2010-20 (3300)
Rahva rõõmuks reedel normist rammusam Sirp
Sirbis:
* Mladen Kiselov võtab eesti teatris juured alla.
*Kirjandusgallup – millised väärtteosed ja miks on Eestis viimastel aastatel teenimatult vähe avalikku tähelepanu ja kriitikat pälvinud.
* Arvamusi alalhoidllikusest, reisisaatjatest, kolonialismi vaimust, leninistlikust poliitikateadvusest, ebavõrdsusest ja vaesumisest, meediavabadusest ja pluralismist.
* Günokraatia ehk kuidas mehed võimule tulid.
* Tervis ja haigus rahvakultuuris.
* Muinasaja arheoloogilise arhiivi…
* Mladen Kiselov võtab eesti teatris juured alla.
*Kirjandusgallup – millised väärtteosed ja miks on Eestis viimastel aastatel teenimatult vähe avalikku tähelepanu ja kriitikat pälvinud.
* Arvamusi alalhoidllikusest, reisisaatjatest, kolonialismi vaimust, leninistlikust poliitikateadvusest, ebavõrdsusest ja vaesumisest, meediavabadusest ja pluralismist.
* Günokraatia ehk kuidas mehed võimule tulid.
* Tervis ja haigus rahvakultuuris.
* Muinasaja arheoloogilise arhiivi…
1 minut
Asendamatute riigiametnike sündroom
Avalik kiri kultuuriministrile
Lugupeetud proua minister,
Astuge palun tagasi. Olete halvendanud Eesti Vabariigi kodaniku juurdepääsu avalikule riigiteenistusele, vähendanud usku õiglase valitsemise võimalikkusse Eesti Vabariigis, astunud sammu lähemale autokraatlikule Eestile, kus ametnikud tunnevad ennast asendamatutena ja karistamatutena. Sellest sammust piisab, et tagasi astuda.
Kultuuriministeeriumi k.a korraldatud Eesti Filmi Sihtasutuse peaeksperdi nn konkursi “võitis” kandidaat,…
Lugupeetud proua minister,
Astuge palun tagasi. Olete halvendanud Eesti Vabariigi kodaniku juurdepääsu avalikule riigiteenistusele, vähendanud usku õiglase valitsemise võimalikkusse Eesti Vabariigis, astunud sammu lähemale autokraatlikule Eestile, kus ametnikud tunnevad ennast asendamatutena ja karistamatutena. Sellest sammust piisab, et tagasi astuda.
Kultuuriministeeriumi k.a korraldatud Eesti Filmi Sihtasutuse peaeksperdi nn konkursi “võitis” kandidaat,…
1 minut
Rahvusraamatukogus näeb Euroopa kultuuripealinn Ruhri rändnäitust
Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond, Eesti Rahvusraamatukogu Saksa saal ja SA Tallinn 2011 kutsuvad täna, 25. mail kell 18 Rahvusraamatukokku, et lõpetada Ruhr 2010 rändnäituse, Manfred Vollmeri „Ruhri legend – Euroopa kultuuripealinn 2010“ külaskäik Tallinna.
1 minut
Vanemuise draamatrupiga liitub Liisa Pulk
Näitleja Liisa Pulk ning Vanemuise teatri juht Paavo Nõgene allkirjastasid eile töölepingu. Liisa Pulk lõpetas sel kevadel Eesti Teatri-ja Muusikaakadeemia lavakunstikooli 24.lennu. Ta on pärit Pärnust ning õppinud enne lavakunstikooli kaks aastat semiootikat ja kulturoloogiat. Lavakunstikoolis oli tema lennu juhendajaks Hendrik Toompere.
1 minut
Kultuuriminister arutas loomeliitudega rahastamisvõimalusi
25. mail toimus kultuuriministeeriumis Kaunite Kunstide Nõukoja järjekordne kohtumine, kus loomeliitude esindajad arutasid ministriga Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi prioriteete kultuurivaldkonnas.
1 minut
Evald Okase muuseum avab suveperioodiks uksed
Pühapäeval, 30.mail kell 17.00 avab Evald Okase Muuseum Haapsalus suveperioodiks taas külastajatele uksed. Suvehooaega alustab näituse „Evald Okas 95“ ja E. Okase püsiekspositsiooni avamine.
