2014-1 (3471)
Eesti muusika arvud ja väärtused aastal 2013
Eesti Muusika Infokeskus on institutsioon, kus püütakse täpselt ja süstemaatiliselt dokumenteerida Eesti professionaalset (süva)muusikat selle üsna avaras tähenduses – lastemuusikast sümfoonilise muusika ja elektrooniliste multimeediateosteni. Traditsiooni kohaselt on kõrvallehel valiknimekiri eesti heliloojate uudisloomingust. Valik, sest täisnimekiri on pikk ja osa andmeid jõuab heliloojate arvutitest meieni alles jaanuari jooksul. EMIKi uudiste…
3 minutit
Tagasiside kui muusikaline väljendusvahend
Kui paluda kujutleda rokkbändi kitarristi, kelle instrument laval vilisema või undama hakkab, kangastub igaühel meist üsna selgepiiriline kujutluspilt. Pole ka ime, sest nähtus on juba ammu saanud loomulikuks osaks popmuusikast. Kuna aga popmuusika keel on inglise keel, siis tundub väljend feedback ilmselt isegi loomulikum kui „tagasiside”, kuigi tähendusväljad on kattuvad.…
2 minutit
„Messias” kui restaureeritud vana maal
„Kirikupühad Maarjamaal”: Händeli „Messias”, solistid Pirjo Püvi (sopran), Ivo Posti (kontratenor), Endrik Üksvärav (tenor) ja Uku Joller (bass), kammerkoor Voces Musicales ja Corelli Barokkorkester Anssi Mattila juhatusel 29. XII Tallinna Jaani kirikus.
2 minutit
Kui suur on suur sümfooniaorkester?
Möödunud aasta viimased kaks kuud sisaldasid tervelt kolm sümfooniakontserti, millest tahan jutustada eri kuulamis- ja vaatekohtadest lähtudes. Arutledes endamisi nende kontsertide mulje üle, jõudsin endalegi ootamatute järeldusteni. Tahtmatult allub siin elus kõik võrdlusele ja järeldused on kindlasti vähemalt suhteliselt õiged.
3 minutit
Eesti-Norra jõulukava Nigulistes
Euroraadio jõulukontsert„Ecce”: Schola Sanctae Sunnivae (Norra, dirigent Anne Kleivset), Vox Clamantis (dirigent Jaan-Eik Tulve) ja Henning Sommerro (Norra, oreliimprovisatsioonid, akordion, vokaal) 15. XII Nigulistes.
3 minutit
Loomingu puhul huvitab just performatiivne aspekt
Pärnu nüüdismuusika päevad 4. – 12. I ja VII rahvusvaheline muusikateooria konverents 8. – 11. I.
4 minutit
Ligitõmbav demagoogia
Aasta alul tõstatas Eesti Kirjastuste Liit taas küsimuse e-raamatute käibemaksumäärast, mis liidu arvates võiks olla samaväärne paberraamatute omaga. Meenutagem, et paberraamatutele kehtib Eestis alandatud käibemaksumäär 9%, kuid kuna e-raamatuid käsitletakse teenusena, maksab nende puhul vastavalt Euroopa Liidu direktiivile üldine käibemaksumäär 20%. Seega pole probleemi lahendamine vaid Eesti valitsuse ja riigikogu…
2 minutit
Maailmaehitamise paranduslik ainelaulatus
Robert Kurvitz, Püha ja õudne lõhn. Toimetanud Martin Luiga, kujundanud Indre Suur, ZA/UM. Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 232 lk.
Kas on siis tõesti nii mõeldamatu, et lihtne ja puhas sisekujundus maailma paremaks muudab?Robert Kurvitz, „Püha ja õudne lõhn”
Kas on siis tõesti nii mõeldamatu, et lihtne ja puhas sisekujundus maailma paremaks muudab?Robert Kurvitz, „Püha ja õudne lõhn”
10 minutit
Mati Unt. Originaal
Mati Unt oli fenomenaalne kuju. Täpselt selline autor, kelle teksti kätte võttes alati elamuse saab. Võtad raamatu suvalisest kohast lahti, loed natuke, ei olegi nagu midagi erilist ja siis tuleb korraga selline lause või mõttekäik, et oled nagu puuga pähe saanud. Pead raamatu korraks kinni panema ja mõtlema ainult selle…
4 minutit
Köögikapist välja, puidust pikslitega
Eesti paviljoni 2015. aasta Milano maailmanäituse võistlustööd
4 minutit
Milano maailmanäitus – võimalus või mõttetus?
