: Heli Veskus (sopran), Raivo Trass (lugeja) ja Peep Lassmann (klaver) 15. II. „Prantsuse modernistide tähtteosed”: Tihhon Lukjanenko (viiul, Venemaa), Andres Kaljuste (vioola), Levi-Danel Mägila (tšello), Leonora Palu (flööt), Meelis Vind (klarnet), Aarne Ots (trompet), Vigo Uusmäe (metsasarv), Vambola Krigul (löökpillid), Age Juurikas (klaver), Tammo…
3 minutit
Külalispianiste kõrvutades
VIII Tallinna talvefestivali lõppkontsert: Carlo Pari klaveriõhtu 20. II Hopneri majas.
„Pianisti portree”: Peeter Laul 25. II Estonia kontserdisaalis.
„Pianisti portree”: Peeter Laul 25. II Estonia kontserdisaalis.
2 minutit
Variatsioonid ja manipulatsioonid
Tallinna Uue Muusika Ansambel: Varvara Mihhailova (flööt), Marion Aruvee (altflööt, pendel), Heli Ernits (oboe, õhupall), Helena Tuuling (klarnet, õhupall, pendel), Hans-Jürgen Kruus (klarnet), Jandra Puusepp (saksofon), Jekaterina Semenova (akordion), Brita Reinmann (löökpillid, pendel), Miina Laanesaar (viiul), Talvi Nurgamaa (vioola), Jaanus Siniväli (kontrabass) ja Arash Yazdani (kontrabass, õhupall, pendel, dirigent) 20.…
2 minutit
Meistrite ja sellide ühisrinne
„Kivimäe virtuoosid”: Tallinna Kammerorkester (TKO), dirigent Mikk Murdvee, Tallinna Muusikakeskkooli (TMKK) solistid 26. II Mustpeade maja Valges saalis.
„Ilja Muromets”: ERSO, Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) sümfooniaorkester, dirigent Neeme Järvi, solist Marko Martin (klaver) 28. II Estonia kontserdisaalis.
„Ilja Muromets”: ERSO, Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) sümfooniaorkester, dirigent Neeme Järvi, solist Marko Martin (klaver) 28. II Estonia kontserdisaalis.
3 minutit
Klassika ja sellest inspireeritud nüüdislooming
Sarja „Festivo” kontsert „Beethoven”: YXUS-keelpillikvartett (Harry Traksmann ja Juta Õunapuu- Mocanita viiulitel, Torsten Tiebout vioolal, Leho Karin tšellol), ERSO, dirigent Olari Elts 14. II; sarja „Gurmee”kontsert „Lihtsalt Mozart”: Kalle Randalu (klaver), ERSO, dirigent Neeme Järvi 21. II Estonia kontserdisaalis.
4 minutit
Helena Tulve „Läheb nii pimedaks” kümme aastat hiljem
Helena Tulve kammerooper „Läheb nii pimedaks”, lavastaja Reeda Kreen, muusikajuht Veronika Portsmuth, esitas 14 naislauljat: Ülle Tuisk, Anneli Metsik, Maarja Leemet, Lili Kirikal, Greesi Langovits, Silja Uhs, Kristiina Under, Evelin Ester, Tiiu Kütson-Janke, Triin Jaago, Annely Leinberg, Mari Calling, Sirlen Rekkor, Kristel Marand. Osales instrumentaalansambel koosseisus Eda Peäske (harf), Marion…
4 minutit
Naeru ning nuttu jazz- ja rokkmuusikute elust
Vello Salumets, Rockrapsoodia. Teine, täiendatud trükk. Toimetanud Liine Jänes ja Kerttu-Liina Tuju. Kujundanud Rein Seppius. Outlaw Music OÜ ja kirjastus SE&JS, 2013. 395 lk.
Valter Ojakäär – naeru ja nuttu pikalt eluteelt. Toimetanud Marje Mändsalu ja Silvi-Aire Villo. Kujundanud Piret Niinepuu-Kiik. TEA, 2013. 287 lk.
Valter Ojakäär – naeru ja nuttu pikalt eluteelt. Toimetanud Marje Mändsalu ja Silvi-Aire Villo. Kujundanud Piret Niinepuu-Kiik. TEA, 2013. 287 lk.
4 minutit
Kuidas meie lastekirjanduses asjad käivad?
Mullu sai 2012. aasta mitmekülgset ja harali hoidvat lastekirjandust võrreldud toitva ja tummise köögiviljasupi ning värvikirevalt lustliku karnevaliga.* 2013. aasta kodumaise laste- ja noortekirjanduse riiul pole hõredamalt täidetud. Eesti Lastekirjanduse Keskuse esialgsetel andmetel ilmus meil algupärast laste ilukirjandust 129 nimetust. Esmatrükke oli 94, millest luulet 11 ja proosat 83 raamatu…
6 minutit
Friedebert Tuglase novelliauhinna laureaadid
2. märtsil, Friedebert Tuglase 128. sünniaastapäeval kuulutati Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses välja tänavused Tuglase novelliauhinna võitjad. Žürii koosseisus Õnne Kepp, Ülo Mattheus, Triinu Pakk, Jürgen Rooste ja Anti Saar otsustas anda 2013. aasta novelliloomingu eest auhinnad Maarja Kangrole (novell „Atropose Opel Meriva” ajakirjas Vikerkaar nr 4-5) ja Madis Kõivule (novell…
2 minutit
Madisson. Tiit Madisson
Tiit Madisson, Minu võitlus. Radikaalist vastupanuvõitleja avameelsed mälestused „õnnelikust sotsialismiparadiisist”, nõukogude GULAGist, pagulaseesti ühiskonnast, taasiseseisvumisest ja „rahademokraatlikust vabariigist”. Nõmme Raadio Toimetised, 2014. 359 lk.
