Värskes Sirbis
Valges Majas muutusteta.
Kuhu kaob suure kirjaniku mõiste?
Rene Guenoni radikaalsed lohutused.
Margus Ott kehastub radikaalrassistiks.
Teadusfilosoof Vihalemm.
Bernius – kõrgliiga dirigent.
Rein Rannap lubab puhast kulda.
Soome-ugri auasjad Eesti Rahva Muuseumis.
Kunstitalv jätkuvalt normaalne.
Jüri Haini hajamõtted pagulaskirjanduse suurkogust.
Trendikad meestekad Sauterilt ja Tedrelt.
Kõrvaletõrjutud kirglik Hellerma.
Kersti Kreismanni tundeline teekond.
Ja veel palju seda ja teist.
Kuhu kaob suure kirjaniku mõiste?
Rene Guenoni radikaalsed lohutused.
Margus Ott kehastub radikaalrassistiks.
Teadusfilosoof Vihalemm.
Bernius – kõrgliiga dirigent.
Rein Rannap lubab puhast kulda.
Soome-ugri auasjad Eesti Rahva Muuseumis.
Kunstitalv jätkuvalt normaalne.
Jüri Haini hajamõtted pagulaskirjanduse suurkogust.
Trendikad meestekad Sauterilt ja Tedrelt.
Kõrvaletõrjutud kirglik Hellerma.
Kersti Kreismanni tundeline teekond.
Ja veel palju seda ja teist.
1 minut
Keelepoliitika ja kultuurimuutused
Sellel aastal toimub juba VIII rakenduslingvistika kevadkonverents. Peateemaks on – KEELEPOLIITIKA JA KULTUURIMUUTUSED. Konverents toimub 23.-24. aprillil 2009 Tallinnas.
1 minut
Endel Riversi kvarteti kontsertturnee AJAJÕGI
Ansamblitest Proov 583, Argos ja Gunnar Grapsi Grupp tuntud rock-kitarrist Endel Jõgi-Rivers alustas soolokarjääri Austraalias elades. Tema oma muusikaga heliplaadid Hardbite ja Harbite 2 pälvisid suurt tähelepanu USA rokiringkondades ja mitmel pool maailmas. Kompositsiooniga The Jaz Symphony võitis kitarrist Austraalia konkursil MUSIC OZ peaauhinna. 2003. aastal esines Endel Jõgi-Rivers koos Frank…
1 minut
Eesti Rahva Muuseum tutvustab erinevaid muuseumiprogramme
Reedel, 23. jaanuaril kell 13.00 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) erinevate giidiprogrammide ja meistrikodade võimaluste tutvustus.
1 minut
Ilmunud on raamat “Sotsiaalse õigluse arusaamad Eesti ühiskonnas”
2008. aasta lõpus ilmus Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste jaSotsiaaluuringute Instituudi teaduritelt uurimus “Sotsiaalse õiglusearusaamad Eesti ühiskonnas”. Raamat käsitleb sotsiaalset õiglustpoliitikafilosoofilises perspektiivis, trükimeedia kajastuses ning Eestielanikonna arusaamades.
1 minut
Alo Põldmäe loodusfotode näitus „Semiootiline Neeruti“
16. jaanuarist 8. veebruarini 2009 on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi Assauwe tornis eksponeeritud Alo Põldmäe neljas loodusfotode autorinäitus „Semiootiline Neeruti“.
1 minut
Tartu Laulupeomuuseumis esitletakse kabinet-tiibklaverit „M. A. Oss“
Reedel, 23. jaanuaril 2009 kell 16 esitletakse Tartu Laulupeomuuseumis kabinet-tiibklaverit „M. A. Oss“. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile kuuluv hästi säilinud pill jääb deponeerituna Laulupeomuuseumisse üheaegselt kui muuseumieksponaat ja kontsertpill.
1 minut
Mart Laar kõneleb ajaloo laupäevakul Eesti Leegionist
Laupäeval, 24. jaanuaril kell 13 esineb Eesti Ajaloomuuseumis, Maarjamäe lossis ajaloolane Mart Laar, kes kõneleb oma ettekandes Eesti Leegioni saatusest Teise maailmasõja päevil.