1 minut
Tiibeti tuuled Tam Galeriis
Lastekaitsepäeval, 1. juunil kell 18.00 toimub Tam Galeriis Tiibeti teemalise näituse avamine ja heategevuslik oksjon, mille tulu läheb New Delhis, Majnu Ka Tilla linnaosas asuvale Tiibeti pagulaslaste päevakoolile õppevahendite ostmiseks.
1 minut
Eesti graafika Shanghais
EXPO 2010 Eesti paviljoni näituseruumes on alates 21. maist eksponeeritud valik eesti graafikast. “PRINTED MATTER FROM ESTONIA” koostajad Loit Joekalda ja Sirje Eelma jälgisid paviljoni üldideed, milleks on taaskasutus, innovaatilisus, säästlikkus. Lisaks meie rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnike uutele töödele on ruumi installeeritud postid, millel 25 graafiku taaskasutust leidnud palad tõmmistest demonstreerivad…
1 minut
FrankFrank ja Peedu Kass 005 esitlevad debüütplaate
Kolmapäeval, 26. mail kell 20 esitlevad klubis Korter (Roseni 9) oma debüütplaate kaks noorema põlvkonna muusikutest koosnevat omalaadset ja pisut ebaharilikku koosseisu: ansamblid FrankFrank ja Peedu Kass 005.
1 minut
Graafik Olev Soansi mälestuskonverents Keilas
Reedel, 28. mail algusega kell 11, toimub Harjumaa Muuseumis graafik Olev Soansi 85. sünniaastapäeva tähistav konverents. Meenutatakse Olev Soansi ja tema tegevust kunstiõppejõuna ning käsitletakse praegust kunstipedagoogikat, kunstniku rolli ja graafika muutumist ajas.
1 minut
Sirje Helme valiti esimese eestlasena maineka Euroopa Muuseumi Aastaauhinna žüriisse
Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme kinnitati esimese eestlasena maineka Euroopa Muuseumi Aastaauhinna (EMYA) žüriisse. Sirje Helme: „Osavõtt rahvusvahelistest foorumitest on Eesti kui väikeriigi seisukohalt äärmiselt oluline. Žüriitöö annab erakordse võimaluse saada ühelt poolt ülevaade Euroopa muuseumielus toimuvast ja teiselt poolt anda meie kolleegidele vahetu ülevaade Eesti kultuuri- ja muuseumimaastiku arengutest.…
1 minut
PEALELEND: Urmas Sutrop, Eesti Keele Instituudi direktor, Tartu ülikooli professor
Vahur Laiapea film „Mustlase missioon” lõpeb Georg Vinogradovi pöördumisega, kus palutakse Eesti valitsusel ja rahval aidata romadel säilitada nende keel, kombed ja tavad. Mida tehakse praegu Eestis mustlaskeele heaks või selle uurimiseks?
Eesti mustlaskeelt praegu kahjuks ei uurita. See aga ei tähenda, et mustlastele ja nende keelele üldse tähelepanu ei…
Eesti mustlaskeelt praegu kahjuks ei uurita. See aga ei tähenda, et mustlastele ja nende keelele üldse tähelepanu ei…
1 minut
Mustlased. Elu filmi taga
*
Mustlaste esimene ränne Indiast Euroopasse leidis aset ilmselt IX-X sajandil.
Esmakordselt mainiti mustlasi Eestis 1533. aastal Tallinna rae turbekirjas.
1748. aastal kehtestati Vene tsaaririigis mustlastele keeld siseneda ilma vastava loata Tallinna ja Riiga.
1841. aastal koondati Eesti aladel elavad mustlased tsaari käsul elama Laiuse piirkonda.
1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 776 mustlast.
Aastatel 1941–1944…
Mustlaste esimene ränne Indiast Euroopasse leidis aset ilmselt IX-X sajandil.
Esmakordselt mainiti mustlasi Eestis 1533. aastal Tallinna rae turbekirjas.
1748. aastal kehtestati Vene tsaaririigis mustlastele keeld siseneda ilma vastava loata Tallinna ja Riiga.
1841. aastal koondati Eesti aladel elavad mustlased tsaari käsul elama Laiuse piirkonda.
1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 776 mustlast.
