2009-46 (3278)
Kultuuriajakirjandusele leiti pool miljonit lisaraha
Andres Herkel kirjutab oma ajaveebis kultuuriajakirjanduse rahastamise käekäigust:
http://www.herkel.net/index.php?menu_id=143&mainmenu_id=0&news_id=327
http://www.herkel.net/index.php?menu_id=143&mainmenu_id=0&news_id=327
1 minut
Sirp homme väljas
Aina kõhukamaks läheb. Sirbi kõhust leiab seekord veel Diplomaatia, Keele Infolehe ja Rohelise Värava. Lugemist jõuluni!
Aga enne veel tuleb ka järgmine Sirp kätte.
Sirbis:
* Margus Laidre, Enn Tarvel, Peep Pillak, Marek Tamm ja Heinrich Bosse meenutavad Indrek Jürjo monumentaalset tööd.
* Janne Andresoo püüab Rahvusraamatukogu püsti hoida hoolimata kärpekirvest ja e-raamatu ajastust.…
Aga enne veel tuleb ka järgmine Sirp kätte.
Sirbis:
* Margus Laidre, Enn Tarvel, Peep Pillak, Marek Tamm ja Heinrich Bosse meenutavad Indrek Jürjo monumentaalset tööd.
* Janne Andresoo püüab Rahvusraamatukogu püsti hoida hoolimata kärpekirvest ja e-raamatu ajastust.…
1 minut
Jõulumuusika a la francaise
13.detsembril kell 18 esinevad Tallinna Metodisti kirikus Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester ja kammerkoor, Eesti Koolinoorte Segakoor ning Kuusalu Keskkooli noortekoor. Laval on korraga 150 särasilmset noort muusikut!
1 minut
Joosep Matjuse dokumentaalfilm “Vanamees ja põder” võitis taas Venemaal auhinna
“Vanamees ja põder” võitis Grand Prix Peterburis möödunud nädalal toimunud rahvusvahelisel festivalil “Green Vision”. See oli Matjusel juba teine täisedu Venemaal, septembris tunnistati noore filmimehe vanaisast jutustav “Vanamees ja põder” parimaks dokumentaalfilmiks Baikali festivalil “Inimene ja loodus”. September tõi täisedu ka Matsalu Loodusfilmide Festivalil.
1 minut
Siram “Pärnu Kunstnike Maja näitusteplaan 2009”
Näituse avamine kolmapäeval, 9. detsembril kl 17.00.
” /…/ Töötan iga päev Kunstnike Majas, kohtud kõigi kunstnikega, kes seal töötavad, kuulan nende muresid, jagan rõõme, ajan niisama juttu, seal tekivad uued ideed ja koostööprojektid. Enamikul mu sõpradest on seal ateljee ja näitused. Ka mul endal. See on suurepärane loominguline keskkond. Samas…
” /…/ Töötan iga päev Kunstnike Majas, kohtud kõigi kunstnikega, kes seal töötavad, kuulan nende muresid, jagan rõõme, ajan niisama juttu, seal tekivad uued ideed ja koostööprojektid. Enamikul mu sõpradest on seal ateljee ja näitused. Ka mul endal. See on suurepärane loominguline keskkond. Samas…
1 minut
Teabepäeval tutvustatakse Johannes Pääsukese panust ERMi fotokogusse
10. detsembril kl 17 jätkub Tallinna Rahvaülikoolis (Estonia pst 5A, sissepääs tänavalt) Eesti Rahva Muuseumi ja tema Sõprade Seltsi teabepäevade sari, kus ERM tutvustab oma foto- ja filmikogusid.
1 minut
Noored tantsukriitikud proovisid kätt lühiballettide kallal
Rahvusooper Estonia kuulutas novembris välja konkursi parima noore tantsukriitiku leidmiseks. Kriitikud külastasid lühiballettide õhtut, mille raames jõudsid lavale kolm kaasaegset balletti – Nils Christe “Enne öö saabumist”, Tiit Härmi “Pelléas ja Mélisande” ning Uwe Scholzi “Teine sümfoonia”. Kokku laekus konkursile 22 tööd.
