2008-22 (3207)

Mõtlev kuningas

kaader filmist
Putukas, sidemees, vunts, juut, kosmopoliit, ämblikmees, semiootik, mõtleja, pereisa, lektor ja kosmonaut Juri Lotman kohtub filmilinal Zara Grigorjevna, Albert Einsteini, Jossif Stalini, Juri Gagarini, Belka ja Strelka, Aleksandr Puškini, Zajatsi ning ümarlauarüütlitega (Umberto Eco, Aleksandr Pjatigorski, Vladimir Toporov, Vjatšeslav Ivanov, Boriss Jegorov, Peeter Torop, Mihhail Lotman, Boriss Uspenski). Ilmutusena…

Hingamised

Toomas Vint kuulub oma 40 aasta jooksul maalitud maastikega kahtlemata eesti kunsti raudvara hulka, aga kuidas tema kohta seal määratleda? Väga professionaalsete pallaslaste ja Tartu kooliga võrreldes on ta rangelt võttes iseõppija, samas on ta looduse olemuse vahendamisel nii kaugele jõudnud, et pakub puhtkunstilist vaatamisnaudingut, mitte heldimusega segatut, nagu sageli…

Liiga suur, et tähelepanu väärida

Sellest on nüüd pisut üle poole aasta, kui pidin Eesti Päevalehes kirjutama: „Valitsusel on õigupoolest üksainus, aga see-eest lihtne võimalus tõendada, et tema liikmed-erakonnad ei ole osalised Eesti ajaloo suurimas korruptiivses tehingus: põlevkivi kasutamise arengukava selle praegusel poollahjal kujul kiiresti heaks kiita ja riigikokku saata.” (Uue Nauru saare pealinnaks saab…

Müütidest lühilugudeni

Enn Põldroos. Kaunitar ja koletis, Õli, lõuend, 2007. Elin Kard
Kui keegi midagi hästi ütles, kasvas sellest lugu, loost laul, laulust eepos, eeposest müüt. Kuidas ette kujutada evolutsiooni müütilistest maalidest maaliliste lühilugudeni? Alusta Draakoni galeriist, lõika tiivad, roogi soomused, riputa koonule kaerakott tulekustutiga, Vene saatkonna nurgal tee kere vorstiks, ja jõuadki…

„800 aastat” – millest ja milleks?

Tänavu on õhus ohtralt juubelihõngu. Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistatakse nii trükisõnas, muuseumides ja teatrilaval kui peatselt ka filmilinal ja linnaruumis. Identiteediotsingute kõrval võib nende nõnda pompoosseks lahvatanud pidustuste juuri otsida ka tõsiasjas, et iseseisvumine justkui olekski üks väheseid võidukaid aastapäevi, mida meil on tähistada. Kui pöörata pilk rahvusliku ajaloo…

Meediateadlik kontrolliv postidentiteet

Orlani (ja tema (enese)retseptsiooni) taustal arutati Tallinna Kunstihoones 15. mail, paar päeva enne näituse sulgemist, postidentiteeti ja sellega kaasnevaid kultuurinähtusi. Vestlusringis osalesid psühholoogiaprofessor Voldemar Kolga, moefotograaf Toomas Volkmann, kunstiteadlane Harry Liivrand, disainer Aleksander Jakovlev, vestlusringi juhtis näituse kuraator Reet Varblane.
Olematute filmide plakatites avaldub Orlani multiplitseerunud identiteet kõige selgemini. Pressifoto

Henriku Liivimaa kroonika

Ristisõda ja ajalookirjutus keskaegsel Läänemere rajamaalTLÜ Ajaloo Instituut, Rüütli 10 (auditoorium 1)
Neljapäev, 22. mai

Looja näo järgi

Repliik Orlani näituse juurde
Selles ei ole midagi solvavat, et Orlan nägi Tallinna Kunstihoone pressikonverentsil välja kui kakaduu. Ta esines kõrge juukseharjaga, mille pimestavast särast jäid meelde kollane ja roheline. Kirurgiliselt lisatud oimumügaraid rõhutas pärlmutternäokreem. Kirjeldust võiks jätkata väljakoolitatud stiilikriitik. Orlan vabandas, et ta eesti keeles ei räägi, mis tema puhul…