Aastatel 1941–1944…
5 minutit
Filmimaailma võistluste teine nädal
Filmi-Rivieras kirendavat pilti oma silmaga vaadates peab tunnistama, et kõik on tänavu Cannes’is siiski hõredam ning väheldasem. Alguspäevil seda nii hästi ei tajunud.
Ahtumine siin ja seal Sellest, et võistluskavagi on lühem kui tavaliselt, oli eelmises muljekirjas juba juttu. Iga päev pressilinastustele sabatades näed aga järjest, et saalidesse pääseb võrreldes…
Ahtumine siin ja seal Sellest, et võistluskavagi on lühem kui tavaliselt, oli eelmises muljekirjas juba juttu. Iga päev pressilinastustele sabatades näed aga järjest, et saalidesse pääseb võrreldes…
5 minutit
Lihtsad lood ja keerulised inimesed
Kinos Sõprus jooksevad nädalavahetusel John Cassavetese filmid „Hiinlasest raamatupidaja tapmine”, „Abielumehed”, „Esietendus” ja „Tundevirvendused”.John Cassavetesele (1929–1989) kuulub USA indie-filmide ühe tuntuima teerajaja au. Alustanud oma karjääri telesarjade näitlejana, hakkas Cassavetes samal ajal huvituma method acting’ust, mis juhatas ta omakorda mõttele astuda ise kaamera taha ning jutustada tõeliselt läbi tunnetatud lugu…
3 minutit
Kui naine armastab meest
Atom Egoyani seksuaalse intriigiga „Chloe” kujutab üksteisest võõrandunud perekonnaliikmeid.Kairos sündinud ja kogu oma teadliku elu Kanadas elanud Atom Egoyan on kahtlemata maailma kuulsaim armeenia päritolu kineast, aga seda muidugi Sergei Paradžanovi kõrval. 19. juulil 50aastaseks saav filmilooja on neli korda võitnud Cannes’is ja viis korda Torontos ning pälvinud kaheksa Genie…
2 minutit
À la recherche du temps perdu
Dokumentaalfilm „Ma elasin Eesti Vabariigis” meenutab milleski Marcel Prousti kuulsat romaani „Kadunud aega otsimas”. Kui jätta erandid (näiteks tootmisfilm, mõned kuivemad õppefilmid jms) kõrvale, siis peaks film, ka dokumentaal, olema eelkõige suunatud tunnete äratamisele, linateos peaks edastama autoritõde vaatajas emotsioonide tekitamisega. Pakutav hingestus võiks aga olla mõõdukas, vähemalt minusuguse jaoks,…
5 minutit
Andres Noormets, „Stockmannide” lavastaja
Millisel kohal asetseb tähtsuselt sulle kui lavastajale Ibsen näitekirjanike globaalses galeriis?
Ma ei ole tekitanud näitekirjandusest endale sellist globaalset ja korrastatud üldpilti, sest tundub, et seda tuba tuleb liiga tihti kraamida, mööblit ümber tõsta, taassisustada. Minu ruumid on sisustatud maeiteakuidas – seal sees on pigem pildid ja helid ja isegi üksikud…
Ma ei ole tekitanud näitekirjandusest endale sellist globaalset ja korrastatud üldpilti, sest tundub, et seda tuba tuleb liiga tihti kraamida, mööblit ümber tõsta, taassisustada. Minu ruumid on sisustatud maeiteakuidas – seal sees on pigem pildid ja helid ja isegi üksikud…
1 minut
Me läheme läbi reostatud mere
Andres Noormetsa lavastus „Stockmannid” käivitab näitlejates eheda mängurõõmu.