Eesti on möödunud sajandi maailmanäitustel osalenud nii iseseisvalt kui ka teiste riikide paviljonides. Esmakordselt võttis 1933. aastal Eesti Päevalehes maailmanäituse teemal korduvalt sõna keegi Elisabet Judas, kes kutsus Eestit üles 1933. aasta Chicago maailmanäitusel omaette osalema. Kuna ta toona siiski riigilt tuge ei saanud, otsustas ta iseseisvalt tegutseda ja eksponeeris…
3 minutit
Kunstiakadeemia kujundab kunstimaailma
Gregor Taul: „Galerii peab arvestama lokaalset konteksti, kuid toimima kui pedagoogiline löök.”
8 minutit
Tulevik, toit ja teised rakendusutoopiad
Walter Nicolino: „Tehnoloogia on vahend, mitte ideoloogia.”
6 minutit
İstanbul, lääne ja ida kultuuri kohtumispaik
Zeynep Arinç kõneleb Akbanki kunstikeskusest.
2 minutit
Eesti looduse pildiline uurimus
Süsteemne, paljutähenduslik näitus, sisukas kataloog.
Näitus „Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal” Tartu Kunstimuuseumis kuni 12. I, kuraatorid Reeli Kõiv ja Tõnis Tatar. Kataloogi esitleti muuseumis novembri lõpul. Selle on koostanud Tõnis Tatar ja Reeli Kõiv, kujundanud Jaan Evart, inglise keelde tõlkinud Kersti Unt, 112 lk.
Näitus „Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal” Tartu Kunstimuuseumis kuni 12. I, kuraatorid Reeli Kõiv ja Tõnis Tatar. Kataloogi esitleti muuseumis novembri lõpul. Selle on koostanud Tõnis Tatar ja Reeli Kõiv, kujundanud Jaan Evart, inglise keelde tõlkinud Kersti Unt, 112 lk.
4 minutit
Klaasikillud jalge vahel
Trier murrab tabusid kui laineid, kuid on tegelikult stiilipuhas konservatiivsete väärtuste kandja.
„Nümfomaan. I osa” („I Nymphomaniac. Volume I”, Taani 2013, 117 min). Režissöör Lars von Trier, osades Charlotte Gainsbourg, Stellan Skarsgård, Stacy Martin, Shia LaBeouf ja Christian Slater. Linastub kinodes Artis ja Sõprus.
„Nümfomaan. I osa” („I Nymphomaniac. Volume I”, Taani 2013, 117 min). Režissöör Lars von Trier, osades Charlotte Gainsbourg, Stellan Skarsgård, Stacy Martin, Shia LaBeouf ja Christian Slater. Linastub kinodes Artis ja Sõprus.
3 minutit
Ilu Sorrentino silmades
Mängufilm „Suur ilu” („La Grande Bellezza”, Itaalia 2013, 142 min). Režissöör Paolo Sorrentino, stsenaristid Paolo Sorrentino ja Umberto Contarello. Osades Toni Servillo, Carlo Verdone, Sabrina Ferilli. Linastub Sõpruses ja Forumi kinodes.
4 minutit
Enesetsensuuriga lavastus
Roman Baskini lavastus lööb musta komöödia kohta liiga vähe üle aisa.
Eesti Draamateatri „Teed juuakse kell viis”, autor Graham Linehan, tõlkija Liisi Erepuu, lavastaja Roman Baskin, kunstnik Maret Tamme, valguskunstnik Margus Vaigur (Pärnu Endla), helikujundaja Külli Tüli(Raadioteater), kaklusstseenide seadja Indrek Sammul. Mängivad Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Egon Nuter, Tõnu…
Eesti Draamateatri „Teed juuakse kell viis”, autor Graham Linehan, tõlkija Liisi Erepuu, lavastaja Roman Baskin, kunstnik Maret Tamme, valguskunstnik Margus Vaigur (Pärnu Endla), helikujundaja Külli Tüli(Raadioteater), kaklusstseenide seadja Indrek Sammul. Mängivad Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Egon Nuter, Tõnu…
4 minutit
Kuidas Taavet Draamateatris Koljatid võitis
Naudinguga on kasutatud nii elegantset sõnakoomikat kui ka visuaalsete naljadega komöödia potentsiaali.
Eesti Draamateatri „Leke”, autor Jordi Galceran, tõlkija Margus Alver, lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Riina Degtjarenko. Mängivad Merle Palmiste, Marta Laan, Jan Uuspõld, Sulev Teppart ja Lauri Kaldoja. Esietendus 8. XII 2013 Eesti Draamateatri suures saalis.