1 minut
„Performanž“ Hobusepea galeriis
Kolmapäeval, 09.12.2009 kell 17.00-19.00 avatakse Hobusepea galeriis ühisnäitus „Performanž“. Näitusel osalevad kunstnikud RAIT ROSIN, ANNA AUA, GERHARD LOCK, ANU VASK, IVI ROSIN, KRISTIN ORAV, JEKATERINA KULTAJEVA, LIISA HIRSCH ja MARTA STRATSKAS.
1 minut
Elu on väärtusetu, sest elu on hindamatu
Mängufilm „Võimu piirid” („The Limits of Control”, USA -Hispaania-Jaapan, 2009, 116 min), režissöör Jim Jarmusch, operaator Christopher Doyle. Osades Isaach De Bankolé, Alex Descas, Jean-François Stévenin, Luis Tosar, Paz De La Huerta jt. Linastus 13. PÖFFil.
Oma viimases filmis teeb Jarmusch Lynchi. „Võimu piirid” („The Limits of Control”, 2009) on…
Oma viimases filmis teeb Jarmusch Lynchi. „Võimu piirid” („The Limits of Control”, 2009) on…
5 minutit
Pealelend: Anne Erm
Mis on ühist jõuludel ja jazzil?
Anne Erm: Jazzartistid nagu Louis Armstrong, Bing Crosby, Roberta Flack ja kümned teised on laulnud jõuluklassika populaarseks – suur osa neist lauludest ongi jazzballaadid või svingiliku rütmiga või vähemalt sellistes variantides tuttavaks saanud. Mul on tunne, et jazzartistid on laulnudki neid kõige rohkem. Take 6…
Anne Erm: Jazzartistid nagu Louis Armstrong, Bing Crosby, Roberta Flack ja kümned teised on laulnud jõuluklassika populaarseks – suur osa neist lauludest ongi jazzballaadid või svingiliku rütmiga või vähemalt sellistes variantides tuttavaks saanud. Mul on tunne, et jazzartistid on laulnudki neid kõige rohkem. Take 6…
2 minutit
Vastuseks Olaf Mertelsmannile
(Olaf Mertelsmann, „Stalini terrori üle elanud on ära teeninud nõudlikuma käsitluse”, Sirp 20. XI 2009, nr 43)
Tegijate vastuseid arvustajatele ei ilmu meie lehtedes väga tihti. Argumenteeritud arvustus ongi autorile või koostajale pigem abiks. See osutab vigadele, millest järgmisel korral hoiduda, ja väidetele, mis ei kanna. Kui absoluutselt veatu raamatu…
Tegijate vastuseid arvustajatele ei ilmu meie lehtedes väga tihti. Argumenteeritud arvustus ongi autorile või koostajale pigem abiks. See osutab vigadele, millest järgmisel korral hoiduda, ja väidetele, mis ei kanna. Kui absoluutselt veatu raamatu…
3 minutit
Rahvusteatri olemus uues Euroopas
Rahvusteater pole pelk sümbol ja „esinduslava”, vaid sageli ka teatrikunsti edendaja.13. ja14. novembril oli Varssavis Euroopa rahvusteatrite esimene suurem kokkusaamine. Kohtumise organiseeris Poola Rahvusteater korraldades Varssavis kõigepealt mitme rahvusteatri külalisetendused ja seejärel sümpoosioni. Sümpoosioni kutsele vastasid teatrid 27 Euroopa riigist. Osalejaid väljastpoolt Poolat oli ligi viiskümmend. Kokkusaamise idee tuli Tomasz…
7 minutit
Pealt kullakarvaline muusikal pole paraku seest siiruviiruline
Kombinaat-teater Vanemuine, võtnud muusikale tootes kanda liidrirolli, peaks rohkem pingutama.