Doktor Tomas Stockmann teeb teadusliku avastuse: tema armsa kodulinna vesiravila ei tervenda inimesi, vaid mürgitab neid nakkuskoldena, sest vesi on saastatud. Ravilat ehitades lähtusid linnavõimud nii majanduslikust kui ka poliitilisest omakasust ning kompetentse arsti nõuandeid ei pandud millekski. Eks tule see situatsioon…
Doktor Tomas Stockmann teeb teadusliku avastuse: tema armsa kodulinna vesiravila ei tervenda inimesi, vaid mürgitab neid nakkuskoldena, sest vesi on saastatud. Ravilat ehitades lähtusid linnavõimud nii majanduslikust kui ka poliitilisest omakasust ning kompetentse arsti nõuandeid ei pandud millekski. Eks tule see situatsioon…
4 minutit
Selge nagu seebivesi
Ingomar Vihmari „John Gabriel Borkman” ei aja taga Ibseni sügavust ega maagilisust.Selge nagu seebivesi Ingomar Vihmari „John Gabriel Borkman” ei aja taga Ibseni sügavust ega maagilisust. Henrik Ibseni näidendi „John Gabriel Borkman” lavastamine näib praeguse majanduskriisi valguses turvalise valikuna: põhjakäinud Skandinaavia pankuri hingepiinade tunnistamine peaks siinse masuleva teatrikülastaja hinge kenasti…
4 minutit
Keelpillikonverents Brugges
Igal aastal
Kord aastas kogunevad Euroopa keelpilliõpetajad mõnda kenasse linna arutlema keelpillimängu mineviku, oleviku ja tuleviku üle. Need kokkusaamised võimaldavad hoida end kursis mujal toimunu ja toimuvaga ning näha eri õppesüsteemide hüvesid ja karisid. Seekordne, 38. ESTA konverents toimus mai alguses Belgias pitsikudujate ja trühvlite ning kanalite ja sillakeste linnas Brugges…
Kord aastas kogunevad Euroopa keelpilliõpetajad mõnda kenasse linna arutlema keelpillimängu mineviku, oleviku ja tuleviku üle. Need kokkusaamised võimaldavad hoida end kursis mujal toimunu ja toimuvaga ning näha eri õppesüsteemide hüvesid ja karisid. Seekordne, 38. ESTA konverents toimus mai alguses Belgias pitsikudujate ja trühvlite ning kanalite ja sillakeste linnas Brugges…
3 minutit
Kevad. Suvi. Sügis. Talv
IV Türi kevadfestival 7. – 9. mainiMaikuu teisel nädalavahetusel peeti juba neljas Türi kevadfestival, seekord peateemaks aastaajad. Kolmepäevane festival on võimalus tänapäeva linnainimese põgenevast, lineaarsest ajast välja astuda; tänavuse festivali teema suunas aga tunnetama aja tsüklilisust, aastarütmi, nagu seda on oma teostes väljendanud eri ajastute heliloojad ja kirjanikud. Muusika on…
3 minutit
Kultuurisotsialismi igatsus kontserdikorralduses
Rein Rannapi esinemist Eesti Muusikanõukogu aastakoosolekul oli huvitav kuulata, hulga huvitavam, kui seda 7. mai Sirbist („Rein Rannap Eesti interpreetide olukorrast”) lugeda. Särav interpreet suudab oma loomingule ikka vajalikku värvi lisada. Ja selles, et maestro Rannap on väärt looja ja pianist, ei kahtle keegi. Loominguliselt võib suhtuda paljudesse asjadesse, aga…
3 minutit
Pidulikkus, pikitud nostalgiaga
Möödunud reedel koguneti Estonia kontsertsaali Nikolai Aleksejevi pärast. Pilgeni täis saalis valitses pidulikkus, pikitud nostalgiaga. Ühelt poolt oli tegemist tema viimase kontserdiga Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri peadirigendina, teiselt lõppakordiga ühele normaalsele loomingulisele protsessile, mis ei ole olnud võimalik just kõigile meie professionaalsetele kollektiividele (kammerorkester!). Aleksejev suutis taastada sümfooniakontsertide usaldusväärsuse, andes publikule…
2 minutit
PEALELEND: Riin Kübarsepp
Riin Kübarsepp, kuraator, viimasel ajal on hakanud Aatriumi galerii aktiivsemalt endast märku andma. Mida huvitavat on plaanis?