Amatöörajalugu Stalingradi lahingust ei veena

Jonathan Bastable, Stalingradi hääled: nemesis Volgal. Tõlkinud Matti Piirimaa. Tänapäev, 2008. 320 lk.
Jonathan Bastable on püüdnud „Stalingradi häältes” panna ajalooliste sündmuste osalised kõnelema lugejaga vahetult, ilma autori liigse vahelesegamiseta. Selleks on Bastable võtnud Stalingradi lahingus osalenute kirju, päevikuid, mälestusi ning kleepinud need ajalookollaažiks; autoriteksti on teoses ligikaudu pool. Nii paigutub…

Vestard Šimkus ja Chick Corea

Chick Corea Klaverikontsert nr 2 ühendab endas kontsertlikke ja süitlikke jooni, jazzilikku rütmimuusikat ja (neo)romantilist orkestratsiooni.
Kontserdisarjas „Klaveripalavik” VESTARD ŠIMKUS (klaver, Läti) ja TALLINNA KAMMERORKESTER ERI KLASI dirigeerimisel Mustpeade majas 15. V. pressifoto

Imikupõlvel pole garantiid

Üks Inglise lastetoidufirma on oma toidutopside kaante sisekülgedele kirjutanud südamlikke tsitaate lastest. Ameerika humoristi Don Heroldi suust on sinna nopitud järgmine: titad on nii armas viis inimesi hakatada. Lääne kultuuris suhtutakse beebidesse ja lastesse tänapäeval üldiselt kaitsvalt ja eristavalt ning tuginetakse arengupsühholoogiale. See, kuidas me veedame oma kõige õrnema ea,…

Muusikaelu ei koosne ainult kontserdielust

Mis tõbi see küll on, et vaikime kramplikult maha olulised muusikasündmused?
Aprilli teises pooles toimus Tallinnas ülipõnev pianistide konkurss, mis oli soliidseks tähiseks 40 aasta möödumisest esimesest eesti interpreetide konkursist üldse – ja alustati ju pianistidest. Tookord (1968) võidutses Arbo Valdma, tänane Kölni muusikakõrgkooli professor, kes juhtis ka nüüdse, siis järjekorras…

Ühisuselt mõtlemisele

On siinpoolsus muutunud ainsaks tõeliseks maailmaks, siis hakkab inimajaloole peasisu andma võitlus omandi pärast.
repro raamatust „sulle, kodumaa”

Saksa surmaihaluse poeesia – keeldumine elu peenrahast

Marianna Tarassova
Esitada Gustav Mahleri (1860–1911) „Laul maast” hooaja lõppkontserdina on muusikalt suurejooneline ja tekstilt kõnekas valik. Räägib ju tekst ühest küljest ilu ülistamisest ning teisest lahkumisest. Muidugi paraku põhjalikust ja kunstilisest lahkumisest – saksa XIX sajandi poeesiale omasest surmaihalusest.

Allah vee alla ei näe!

Niisuguse väitega põhjendasid islami mõjusfääris olevaist nõukogude vabariikidest pärit ajateenijad oma sealiha söömist allveelaeval. Kaldal jäid nad truuks koraani nõuetele. Et teised ajateenijad neid pisut narrisid, oli ka loomulik. Kuid narrimisest kaugemale asi ei läinud, sest väeosas valitses enam-vähem määrustikujärgne kord. Ehkki Nõukogude Liidu lõpliku lagunemiseni oli jäänud vaid neli…

Quadro Nuevo: tangost mille kõigeni

13. V pani Tallinna Salme keskuses (paralleelselt 14. V Tartu Athena keskuses) „Jazzkaare” kevadhooajale punkti maailmamuusika ansambli Quadro Nuevo üle kahetunnine kontsert. Saksa kvartett esines Eestis juba teist korda; esimest korda käidi siin eelmisel aastal ning et nad tagasi kutsuti, pole ka mingi ime.
Saksalikkust leidub nende muusikas õigupoolest vähe, kui üldse,…