1 minut
Jazzkaar alustabtalvehooaega kollase kontsedriga
Jazzkaar alustab Talvehooaega Kollase kontserdiga Klima Kalima – Chasing Yellow 22. jaanuaril kell 21:30 Teater NO99 Jazziklubis Chasing Yellow on Berliini originaalse jazzitrio viimane album, millega ansambel annab 10 kontserti Skandinaavias, neist viimase Tallinnas.
2 minutit
Mihhail Gerts ERSO ees
Sümfooniakontsert: ERSO, Ellerhein, RAM, solistid Aile Asszonyi, Helen Lokuta, Oliver Kuusik, U ku Joller ja Märt Jakobson ning Natalia Lomeiko, dirigent Mihhail Gerts. 9. I Estonia kontserdisaalis.
Päris kindlasti oleks olnud õigem pealkirjastada kontserdiarvustus teisiti. Näiteks: „Neljas kava kontserdisarjast „Eesti muusika kullafond”, pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale”. Olulisema või siis mahukama osa sarjast on endale saanud…
Päris kindlasti oleks olnud õigem pealkirjastada kontserdiarvustus teisiti. Näiteks: „Neljas kava kontserdisarjast „Eesti muusika kullafond”, pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale”. Olulisema või siis mahukama osa sarjast on endale saanud…
3 minutit
Kõrvalpilk eesti heliloojate muuseumidele
„17aastane Järvamaa poiss Ründo Mülts sai hakkama millegi erilisega, nimelt rajas ta päris oma muuseumi,” võis 2. XII 2008 Postimehest lugeda. Ta alustas ekspositsiooni loomist ehk asjade kogumist juba 10aastaselt. Kõige suurema emotsionaalse väärtusega eksponaadiks peab ta kaks korda põlengust päästetud kooli kroonikat. Vägev!
2008. aasta augustis taastati ja tehti korda Veljo Tormise…
2008. aasta augustis taastati ja tehti korda Veljo Tormise…
6 minutit
TEOD: Kjel Ekström
Et vahepeal unustusse vajunud, kuid omal ajal üht Skandinaavia olulisemat kunstnike kolooniat, Victor Westerholmi ümber koondunud Önningeby kolooniat (1886–1914) taas Ahvenamaa kultuurimällu ja -ellu tuua, rajas Önningeby kodulooselts 1992. aastal Önningeby muuseumi. Sellest on kujunenud hästi toimiv muuseum ning üle maailma oksjonitel silma peal hoides on kokku saadud täiuslikem Önningeby koloonia kunstnike kollektsioon. Muuseumi rajamise hingeks on…
3 minutit
KUNSTIUUDISED: kunstimaailm ja majanduskriis
Selge see, et majanduskriis õõnestab kõikjal nii väikeste omaalgatuslike projektide kui suurte riiklike kunsti-institutsioonide igapäevast elu. Küsimus on pigem selles, kuidas ning missugused on selle mõjud kunstimaailmale. Siinne rubriik, mis ilmub Sirbis selle aasta jooksul, toob mõningad nendest mõjudest kokku kaasaegse kunstiareeni uudistena. Rõhk on sündmustel ja nähtustel, mis toimuvad küll Eestist…
2 minutit
Uus Vanapagan Mulgimaalt
Jüri Müür, mehe nimi, Juhani poeg, eesti filmimees, kolleeg ja sõber, saanuks 7. jaanuaril 80aastaseks (7. I 1929 – 17. XI 1984). Sünnilt Tartu Karlova poiss, juurtelt mulk, läheb 15aastaselt Saksa lennuväe abiteenistusse „pauku tegema”, seikleb sõja lõpuagoonia ajal Saksamaal, Taanimaal, Prantsusmaal ja Aafrikas, tuuakse 1946. aastal tagasi ja läheb üheksa aasta pärast Moskvasse filmindust õppima.…
12 minutit
Kas eesti kirjanduses on suured teemad läbi?
Aeg-ajalt kuuleb väidet, et kõik raamatud on juba olemas. Kõik olulised teosed on kirjutatud. Ma olen ise ka seda väitnud. Ei juhtuks midagi hullu, kui eesti keeles ei ilmuks enam ühtegi uudisteost. Hakkame lugema ja taasavaldama neid, mis on juba kunagi ilmunud. Neid on palju. Enamust pole jõudnud lugeda.