John Kander, „Ämbliknaise suudlus”, libreto autor Terrence McNally, laulusõnade autor Fred Ebb, tõlkinud Leelo Tungal ja Hannes Villemson. Lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa), muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Walter Perdacher (Austria), valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi), koreograaf Antton Laine (Soome), video teostaja…
John Kander, „Ämbliknaise suudlus”, libreto autor Terrence McNally, laulusõnade autor Fred Ebb, tõlkinud Leelo Tungal ja Hannes Villemson. Lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa), muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Walter Perdacher (Austria), valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi), koreograaf Antton Laine (Soome), video teostaja…
4 minutit
Teod: Rait Avestik
Rait Avestik , teatriloolane ja -kriitik Eile esitleti Eesti Draamateatris sinu raamatut „Urmas Kibuspuu. 31 aastat”. Kuis tekkis idee Kibuspuu 31 eluaastat raamatuks kirjutada ja kaua aega teemaga läks?
Kirjastus Tänapäev tegi mulle ettepaneku 2007. aastal, kui lõppes meie üsnagi edukas koostöö Salme Reegi raamatuga, mille toimetaja olin. Meelitati edasisele…
Kirjastus Tänapäev tegi mulle ettepaneku 2007. aastal, kui lõppes meie üsnagi edukas koostöö Salme Reegi raamatuga, mille toimetaja olin. Meelitati edasisele…
2 minutit
Aasia minu südames
Jaapani kunstniku KŌKYŌ HATANAKA näitus „Aasia minu südames. Jaapani klassikaline maal nihonga” Riias Läti Riiklikus Ajaloomuuseumis kuni 13. XII . Näituse on koostanud Kersti Koll (Adamson-Ericu muuseum) ja Taimi Paves (Jaapani Eesti suursaatkond) ning see oli 28. VIII – 1. XI väljas Adamson-Ericu muuseumis.
Silmad. Silmad, mis ei vaata midagi,…
Silmad. Silmad, mis ei vaata midagi,…
5 minutit
Tähislaotus õpetajate toas, kuningatroon tammemetsas
Uku Uusberg on kujunemas omateemaga lavastajaks, kes ise näidendeid kirjutades emakeele muusikat vahendab.Strisdanddolia Vai, „Kuidas kuningas kuu peale kippus”. Lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Jaanus Laagriküll, helilooja Peeter Volkonski. Mängivad Martin Kõiv, Markus Luik, Janek Joost, Maarja Mitt, Tanel Jonas, Karol Kuntsel, Maarius Pärn, Ao Peep, Oliver Pärna ja Miina Härma…
4 minutit
Kuidas interpreteerib sakslane Eesti lillesüdame poeesiat
„Vocalissimo”: Liisi Kasenõmm (sopran) ja Veit Wiesler (klaver, Saksamaa) 28. XI Tallinna raekojas.
Liisi Kasenõmme ja Veit Wiesleri puhul on tegemist huvitava kooslusega, mis lausa peaks edaspidi koos töötama, et partnerid saaksid teineteiselt palju üle võtta ja rohkem ühte nägu minna. Harva on kuulda olnud nii erineva emotsionaalsusega duot: soprani…
Liisi Kasenõmme ja Veit Wiesleri puhul on tegemist huvitava kooslusega, mis lausa peaks edaspidi koos töötama, et partnerid saaksid teineteiselt palju üle võtta ja rohkem ühte nägu minna. Harva on kuulda olnud nii erineva emotsionaalsusega duot: soprani…
2 minutit
Briti vägivaldseim türmielanik ja surivoodil imeootaja
Mullu linastus PÖFFil Hollywoodi legendi kunstnikust nimekaimu Steve McQueeni poeetilis-naturalistlik vangladraama „Nälg”, kus maalitud sünge pilt elust Tema Majesteedi vanglas. Ühtlasi on selle puhul tegemist austusavaldusega põhjaiirlasest teisitimõtlejale Bobby Sandsile, kes valiti 66 päeva kestnud näljastreigi ajal Briti parlamendi saadikuks ja kes suri kõigest 27aastasena.