Eesti Draamateatri „Leke”, autor Jordi Galceran, tõlkija Margus Alver, lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Riina Degtjarenko. Mängivad Merle Palmiste, Marta Laan, Jan Uuspõld, Sulev Teppart ja Lauri Kaldoja. Esietendus 8. XII 2013 Eesti Draamateatri suures saalis.
4 minutit
Teekond õunastruudliga
„Nelja aastaaja” kolmas tulemine Eesti teatrisse on Tallinna Linnateatri näitleja Alo Kõrve lavastajadebüüt.
Tallinna Linnateatri „Neli aastaaega”, autor Arnold Wesker, tõlkija Mihkel Mutt, lavastaja Alo Kõrve, kunstnik Marion Undusk, valguskujundaja Priidu Adlas, helilooja ja muusikaline kujundaja Mart Johanson, liikumisjuht Maiken Schmidt. Mängivad Evelin Võigemast ja Argo Aadli. Esietendus 14. XII 2013…
Tallinna Linnateatri „Neli aastaaega”, autor Arnold Wesker, tõlkija Mihkel Mutt, lavastaja Alo Kõrve, kunstnik Marion Undusk, valguskujundaja Priidu Adlas, helilooja ja muusikaline kujundaja Mart Johanson, liikumisjuht Maiken Schmidt. Mängivad Evelin Võigemast ja Argo Aadli. Esietendus 14. XII 2013…
6 minutit
Köielkõndija kehaloitsud
„Tzion”, lavastaja, koreograaf ja esitaja Rene Köster, valguskujundaja Revo Koplus. Esietendus 26. XI 2013 Kanuti gildi saalis.
„Tzionis”, Rene Köstri esimeses soololavastuses, tõukutakse kabala müstikatraditsiooni viljakast pinnasest ning rakendatakse tugevaid sümboleid hüpnootilises õhkkonnas ja nauditavas tantsukeeles.
„Tzionis”, Rene Köstri esimeses soololavastuses, tõukutakse kabala müstikatraditsiooni viljakast pinnasest ning rakendatakse tugevaid sümboleid hüpnootilises õhkkonnas ja nauditavas tantsukeeles.
3 minutit
Kriis ja kultuuriajalugu
Kui „kriisist” üldse rääkida, siis tahaks, et seda tehtaks Huizinga meetoditega, otsides kultuurilisi pingekohti neid kuristikeks kasvatamata.
Johan Huizinga, Kultuuriajaloo ülesanne. Koostanud Joep Leerssen, tõlkinud Mati Sirkel, toimetanud Kai Nurmik. Kujundanud Sirje Ratso. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2013. 268 lk.
Johan Huizinga, Kultuuriajaloo ülesanne. Koostanud Joep Leerssen, tõlkinud Mati Sirkel, toimetanud Kai Nurmik. Kujundanud Sirje Ratso. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2013. 268 lk.
6 minutit
Nendest mustadest munkadest
Ajaloolise lähenemise poolest jääb Tiina Kala raamat pikaks ajaks ületamatuks.
Tiina Kala, Jutlustajad ja hingede päästjad. Dominiiklaste ordu ja Tallinna püha Katariina konvent. Kujundanud Sirje Ratso. TLÜ kirjastus, 2013. 476 lk.
Tiina Kala, Jutlustajad ja hingede päästjad. Dominiiklaste ordu ja Tallinna püha Katariina konvent. Kujundanud Sirje Ratso. TLÜ kirjastus, 2013. 476 lk.
3 minutit
Varauusaeg ja vanaraamat
Ulrike Plath: Varauusaeg on palju enamat kui spagaat poliitilise võõrvõimu-ajaloo ja eesti aabitsa-tekkimise ajaloo vahel.
7 minutit
Oleme baltisaksa mõjudest läbi imbunud
Eelmisel aastal tähistas 6. detsembril konverentsiga „Baltisaksa kultuuri jäljed Eesti ajaloos” oma 25. tegevusaastat Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis.
2 minutit
Emakeel võõrkeelena
Mu vahekorrad keeletoimetajatega pole alati olnud kõige paremad. Kuid keeletoimetaja töö on õigupoolest minu esimene töö, millega alustasin umbes kolmeteist aastaselt*. Lugu oli nii, et mu ema tõlkis tollal Balzaci teoseid, alguses „unperson’ina” võõra, hiljem, pärast Stalini surma, juba oma nime all. Ta ei olnud aga oma eesti keele oskuses…
5 minutit
Näilik efektiivsus ja kvaliteet
Projektipõhine teaduskorraldus taandab teadlased juhutöölisteks.
7 minutit
Teaduskonna häving ja ametnikuülikoolide tõus
Tallinna tehnikaülikooli bioloogiaprofessor Kogerman ametnikuülikoolide ohtlikkusest
5 minutit