Mis ilmub, on…
Mis ilmub, on…
7 minutit
Pealelend
Kultuuriminister Laine Jänes, mis saab kultuuriministeeriumi kunstinõuniku kohast? Senine kunstinõunik Helene Tedre täidab jaanuari lõpust Moskva saatkonnas kultuuriatašee kohustusi, kultuuriministeeriumi kodulehel on kunstinõuniku koht tühi, avalikku konkurssi ei ole välja kuulutatud. Viimane kuu aega käivad kuulujutud, et see koht kaotatakse ära, et ülesanded jaotatakse muuseuminõuniku ja asekantsleri vahel ära. Kui vaadata kultuuriministeeriumi rahastamist ja eelkõige seda, et kunst on…
1 minut
Hästi konkreetne kunstitalv
Konkreetne on nii nagu naelale pea pihta: täpsete sõnadega käegakatsutavast. Aga nagu naelalööjad teavad, ka möödapanek kukub välja väga konkreetsel viisil. Vahel tabab haamer hooga hoopis sihtivat silma. Kui pool aastat tagasi kunstisuvest kirjutasin, ei teadnudki ma, et samal ajal toimus juba neljateistkümnendat ja paraku viimast korda „Kunstisuvi”. Sirje Eelma algatatud üritus lõpetati suure näitusega…
4 minutit
Lörtsitud teema
Tolgi natuur ei sobi probleeme lahendama, ta pole detektiiv ega psühhiaater, kes enigma lahti harutaks, vaid hüsteeritseja, kes trummi taob.
Dokumentaalfilm „Radikaal”, režissöörid Andres Maimik ja Rain Tolk, operaatorid Andres Maimik ja Mart Ratassepp, produtsent Andres Maimik. Kuukulgur Film, 2008, 35 min. Esilinastus 7. I kinos Sõprus, ETVs.
Publitsistikas on seesugune mõiste nagu „õhus rippuv teema”. On midagi,…
Dokumentaalfilm „Radikaal”, režissöörid Andres Maimik ja Rain Tolk, operaatorid Andres Maimik ja Mart Ratassepp, produtsent Andres Maimik. Kuukulgur Film, 2008, 35 min. Esilinastus 7. I kinos Sõprus, ETVs.
Publitsistikas on seesugune mõiste nagu „õhus rippuv teema”. On midagi,…
6 minutit
Isikumuuseum: isik ja muuseum
2007. aasta sügisel planeerisime Adamson-Ericu muuseumi tegevuse 25. aastapäeva tähistamiseks programme, näitusi ja haridustrükiseid. Arutelus settis tõdemus, et oleks väga vaja kõnelda süvitsi väiksematest isikumuuseumidest, analüüsida nende spetsiifikat ning seeläbi elavdada diskussiooni nii erialainimeste hulgas kui ka kogu ühiskonnas laiemalt.
3 minutit
Kirjanik, aga ikkagi inimene!
8. jaanuaril avati Tammsaare Muuseumis näitus „Kirjanik, aga ikkagi inimene!”. Näitus on täiesti ainulaadne, sest osalevad peaaegu kõik eesti kirjanike muuseumid ning näitusele on koondatud esemed, mis kõnelevad kirjanike igapäevaelust ja töötingimustest.
3 minutit
Ruumiline Tammsaare
Tammsaare muuseumisse 2006. aastal uue püsiekspositsiooni tegemine tähendas eelkõige tegelemist ruumiga. Isikumuuseumis on koos tihedalt läbi põimunud ruumisuhted, alates füüsilisest ruumist, kuhu muuseum on paigutunud, kuni kultuuri- ja tähendusruumini, millesse ta kuulub.
4 minutit
Milleks isikumuuseumid?
Muuseum ja turismiettevõtted pole konkurendid, vaid peavad teineteist toetama.