2 minutit
Roosa pilv
Boris Berezovski klaveriõhtu 26. XI Estonia kontserdisaalis.
Meie selle aasta kontserdikavades pole väljastpoolt Eestit saabunud pianiste eriti raske üles lugeda, kuna siin aitab ühe käe sõrmedestki (Joyce Yang, Nikolai Demidenko ja Peeter Laul orkestrisolistina, Sergei Kasprovi ja Boris Berezovski klaveriõhtu). Ega me hakka ometi Kalle Randalut välissolistiks pidama? Boris Berezovskist…
Meie selle aasta kontserdikavades pole väljastpoolt Eestit saabunud pianiste eriti raske üles lugeda, kuna siin aitab ühe käe sõrmedestki (Joyce Yang, Nikolai Demidenko ja Peeter Laul orkestrisolistina, Sergei Kasprovi ja Boris Berezovski klaveriõhtu). Ega me hakka ometi Kalle Randalut välissolistiks pidama? Boris Berezovskist…
1 minut
Vene vastandid Tallinna pimedate ööde ekraanil
„Rossija 88” (Venemaa 2009, 104 min), režissöör Pavel Bardin. Osades Pjotr Fjodorov, Mihhail Poljakov, Nikolai Mašulski, Andrei Merzlikin, Anton Kuznetsov jt.
Vene skinhead’ide kamp Rossija 88 sai Venemaal kuulsaks ammu enne avalikkuse ette jõudmist. Hoolimata sellest, et Venemaal tegutseb kümneid, kui mitte sadu fašistlikke ja äärmuslikke noorterühmitusi, äratas tähelepanu ja sai…
Vene skinhead’ide kamp Rossija 88 sai Venemaal kuulsaks ammu enne avalikkuse ette jõudmist. Hoolimata sellest, et Venemaal tegutseb kümneid, kui mitte sadu fašistlikke ja äärmuslikke noorterühmitusi, äratas tähelepanu ja sai…
3 minutit
Kadrilaupäeval Anu Talil külas
„Kohtumispaik Eesti”: Põhjamaade Sümfooniaorkester, solist Mihkel Poll (klaver), dirigent Anu Tali 24. XI Estonia kontserdisaalis.
Selle hooaja esimene kohtumine Põhjamaade Sümfooniaorkestriga oli vägagi romantiline: kavas ju kaks romantilist suurteost, esimene neist pianismi mäetippe hõlmav Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll op. 30. Autor pühendas 1909. aastal loodud teose oma sõbrale ja…
Selle hooaja esimene kohtumine Põhjamaade Sümfooniaorkestriga oli vägagi romantiline: kavas ju kaks romantilist suurteost, esimene neist pianismi mäetippe hõlmav Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll op. 30. Autor pühendas 1909. aastal loodud teose oma sõbrale ja…
2 minutit
Mõned vaated tänavusele PÖFFile
PÖFFiga lõpeb Euroopa filmifestivalide aasta ning (maailma)kino vägagi esinduslik ülevaade on taas meile koju kätte toodud. Põgusalt mõnest seni linastunud „EurAsia” võistlusprogrammi filmist
5 minutit
Resonabilise koostööl heliloojatega väärt tulemused
Omapärane koosseis Resonabilis on suuresti süüdi eesti ja nüüd ka välismaiste heliloojate kandlelembuses, ei ole liialdus öelda – kandle ümbersünnis nüüdismuusika konteksti. Resonabilise uue kava „rePRESSIOON ” moodustasid enamasti Eesti esiettekanded. Sestap ongi vahest kohane keskenduda eeskätt teostele, mis olid nauditavad ja tekitasid mõtteid. Resonabilis täidab heliloojate unistused kõrgel tasemel…
2 minutit
Feminism on kõikidele
Näitus „NAISED MUUDAVAD MAAILMA ” Tallinna Kunstihoones kuni 13. XII .Kui bell hooks, üks kolmanda laine feminismi olulisemaid autoreid, avaldas 2000. aastal raamatu „Feminism is for Everybody” („Feminism on kõikidele”), siis ei pidanud ta üksnes silmas, et feministlik liikumine võib olla ühtviisi vabastav nii naistele kui meestele, vaid juhtis esmajoones…
4 minutit
Kõlakoda – muusika on vaikus
And the rest is silence. Mis jääb, on vaikus. See Shakespeare’i kuulsamaid lauseid, mille Hamlet oma elu finaalis kuuldavale tõi, oli mõeldud iseloomustamaks inimelu. Kuid see lause võib käia ka muusika kohta. Paradoksaalselt võib koguni väita, et muusika on see, mis jääb, kui kõlab vaikus. Püüdsin mõtelda, mis on selle…
4 minutit
Mis on Elleri koolis juubeli eel tehtud ja teoksil?