Viimastel aastatel on tekkinud väiksemaid alternatiivgaleriisid nagu seeni pärast vihma, kusjuures galeriide algatajad on tihtipeale andnud oma ülesanded üle noorematele. Üks värskematest uuele elule ärganud paikadest on Aatriumi galerii. Selle eelis on eelkõige …
Viimastel aastatel on tekkinud väiksemaid alternatiivgaleriisid nagu seeni pärast vihma, kusjuures galeriide algatajad on tihtipeale andnud oma ülesanded üle noorematele. Üks värskematest uuele elule ärganud paikadest on Aatriumi galerii. Selle eelis on eelkõige …
2 minutit
Varju-uurimuse psühhoanalüütiline dekonstruktsioon
Itaalia kunstniku Alessandro Damiano näituse pealkiri tähendab tõlkes varju-uurimust. Enesestmõistetavalt on varju tekkimiseks vaja valgust, olgu loomulikku või tehislikku, niisiis on valgus selle näituse tegelikuks subjektiks. Maalikunstnik Damianot huvitavad loomuliku valguse tekitatud varjud avalikus linnaruumis.
3 minutit
Pariisist Paradiisi
Tõnu Õnnepalu liigub nagu Zenoni nool, mis ei jõua iial sihtmärgini, sest asetseb igal ajahetkel kindlal kohal, on paigal.
Kahe ja poole aasta pärast peetakse Tõnu Õnnepalule pühendatud konverentse Tartus ja Tallinnas ning pisemateski kohtades, temast kõnelevad kõik ajalehed, telekanalid ja raadiojaamad. Kirjanik jagab intervjuusid paremale ja vasakule, kindlasti antakse…
Kahe ja poole aasta pärast peetakse Tõnu Õnnepalule pühendatud konverentse Tartus ja Tallinnas ning pisemateski kohtades, temast kõnelevad kõik ajalehed, telekanalid ja raadiojaamad. Kirjanik jagab intervjuusid paremale ja vasakule, kindlasti antakse…
5 minutit
Kui kurbusest saab traagika
Dag Solstadi „Ujedus ja väärikus” on lugu kultuurist ja selle kaotamisest. Aga võib-olla on see ka lihtsalt ühe inimese äpardunud elu, tema allakäigu lugu. Või siis hoopis üks veider ja suhteliselt hermeetiline katse polemiseerida Henrik Ibseni „Metspardiga” ja selle teemadel.
3 minutit
Parandada püksipõlve augu väljalõikamise teel
Kirjutamine on kehastamine: just sellest tuleneb Anti Saare fiktsioonimaailmade külgetõmbejõuline orgaanilisus.
Anti Saar, Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin. Toimetanud Sirje Ratso. Kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2006. 151 lk.
Anti Saar, Nemad kaks. Toimetanud Margit Langemets. Kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 142 lk.
Anti Saar,…
Anti Saar, Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin. Toimetanud Sirje Ratso. Kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2006. 151 lk.
Anti Saar, Nemad kaks. Toimetanud Margit Langemets. Kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 142 lk.
Anti Saar,…
9 minutit
Ebakindel elu avatud ühiskonnas
Karl Popper, Avatud ühiskond ja selle vaenlased I. Platoni lummus. Tõlkinud Ene-Reet Soovik. Kujundanud Jüri Kaarma. Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 587 lk.
Karl Popper (1902–1994) sündis sellesse Euroopa juutide põlvkonda, kes pidid Saksamaalt ja Austriast välja rändama. Nii nagu Leo Strauss ja Hannah Arendt jõudis ka Popper fašismi ja kommunismi…
Karl Popper (1902–1994) sündis sellesse Euroopa juutide põlvkonda, kes pidid Saksamaalt ja Austriast välja rändama. Nii nagu Leo Strauss ja Hannah Arendt jõudis ka Popper fašismi ja kommunismi…
3 minutit
Magda – nakatavalt optimistlik feminist
Rosa María Rodríguez Magda, Simulaakrumi nauding. Hispaania keelest tõlkinud Helina Aulis, toimetanud Jüri Talvet. Kujundanud Aita Linnas. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009. 188 lk.
Lugedes 30. aprilli Sirbist Tiit Kärneri mõtteavaldusi mehe ja naise bioloogiliste erinevuste kohta ning samast numbrist Valle-Sten Maiste vastust, tuli meelde, millal ma esimest korda kuulsin naise…
Lugedes 30. aprilli Sirbist Tiit Kärneri mõtteavaldusi mehe ja naise bioloogiliste erinevuste kohta ning samast numbrist Valle-Sten Maiste vastust, tuli meelde, millal ma esimest korda kuulsin naise…
5 minutit
Keel globaalses kihelkonnas. Mikroskoop ja makroskoop
Ma olen viimased kuud tegelnud üliintensiivselt eesti keelega. See polnud uurijategevus. Aitasin teha koos Kristiina Rossiga Eesti Rahva Muuseumile keelenäitust. See näitus läks küll lahti ilma minuta, sest kirjutan seda kirja kaugest Euroopa provintsist nimega Malta, kus toimub arvutilingvistika suurkonverents LREC 2010.