2009. aasta on Eestis kuulutatud muuseumiaastaks. Stereotüüpne arusaam muuseumidest kui tolmunud vanakraami hoiupaikadest on ka meil viimaste aastate jooksul kadunud. Eestigi aktiivsemad muuseumid on saanud avalikult nähtavaks, atraktiivseks kogupere mõtestatud ajaviitmise paigaks, mis ei tähenda, et kaasaegne muuseum peaks sarnanema Disneylandiga ja et seda ei saaks võtta ka…
2009. aasta on Eestis kuulutatud muuseumiaastaks. Stereotüüpne arusaam muuseumidest kui tolmunud vanakraami hoiupaikadest on ka meil viimaste aastate jooksul kadunud. Eestigi aktiivsemad muuseumid on saanud avalikult nähtavaks, atraktiivseks kogupere mõtestatud ajaviitmise paigaks, mis ei tähenda, et kaasaegne muuseum peaks sarnanema Disneylandiga ja et seda ei saaks võtta ka…
5 minutit
Kõlakoda – muusika mõjutab mälu
Inimene on see, mida ta mäletab. Koer ei mäleta, et ta peitis kondi just selle pruunileheliseks haigestunud tikerberipõõsa alla. Ta lihtsalt teab seda. Koer ei seosta oma minevikku kindlate sündmustega: eelmisel uusaastal õhku lõhestades taeva poole lennanud ilutulestiku sajul ei ole tähendust, kuigi ta põgenes seda kuuldes kodust nii kaugele metsa, kui sai.…
4 minutit
Kaks erinevat, aga tublit lastemuusikali
„Imelaps”. Helilooja Piret Rips, Leelo Tungla libreto, muusikaline juht Mihhail Gerts, lavastaja Garmen Tabor. Esietendus 7. XII 2008 Estonia kammersaalis. „Detektiiv Lotte”, helilooja Priit Pajusaar, Janno Põldma ja Heiki Ernitsa libreto, Leelo Tungla laulusõnad, muusikaline juht Tarmo Leinatamm, lavastaja Ain Mäeots. Esietendus 28. XI 2008 Vanemuise suures majas.
Möödunud aasta lõpus jõudis…
Möödunud aasta lõpus jõudis…
3 minutit
Tähelepanemise tähenduslikkusest
Aasta algus tõi järjekordse aasta muusiku. Eesti Rahvusringhääling pärgas austava tiitliga koorijuht Tiia-Ester Loitme, aunimega kaasnesid nii tseremooniakontsert kui saated teles ja raadios. Nendes saadetes kangastus pisut pöörase inimesena mõjuv Loitme heas mõttes muusikahulluna – niisuguse tüübina, kes suudab pöörata muusika poole teistegi inimeste pilgu ja kõrva. Kindlasti paljud noogutasid möönvalt: oleme temast kuulnud,…
2 minutit
Esiettekandeid: arve ja geograafiat
Eesti Muusika Infokeskus on aastal 2008 kokku lugenud 142 eesti nüüdismuusika esiettekannet, mille seas on ka üliõpilasteoseid, kuid mille autorite enamik kuulub Eesti Heliloojate Liitu. Eesti muusika žanripilt on mitmekesine, ulatudes koorimuusikast orkestriteoste ja ooperini. Möödunud aastal jõudis publiku ette kuus lavateost: Mari Vihmandi täispikk ooper „Armastuse valem”, kolm lühiooperit – Age Hirve…
2 minutit
Rahulik pidu näitlejate, Brooki ja Artaud’ga
„Talveöö unenäo” fookusesse tõusis Näitleja.
Tallinna Linnateatri korraldatud V rahvusvaheline teatrifestival „Talveöö unenägu” oli seekord üsna rahulik ehk heas mõttes inimlik. Arvestades surutisi riigis, tundus festivali läbiv ideegi olevat vastavuses üldise situatsiooniga: on ju tõesti praegu rentaablim opereerida monolavastustega ehk üksikute näitlejatega kui suurte truppide korraldatud „ilutulestikuga”. Olgu etteruttavalt öeldud, et…
Tallinna Linnateatri korraldatud V rahvusvaheline teatrifestival „Talveöö unenägu” oli seekord üsna rahulik ehk heas mõttes inimlik. Arvestades surutisi riigis, tundus festivali läbiv ideegi olevat vastavuses üldise situatsiooniga: on ju tõesti praegu rentaablim opereerida monolavastustega ehk üksikute näitlejatega kui suurte truppide korraldatud „ilutulestikuga”. Olgu etteruttavalt öeldud, et…
4 minutit
Lugu ühest märkamatust elust
Alvis Hermanist köidavad tavalised inimesed ja nende lood.
Tatjana Tolstaja, „Sonja”, lavastaja Alvis Hermanis, kunstnik Kristīne Jurjāne, muusikaline kujundaja Andris Jarāns, valguskujundaja Krišjānis Strazdits. Mängivad Gundars Āboliņš ja Jevgeņijs Isajevs. Etendused festivalil „Talveöö unenägu” detsembris 2008.