Vastab Kadri LeivategijaSellel sügisel sai täielikult remonditud meie koolimaja. Tegemist on Euroopa Liidu rahaga ERD F tõukefondist. Samast fondist pärit raha eest oleme saanud ja saamas juurde helitehnikat, täiendanud raamatukogu ja pilliparki. Viimane on praegu väga suur probleem: pillide ost riigihanke korras on väga komplitseeritud, väga heade pillide hankimine on…
2 minutit
Risto Joost – üle kümne aasta muusikajuhi kogemusi
Fakte ja kommentaareVärskelt rahvusooper Estonia dirigendi ja peakoormeistri ametisse kutsutud noorel dirigendil ja lauljal Risto Joostil (s 1980) on juba üle kümne aasta muusikajuhi kogemusi. Esimest uusteostki juhatas ta juba Tallinna muusikakeskkooli lõpetamisel 1998. aastal, selle oli kirjutanud koolivend Timo Steiner. Oma koori Voces Musicales asutas aastal 1999, 2002 tulid…
6 minutit
Betti Alveri debüüdiauhind 2009
2009. aasta Betti Alveri debüüdipreemia žürii (esimees Piret Viires, Toomas Raudam, Triin Ploom, Urmo Mets ja Igor Kotjuh) töötas läbi 35 debüütteost ja valis konsensuse alusel välja nominentideks üheksa raamatut. Need on Jan Beltráni „La mala vida”, Ott Heinapuu „Inglile”, Sandra Jõgeva „Draamapunkt”, Enn Kasaku „Vaba pattulangemise seadus”, Jüri Kolgi…
2 minutit
Dramaatiline road-movie Henrik Visnapuust
Brita Melts : 4. detsembril esilinastub Tallinnas ja 7. detsembril Tartus film „Henrik Visnapuu üheteistkümnes kiri. Lugu Poeedi viimasest kümnest eluaastast 1941–1951”, idee autoreiks Janika Kronberg ja Vallo Kepp. Filmi on tootnud Karl Ristikivi Selts – miks tegeleb KRS just Visnapuuga?
Janika Kronberg : Karl Ristikivi Seltsi põhikirjalist tegevust võib…
Janika Kronberg : Karl Ristikivi Seltsi põhikirjalist tegevust võib…
3 minutit
Veesilm – miniatuurlik ja katkendlik
Oma päevikulisuses rõhutab Indrek Hirve „Veesilm” tunnet, kuidas kiirused inimese elus tema vananedes teisenevad: elu läheb kiiremaks, inimene aeglasemaks.