2 minutit
Mäe varjus
Juba üle kuu aja (alates 14. aprilli purskest) köidab eurooplaste meeli Islandi väikese mäe väikese vulkaani tegevus. Paljudel on õpitud selgeks keeruline viikingisõna „Eyjafjallajökull”, teised kiruvad eurooplase põhiõiguse ehk vaba liikumise piiranguid, kuna õhuruumi valvavad „paniköörid” sulgevad lakkamatult lennuvälju. Teated sellest on saanud osaks meie igapäevasest uudistelindist nagu pommiplahvatused ja…
2 minutit
Vahur Keller, festivali „Tallinn Treff” kunstiline juht
5. – 8. juunini korraldab Eesti Nukuteater Tallinnas rahvusvahelise festivali „Tallinn Treff”, kus nelja päeva jooksul antakse 170 etendust ning kohale on oodata ligikaudu 900 osalejat 20 riigist. Millele on keskendutud seekordsel festivalil?
Festivali teema kõlab „Kunstide kohtumispaik”. Idee on luua kohtumispaik, kus trehvaksid nukundus, teater, tants, muusika, kino, stsenograafia ja…
Festivali teema kõlab „Kunstide kohtumispaik”. Idee on luua kohtumispaik, kus trehvaksid nukundus, teater, tants, muusika, kino, stsenograafia ja…
1 minut
„Draama 2010” – mööndusteta teater
Festivali loomenõukogu liige Aare Pilv ja kuraator Madis Kolk selgitavad muudatuste vajalikkust ja põhimõtteid.
Mullu novembris tegi SA Eesti Teatri Festival juhataja Margus Kasterpalu teatavaks, et muutub festivali ”Draama” formaat. Otsustati, et festival hakkab toimuma igal aastal ning kuraatorifestivalina. 2010. aasta festivali loomenõukogusse kuuluvad kriitikud Madis Kolk ja Aare Pilv,…
Mullu novembris tegi SA Eesti Teatri Festival juhataja Margus Kasterpalu teatavaks, et muutub festivali ”Draama” formaat. Otsustati, et festival hakkab toimuma igal aastal ning kuraatorifestivalina. 2010. aasta festivali loomenõukogusse kuuluvad kriitikud Madis Kolk ja Aare Pilv,…
5 minutit
„Improtest” õpetab musitseerimisest rõõmu tundma
Intervjuu Taavi Kerikmäe ja Mart Sooga
19. – 22. maini käib Tallinnas festival „Improtest”. Nii nagu pealkirjastki võib aimata, keskendub see improvisatsioonilisele muusikale ja seda mitte üksnes praktilise musitseerimise seisukohast, vaid ka teoorias. Kontsertide, vestlusringide ja meistriklasside kaudu õpetatakse festivalil inimesi musitseerimisest rõõmu tundma, innustatakse muusikaõppureid improviseerima ja – miks…
19. – 22. maini käib Tallinnas festival „Improtest”. Nii nagu pealkirjastki võib aimata, keskendub see improvisatsioonilisele muusikale ja seda mitte üksnes praktilise musitseerimise seisukohast, vaid ka teoorias. Kontsertide, vestlusringide ja meistriklasside kaudu õpetatakse festivalil inimesi musitseerimisest rõõmu tundma, innustatakse muusikaõppureid improviseerima ja – miks…
3 minutit
Igaüks üksi, seisavad*
Eelmisel laupäeval näitasid Tallinna Metodisti kirikus oma loomepotentsiaali nii noored heliloojad kui virtuoossed solistid. Esmaettekandes kõlas Eesti muusika- ja teatriakadeemia bakalaureuseõppe viimase kursuse kompositsioonitudengite looming ning EM TA doktorandi Jorge Rodrigueze orkestriteos „Der Zauberberg” („Võlumägi”).