5 minutit
Eesti kultuuri imperatiiv: ärgem olgem poolearulised!
Kui ukrainlased seisid Kiievis oma maa vabaduse ja euroopalike väärtuste eest, siis heiastus mulle kaks võrdluspilti Eestiga. Ukrainlaste suurimad ühiskogunemised toimuvad siis, kui riigivanker on rööbastelt maha sõitnud ja rahvas sekkub pigem protestimeeleavaldusega, mitte ei tulda kokku ühe või teise poliitilise osapoole toetuseks. Meist enam kui nelikümmend korda suurem rahvas…
5 minutit
Humanitaarteaduski võib olla praktiline ja rakenduslik
Kultuuriuuringute professor Ansgar Nünning: „Humanitaarteadlased peaksid praegusest rohkem huvituma XXI sajandi ühiskonna aktuaalsetest probleemidest.”
7 minutit
Sõda Krimmi poolsaarel ei toimunud
Ukrainas algasid protestid suure ootamatuse tagajärjel, kogu sellele järgnenud aja jooksul on ukrainlasi tabanud üks ootamatus teise järel.
4 minutit
Oscarid 2014 orjuse ja kosmose lugudele
Tänavune järjekorras 86. Oscari-galaüritus leidis aset pühapäeva öösel, mil suurem osa eestimaalastest magas. Enamik Oscaritele kandideerinud filme on jooksnud ka Eesti kinodes, isegi need, mida nomineeriti vaid ühele või kahele tehnilise kategooria Oscarile, kuid on sellegipoolest igati väärikad teosed. Näiteks J. C. Chandori merehädalise lugu „Kõik on kadunud” („All is…
4 minutit
Filmi eest põgenemine
Mängufilm „Philomena” (Inglismaa-USA-Prantsusmaa 2013, 98 min), režissöör Stephen Frears, stsenaristid Steve Coogan ja Jeff Pope, põhineb Martin Sixsmithi raamatul „Philomena Lee kadunud laps”, operaator Robbie Ryan. Osades Judi Dench, Steve Coogan, Sophie Kennedy Clark jt. Linastub Artises, Coca-Cola Plazas, Solarises, Cinamonis, Ekraanis ja Astris.
Mängufilm „Augustikuu” („August: Osage County”, USA 2013,…
Mängufilm „Augustikuu” („August: Osage County”, USA 2013,…
4 minutit
Uued vanad pildid
Dokumentaalfilm „Koguja” (Eesti 2014, 52 min), režissöör-stsenarist-operaator Mati Põldre. Linastub kinos Artis.
3 minutit
Tool on tool on tool
Toivo Raidmetsa isikunäitus „27 tooli”, kujundaja Toivo Raidmets, graafiline disainer Kerli Virk. Keldrisaalis „Sushi Bar”, tudengite baaripukid Simo Heikkilä töötoast. Näitus on Tallinna arhitektuuri- ja disainigaleriis avatud kuni 11. märtsini.
4 minutit
Paks ja peenike. Toivo Raidmetsa toolid
Tool on tänapäeval justkui kataloogikaup, enamasti odav interjööri mõeldud valmistoode. Tegelikult sai eesti ühiskond tooli väärtuse kohta palju teada tänu Stenbocki maja peaministri sekretäri tooli skandaalile aastal 2000. Ehtsa Charles Eamesi tooli 30 000 kroonise hinnaga sai kõmuhimus ajakirjandus avalikkust ehmatada ja valitsust rahva raha raiskajana näidata, kuigi kes siis…
2 minutit
Albatrosside alternatiivne sigimisstrateegia
Vaikse ookeani põhjaosas elavad suured merelinnud mask-albatrossid, kes pesitsevad Hawaii saartel. Need ligi kahemeetrise tiibade siruulatusega linnud on tuntust kogunud mitmel põhjusel. Esiteks on nad uudisekünnise ületanud oma pikaealisusega: mask-albatross nimega Wisdom, kes rõngastati 1956. aastal, on teadaolevalt põhjapoolkera vanim lind. Möödunud pesitsushooajal kasvatas ta jälle üles poja, olles ise…
6 minutit
Disain ja kiirarendus
Dstarter on loomeettevõtete, ülikoolide ja rahvusvaheliste partnerite koostöös loodud loomevaldkonna kiirarenduse ettevõte. See on loodud disaini, arhitektuuri, meedia jt loomealade oskuste ja teadmiste sidumisel inseneriteaduse, tehnoloogia ja infotehnoloogia kompetentsiga, millele lisandus veel ärimudelite juhtimise ja rahvusvahelise turunduse kogemus. Eesmärk on ärgitada alustavaid või juba tegutsevaid ettevõtteid kasutama kõrgetasemelist disaini, innovaatilist…
2 minutit
Kes see Ansip veel oli?
Põhimõtteliselt funktsioneerib tänane Eesti riik nagu feodaalne lään, kus vasalli peamiseks ülesandeks on rahvalt enda ja senjööri kasuks maksud välja pressida.Viimase paari nädala meediavoos on üllatava tähelepanu pälvinud sedavõrd mõttetu ja tähtsusetu tegu nagu Eesti Vabariigi peaministri, kellegi Andrus Ansipi tagasiastumine. See oli 4. märtsil esiuudis näiteks „Aktuaalses kaameras”, kus…
4 minutit