Indrek Hirv on ikka olnud omajagu isemeelne ja isekeelne autor, kelle luule on kulgenud veidi teises ajas ja mõttelaadis kui enamikul ta kaasaegsetel. Hirv on kaldunud arhailisusse nii meelelt kui keelelt ning…
Indrek Hirv on ikka olnud omajagu isemeelne ja isekeelne autor, kelle luule on kulgenud veidi teises ajas ja mõttelaadis kui enamikul ta kaasaegsetel. Hirv on kaldunud arhailisusse nii meelelt kui keelelt ning…
5 minutit
Millest ei saa rääkida, sellest tuleb kõnelda kõike
Eneken Laanese „Lepitamatud dialoogid” peaks näitama, mil moel kirjandus, täpsemalt romaan, mängib olulist rolli kollektiivse mälu ja rahvusidentiteedi toestajana.
Laias laastus seitseteist aastat iseseisvumisjärgset aega on olnud küllaldane vahemik selleks, et Eestis oleks (Nõukogude-aegse) lähiajaloo ohtrate läbirääkimatuste mälu-, identiteedi- ja traumateoreetiliseks käsitlemiseks tekkinud tihke, avatud, isetoimiv ning piisava institutsionaalse toega…
Laias laastus seitseteist aastat iseseisvumisjärgset aega on olnud küllaldane vahemik selleks, et Eestis oleks (Nõukogude-aegse) lähiajaloo ohtrate läbirääkimatuste mälu-, identiteedi- ja traumateoreetiliseks käsitlemiseks tekkinud tihke, avatud, isetoimiv ning piisava institutsionaalse toega…
6 minutit
Roheluse talumatu keerukus
Stewart Brand, Whole Earth Discipline: An Ecopragmatist Manifesto. Viking Penguin, 2009, 326 lk.
Brand on bioloog ja aastakümneid tugev roheline, kes suudab heameelt tunda suurlinnade juurde tekkinud slummide üle, kuna seal polevat näiteks nälga, majanduslikus mõttes tekivad just seal uued väärtused ning inimesed on pigem õnnelikud. Seda kõike ja palju…
Brand on bioloog ja aastakümneid tugev roheline, kes suudab heameelt tunda suurlinnade juurde tekkinud slummide üle, kuna seal polevat näiteks nälga, majanduslikus mõttes tekivad just seal uued väärtused ning inimesed on pigem õnnelikud. Seda kõike ja palju…
4 minutit
Primatoloog õigustab vanaemapalka
Susan Blaffer Hrdy, Mothers and Others. The Evolutionary Origins of Mutual Understanding. Belknap Press of Harvard University Press, 2009. 422 lk.
Kes veel peaksid tänapäeval arvama, et inimlapse kõige parem kasvukeskkond on eraldatus ühiskonnast ja ainult ema hoole ja kaitse all viibimine, on suurimad tagurlased liigi hulgas. Seda sorti tagurluse…
Kes veel peaksid tänapäeval arvama, et inimlapse kõige parem kasvukeskkond on eraldatus ühiskonnast ja ainult ema hoole ja kaitse all viibimine, on suurimad tagurlased liigi hulgas. Seda sorti tagurluse…
5 minutit
Pöörane piruett
New age ei põlga teadust, vastupidi.Elisabet Sahtouris, Maailmatants. Koolibri, 2009. 239 lk.
Kreeka juurtega ameerika evolutsioonibioloogi Elisabet Sahtourise raamat universumi ja elu arenguloost on kirjutatud elegantselt ja ekspressiivselt. Näiteks kirjeldab ta Maa ehk Gaia olukorda viis miljardit aastat tagasi: üks osa suure täheplahvatuse gaasist ja tolmust kogunes kokku Maa-palliks, mis…
Kreeka juurtega ameerika evolutsioonibioloogi Elisabet Sahtourise raamat universumi ja elu arenguloost on kirjutatud elegantselt ja ekspressiivselt. Näiteks kirjeldab ta Maa ehk Gaia olukorda viis miljardit aastat tagasi: üks osa suure täheplahvatuse gaasist ja tolmust kogunes kokku Maa-palliks, mis…
5 minutit
Darwinist, teaduslikust ehk skeptilisest mõtlemisest ja ideede levikust
Richard Dawkins, The Greatest Show On Earth. The Evidence for Evolution. Bantam Press, 2009. 470 lk.