3 minutit
Musta huumori kollektsionäär
Intervjuu Artemi Troitskiga
Artemi Troitski (1955) on vene muusikakriitik, nõukogude rokk-kultuuri käsitleva raamatu „Back in the USSR” („Tagasi Nõkogude Liidus”) autor. Raamat avaldati 1987. aastal Londonis, seejärel New Yorgis ja Tōkyōs. 1970ndatel töötas ta ajakirjas Rovesnik, 1981. aastast peale kuulus Zerkalo toimetusse (ajakiri oli aastatel 1983–1985 Nõukogude Liidus keelatud). 1989.–1998.…
Artemi Troitski (1955) on vene muusikakriitik, nõukogude rokk-kultuuri käsitleva raamatu „Back in the USSR” („Tagasi Nõkogude Liidus”) autor. Raamat avaldati 1987. aastal Londonis, seejärel New Yorgis ja Tōkyōs. 1970ndatel töötas ta ajakirjas Rovesnik, 1981. aastast peale kuulus Zerkalo toimetusse (ajakiri oli aastatel 1983–1985 Nõukogude Liidus keelatud). 1989.–1998.…
4 minutit
Demograafilise paradoksi evolutsiooniline seletus
Development is the best contraceptive.
Karan Singh, endine India rahvastikuminister
Niinimetatud demograafiline paradoks (ka demograafilis-majanduslik paradoks, demograafilise ülemineku e transitsiooni paradoks) seisneb selles, et ühiskonna industrialiseerudes, millega kaasneb inimeste sissetuleku ja heaolu kasv, sündimus väheneb. Demograafiline üleminek algas mõnedes Euroopa piirkondades juba rohkem kui 200 aastat tagasi, jõudis märksa hiljem Põhja- ja…
Karan Singh, endine India rahvastikuminister
Niinimetatud demograafiline paradoks (ka demograafilis-majanduslik paradoks, demograafilise ülemineku e transitsiooni paradoks) seisneb selles, et ühiskonna industrialiseerudes, millega kaasneb inimeste sissetuleku ja heaolu kasv, sündimus väheneb. Demograafiline üleminek algas mõnedes Euroopa piirkondades juba rohkem kui 200 aastat tagasi, jõudis märksa hiljem Põhja- ja…
6 minutit
Filosoofia peaks inimese paremaks tegema
Intervjuu Ohio State University professor Thomas Kasulisega.
Rein Raud : Kui räägime jaapani filosoofiast, kas kasutame siis sõna „filosoofia” samas tähenduses, kui kreeka või saksa filosoofiast rääkides?
Thomas Kasulis : Ma arvan, et enne küsimuse juurde asumist tuleb jaapani filosoofia osas meeles pidada kahte asja. Esiteks seda, et isegi suurem…
Rein Raud : Kui räägime jaapani filosoofiast, kas kasutame siis sõna „filosoofia” samas tähenduses, kui kreeka või saksa filosoofiast rääkides?
Thomas Kasulis : Ma arvan, et enne küsimuse juurde asumist tuleb jaapani filosoofia osas meeles pidada kahte asja. Esiteks seda, et isegi suurem…
6 minutit
Linnamaastike kaitse on osa arengust
FOTO: Piia Ruber
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna eestvõttel on nüüd eestikeelsena kättesaadav teos, mille lugemiseta pole põhjust ennast muinsuskaitses asjatundjaks pidada. Jukka Jokilehto „Arhitektuuri konserveerimise ajalugu” on silmaringi avardav lugemismaterjal ka arhitektidele ja kultuurihuvilisele turistile, kuna raamat sisaldab ohtralt näiteid vaatamisväärsuste restaureerimise ja sellega seonduvate põnevate debattide kohta. Nova…
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna eestvõttel on nüüd eestikeelsena kättesaadav teos, mille lugemiseta pole põhjust ennast muinsuskaitses asjatundjaks pidada. Jukka Jokilehto „Arhitektuuri konserveerimise ajalugu” on silmaringi avardav lugemismaterjal ka arhitektidele ja kultuurihuvilisele turistile, kuna raamat sisaldab ohtralt näiteid vaatamisväärsuste restaureerimise ja sellega seonduvate põnevate debattide kohta. Nova…
8 minutit