Läksin Alvis Hermanise „Sonjat” vaatama tugeva positiivse eelhäälestusega, silme ees pilt tema kahe aasta eest Tartu draamafestivalil nähtud lavastusest…
Tatjana Tolstaja, „Sonja”, lavastaja Alvis Hermanis, kunstnik Kristīne Jurjāne, muusikaline kujundaja Andris Jarāns, valguskujundaja Krišjānis Strazdits. Mängivad Gundars Āboliņš ja Jevgeņijs Isajevs. Etendused festivalil „Talveöö unenägu” detsembris 2008.
Läksin Alvis Hermanise „Sonjat” vaatama tugeva positiivse eelhäälestusega, silme ees pilt tema kahe aasta eest Tartu draamafestivalil nähtud lavastusest…
2 minutit
Vaja on mitteparteisõdurist ministrit
Otse juubelilauast manalateele saatmisega ähvardatav ajalookultuur toob esile kultuuripoliitika ja kultuurkapitali rolli ülevaatamise vajaduse.
Detsembris tähistas ajalookultuuri kvartalikiri Tuna oma kümnendat ilmumisaastat. Samal kuul peetud Eesti Kultuurkapitali nõukogu istangul otsustati ajakiri aastaid eraldatud püsitoetusest ilma jätta. Nii on meie ilmselt kõige stabiilsemalt toiminud ja tuntuim ajalooväljaanne honorarifondist ilma ja sunnitud seda juhutoetustena taotlema. Tuleviku…
Detsembris tähistas ajalookultuuri kvartalikiri Tuna oma kümnendat ilmumisaastat. Samal kuul peetud Eesti Kultuurkapitali nõukogu istangul otsustati ajakiri aastaid eraldatud püsitoetusest ilma jätta. Nii on meie ilmselt kõige stabiilsemalt toiminud ja tuntuim ajalooväljaanne honorarifondist ilma ja sunnitud seda juhutoetustena taotlema. Tuleviku…
4 minutit
Eesti meedia eripära – kollase ja valge piiride hämardumine
Vestlus Ilona Martsoni ja Tiit Hennostega.
Ma ei mäleta ammu, et keegi kiruks näiteks Kanal 2, kuigi sealt tuleb hulgakaupa hulle asju. Ka totraid jälkusi tootvate lõbuajakirjade olemasoluga ollakse harjunud. Kui aga Postimees tegeleb mõttetustega, näiteks pöörab tähelepanu Maire Aunaste nõmetsemisele, siis see riivab haritud inimesi. Peaks ju olema…
Ma ei mäleta ammu, et keegi kiruks näiteks Kanal 2, kuigi sealt tuleb hulgakaupa hulle asju. Ka totraid jälkusi tootvate lõbuajakirjade olemasoluga ollakse harjunud. Kui aga Postimees tegeleb mõttetustega, näiteks pöörab tähelepanu Maire Aunaste nõmetsemisele, siis see riivab haritud inimesi. Peaks ju olema…
10 minutit
Seestpoolt või väljastpoolt
Et eluraskused on jõudnud ka rahamaailma ülemistesse tuludetsiilidesse, siis räägitakse meilgi nüüd edu asemel rohkem viletsusest – mis sellest, et seda viimast on Eestimaal alati jätkunud. Teinegi ime on juhtunud: erinevalt paavstist paavstima paremeliidi kuulutustest tuleb laiast ilmast teateid, et riik kui selline ei olegi õngesid vahendav firma, vaid koht, kust eriti suurtele finantsäpudele vajadusel…
2 minutit
Lõpetatud suhe
Sihtasutus Kultuurileht teatas kolmapäeval kirjaga Eesti Ajalehtede Liidule (EALL), et lõpetab oma kuuluvuse trükimeedia väljaandjaid ühendavas organisatsioonis. EALLi kuulub kokku 42 liiget, aga loomulikult kontrollivad mängu kogu ilu suured lehekontsernid, kes on ju esindatud mitme väljaandega. Liidus on ainult paar mittetulunduslikku väljaannet, liit esindab aga enamuse huve, mida äriühingutel on teatavasti ainult üks – teenida kasumit ehk…
3 minutit
Inglite linnas kõlas Arvo Pärdi maailmatunnetus
Läinud nädalavahetusel mängiti Los Angelese uhkeimas kontserdisaalis, Frank Gehry projekteeritud moodsa välimuse ja köitva interjööriga Walt Disney Hallis kahel korral Arvo Pärdi 4. sümfooniat „Los Angeles”.…
3 minutit