Kogu 2009. aasta on maailm tähistanud Charles Darwini 200. sünniaastapäeva ja ka tema peateose „Liikide tekkimine” („The Origin of Species by Means of Natural Selection, or the Preservation of Favoured Races in the Struggle for…
Kogu 2009. aasta on maailm tähistanud Charles Darwini 200. sünniaastapäeva ja ka tema peateose „Liikide tekkimine” („The Origin of Species by Means of Natural Selection, or the Preservation of Favoured Races in the Struggle for…
11 minutit
Pealelend: Raul Järg
RAUL JÄRG, Rakvere peaarhitekt, 24. ja 25. novembril peeti järjekordne arhitektuuriteemaline foorum, seekord Rakveres. Linnafoorumi eesmärk on koostöös Eesti tipparhitektide, eriala spetsialistide, linna esindajate, kinnisvaraarendajate ning linnakodanikega analüüsida olulisi Rakvere linnaruumi küsimusi ning töötada konkreetsetele piirkondadele välja toimivad kontseptsioonid, et neid järk-järgult ellu viia. Mida andis linnafoorum Rakvere linnale?
Rakvere…
Rakvere…
2 minutit
Nõukodadest
Loen uudist: ERR on rentinud ruumid Solarises, et olla rahvale lähemal, keset saginat, käsi pulsil, tagasiside varnast võtta. Rahvusringhääling! Ise reklaamirahast loobudes maksab ta nüüd kommertsstruktuurile igakuist toetusrenti avalik-õigusliku ringhäälingu (maksumaksja) rahast – võtab intervjuusid kaubakeskuse saginas.
5 minutit
Aafrika mõistulugu
Aafrikas on laialt levinud lugu mehest, kes leiab võsast pealuu ja küsib: „Kuidas sina siia said?”. „Eks ikka jutu pärast,” vastab pealuu. Mees läheb nüüd kuninga juurde ja räägib, et on võsast leidnud kõneleva pealuu. Kuningas nõuab, et imet talle näidataks, ja mees juhatabki kuninga koos saatjaskonnaga võsasse, kust ta…
3 minutit
Emakeel Emajõe veerel
Eesti ülikoolil Tartus oli sünnipäev. Pidulikul puhul lohistati publiku ette ka tähtsamad rahvuslikud jalapommid: kustumatu mure, eneseusu ja -kindluse defitsiit, enese ekslik pidamine „vanima rahva viimaseks pojaks”, väljasurejaks. Ei, ma ei kurda, rõõmsamaid noote kõlas ka, aga siiski paistis rahulolu meie ülikooli kõigi aegade kõige parema ajaga välja natuke vähem…
2 minutit
„Iga inimene on mingis suhtes pime, küsimus on, kui palju on tal julgust ja vahest jultumustki valgusesse vaadata”
Intervjuu Anne Lillega
Rein Undusk: Lõpetasite Tartu ülikooli 1970. aastal eesti filoloogina. Teie põhitööks sai 1990. aastal taasavatud klassikalise filoloogia õppetooli ülesehitamine. Kas võib öelda, et jõudsite töö juurde, milleks olite kutsutud?
Klassikaline filoloogia on kindlasti mu kutsumus ja selle eriala taastamine on olnud mu tähtsaim, aga ka kõige raskem ettevõtmine.…
Rein Undusk: Lõpetasite Tartu ülikooli 1970. aastal eesti filoloogina. Teie põhitööks sai 1990. aastal taasavatud klassikalise filoloogia õppetooli ülesehitamine. Kas võib öelda, et jõudsite töö juurde, milleks olite kutsutud?
Klassikaline filoloogia on kindlasti mu kutsumus ja selle eriala taastamine on olnud mu tähtsaim, aga ka kõige raskem ettevõtmine.…
15 minutit