Punaarmee eesti rahvusväeosad 1940–1956

II maailmasõja ametlikust lõpust on möödas üle 60 aasta, kuid kired sõja ümber ei kao ilmselt veel niipea. Suure osa maailmast paneb „pronksidraama” ilmselt õlgu kehitama, kuid siinmail on sellest saanud põhimõtteline küsimus. See toob taas esile Eesti kurvavõitu lähiajaloo, kus kaotati nii iseseisvus kui ka suur osa elanikkonnast, nende…

Lavaline energia ja muusikaline kogemus

Tallinna raekojas sai laupäeva õhtul (10. V) kuulata kolme suurt viiulisonaati, heliloojateks Ludwig van Beethoven (op. 47 „Kreutzer”), Eduard Tubin (Sonaat nr 2) ja Maurice Ravel, esitajateks Ruta Lipinaitytė (viiul) ning Marje Lohuaru (klaver).
Ruta Lipinaitytė nimi esineb meie kontserdiafiššidel järjekindlalt. Kõnealune kontsert oli ühtlasi tema neljas doktorikontsert, lisaks õpingutele töötab ta sügisest EMTA…

Peeter mäletab:

Eesti Sõjamuuseumi kogust pärit fotod (lk 11–14) on avaldatud illustratiivsel eesmärgil. Fotodel kujutatud isikutel ei ole seost juuresoleva tekstiga.
Mind võeti Nõukogude armee ajateenistusse 1984. aasta sügisel. Tegin pärast keskkooli katsed ülikooli ära ja siis kohe võetigi. Saadeti Kaug-Idasse, Habarovskis oli jaotuspunkt, kust siis edasi saadeti. Kuhu täpselt, ei tea praegugi,…

Wagneri filosoofia, millele vint peale keeratud

Armutragöödia võimalikkusest vanadekodus.
Isolde – Irmgard Vilsmaier ja Tristan – Heikki Siukola. harri rospu

Mati mäletab:

Mind ja sadu teisi mu saatusekaaslasi võeti sundajateenistusse Nõukogude armeesse 1962. aasta 29. novembril. Esimesed paar päeva ja ööd saime lesida Hiiul, kunagise Pioneerpataljoni kasarmu naridel. Seejärel käsutati meid Hiiu raudteejaamas rongile. See oli aus reisirong, vist auruveduriga; sõit läks üle Tartu ja Valga lõuna poole ning esialgu tundsime end…

Helsingi filharmoonikud lõpetasid Eesti Kontserdi hooaja

Heal lapsel mitu nime. Peab teadma, et Helsingi Linnaorkester (Helsingin Kaupungin­orkesteri) ja Helsingi Filharmoonia Orkester  on tegelikult üks ja seesama orkester. See on see naabrite sümfooniaorkester, kes möödunud aastal tähistas oma 125. aastapäeva ja kelle kaheteistkümnendaks peadirigendiks saab selle aasta sügisest John Storgårds ja kelle üheteistkümnes peadirigent, legendaarne Leif Segerstam…

Külma sõja jäist hingust tundsid ka eestlased

Pärast II maailmasõja lõppu seisid sõja võitjad uudsete probleemide ees: Lääne-Euroopas oli mitmemiljoniline ja paljurahvuseline sõjapõgenike mass ning lääneliitlaste kätte olid sõjavangi sattunud Saksa armees N Liidu vastu sõdinud Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste sõjaväelased. N Liidu sooviks oli sõjapõgenike ja -vangide repatrieerimine ehk sunniviisiline kodumaale tagasi toomine. Jossif Stalinile oli…

Matslust tuleb ravida intelligentsusega

Peab aina õhates kordama, kui tundlikult ja täpselt on kõik komponeeritud, doseeritud ja monteeritud!
Dokumentaalfilm „Lotmani maailm”. Režissöör Agne Nelk, stsenaristid Rein Pakk ja Agne Nelk. Toimetajad Elen Lotman, Leeni Linna, Birgit Denidova. Operaatorid Mait Mäekivi, Elen Lotman, Margus Malm, Martin Gomis, Tauno Sirel. Konsultant Mihhail Lotman. Heli Mart Otsa, helirežii…

„Uma pido” on ka keeletegu

Intervjuu „Uma pido” kooride üldjuhi Silja Otsariga
„Uma pido” on võrukeelne laulu- ja rahvapidu, mida peetakse 2008. aastal esimest korda, nimelt Võru linnas Kubija laululaval 31. mail. Hakatuseks antakse juba 30. mai õhtul kirikukontsert Katariina kirikus. Peopäeva sündmused saavad alguse Võru linnas kirikuplatsi laadal järgmisel hommikul, jätkuvad kontsertide ja töötubadega ning…

Enn säde silmast ja meelest

 
Higisel seljal heinapebred ja parmud – selle foto aja ja koha saan üsna täpselt paika panna. Oleme „Koduküla” võtetel Saaremaal Taaliku heinamaadel, päev on 21. juuli 1969. Eelmisel päeval on Apollo 11 maandunud Kuul. Olime öösel Peep Puksiga, parasjagu käsil dokfilmi režissööriga, täiskuu (!) särades kõndinud Taaliku välja peal, lehmakellad…

Koidula müüdi surm

Müüdid võivad muutuda ohtlikuks, kui uskuda neisse liialt.
„Koidula veri”: Eduard Michelson – Riho Kütsar, Koidula – Ragne Pekarev. ALAN PROOSA

Omakeelsuse ja -meelsuse võim(alikkus)

Mahlakuu viimasel reedel rikastusid omakeelsete ja -loominguliste uute laulude konkursile Võrru kogunenud kuuljate meeled kaasaegse võrukeelse laululoomega. Esimest „Uma laulu” võistluskontserti võis nautida kui keelt ja meelt tervikuks lõimivat esituskunsti sündmust.
Võru instituudi ja Eesti kirjandusmuuseumi koostöös ning etnomusikoloog Ingrid Rüütli eestkostel teoks saanud omakeelsete ja -loominguliste rahvalikus stiilis uute…

Kuldse Palmioksa ralli lõpusirgel

Kolm vaheelamust Cannes’i filmifestivali võistlusprogrammist.

Eesti, Läti ja Leedu teater ameeriklase pilguga

Paras julgustükk on käsitleda teatrit keelt oskamata, tausta ja konteksti tundmata.
Jeff Johnson, The New Theatre of the Baltics: From Soviet to Western Influence in Estonia, Latvia and Lithuania. Foreword by Daniel Gerould. McFarland, Jefferson 2007.

Ljudmila Ulitskaja: „Ärge ostke viletsaid raamatuid!”

„Muidugi annab kirjastus välja seda, mida saab müüa. Muidugi vormitakse seeläbi halba maitset. See on nõiaring, millest võib välja murda ainult lugeja ise.”
Kõigepealt tuleb selgeks teha üks asi. Seda intervjuud, mida nüüd lugema hakkate, ei ole kunagi tehtud. Kirjanik Ulitskaja ei ole andnud intervjuud ajakirjanik Martsonile. Küll aga esines mai…

Dieter Dengleri pääsemise lugu

Kui Christian Bale (pildil paremal) võttis kaalus alla 25 kilo, siis Werner Herzog kõhnus „solidaarsusest” 14 võrra. netifoto
„Rescue Dawn” (USA 2006). Stsenarist ja režissöör Werner Herzog, operaator Peter Zeitlinger, monteerija Joe Bini. Osades Christian Bale, Steve Zahn, Jeremy Davies jt. Levitab Nordisk Film, 126 min.

Keelerikkujad-täpsustajad pidagu piiri

Sõna ülepingutatud terminoloogilise täpsuse tagaajamisegaeitatakse loomulikku konteksti.

Liikudes elavalt surnule ja surnult elavale

Ljudmila Ulitskaja, Kukotski juhtum. Tõlkinud Jüri Ojamaa. Tänapäev, 2008. 528 lk.
Ljudmila Ulitskaja esimene eesti keelde tõlgitud raamat „Lõbus matus” (Ilona Martsoni vahendusel) ladestas minusse väga meeldiva tunde – vähe on raamatuid, mis võtavad kaasajale üha ebamugava teema – inimese suremise – ning esitavad seda niivõrd pehmelt ja rahulikult. Ühelt poolt…
Sirp