2007-8 (3148)

Victor Terras 21. I 1921 – 17. XII 2006

 
Hilinemisega sai teatavaks, et 2006. aasta 17. detsembril suri USAs rahvusvaheliselt tuntud kirjandusteadlane, professor Victor Terras.

Eesti keel ja kultuur vajavad paremat kaitset

 
Juba sügise hakul oli õhus tunda eelseisvate parlamendivalimiste kavalat tuult. Reformierakond meelitas rahvasaadikuid ühinema muudatusettepanekuga, mis lisab põhiseaduse preambulasse eesti kultuuri kõrvale ka keele.

Ingrid Nõges 7. IV 1922 – 15. II 2007

 
Manalateele on läinud üks vanemaid eesti keraamikuid Ingrid Nõges. Meie hulgast on lahkunud teenekas kolleeg, tark inimene, hea kaaslane.

Okupatsioonikuriteod ja nende karistamine Eestis

Ettekanne Memento konverentsil 2006. aasta 13. juunil

Teater noortele – kas neile või nende vanematele?!

Mida ja kuidas tehtaks noortele meie teatris, kui noored ise appi ei tuleks?
 

Eesti maarahva välimääraja

Baltisaksa kunstnik lähtus eesti naist kujutades naise ürgtüübist, mees esitati vastavalt romantilise ajastu ideaalidele.
 

Teater ja teraapia

Teater on psühhodraama kergem vorm, ent teraapias on raskem käia kui teatris.
 

Iseseisvusdeklaratsioonid

 
 

Tahtsime, nagu alati, aga välja kukkus paremini

 

Välispoliitilise mõtte uinumine valimisdebatis

 
Eesti erakonnad pole välispoliitika nautijatele viimasel kolmel aastal suurt uusi ideid ega praktilisi plaane pakkunud. Välispoliitilist debatti on vedanud pigem telediktorid, kelle pakutud teemaseadega erakondade esindajad on kaasa loksunud. Põhilisteks žanri osadeks on uute ohtude ja transatlantilise partnerluse tähtsuse rõhutamine, mida illustreeritakse jõudumööda jooksvate uudiste kommenteerimisega. Vaatajale oleks hoopis huvitavamad…

Mida kinkida sünnipäevaks?

 
Läksin nurgapealsesse raamatupoodi, et uurida, kas Eesti Vabariigi tähtsaim tekst – põhiseadus – seal ka vabalt ja odavalt saadaval on. Ei olnud. Odavalt (26 krooni) oleksin võinud osta põhiseaduse kakskeelse vihiku, kus vasakul paragrahvid eesti ja paremal vene keeles. Teine võimalus olnuks osta põhiseadus äratrükituna põhiseaduse sünni meenutuskogumiku sabas (285…

Olgu või orjus, peaasi et küllus!?

 

Kolm kõnet elutöölistele

Riigi kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest saavad Ita Ever, Eino Tamberg ja Mats Traat.
 

Vene küsimus ja Eesti poliitika

 
Eesti praegune läbikäimine Venemaaga meenutab idamaist mõistulugu. Tuleb kord mees linna eesli seljas, kuid linnarahvas osatab: “Vaata vaese väikese loomakese piinajat”. Tuleb mees järgmine kord linna ja kõnnib eesli kõrval. Linnarahvas jälle näpuga näitamas: “Imelik mees, eesel endal olemas, aga käib jala”. Kolmandal korral võtab mees eesli endale turjale ja…

Kuulab maad: Maks riigile või tüli naabrile?

 
Juhan Kivirähk osutab laupäevases Päevalehes värskele Eesti inimarengu aruandele tuginedes, et Eesti inimese ellusuhtumine on endiselt individualistlik, vaatamata teatavatele kurakätt liikuvatele tendentsidele. Individualismi nähakse enamasti olevat vastasseisus sotsiaalse solidaarsusega. Eriti selgelt väljendub see võrdluses meie põhja- ja kirdepoolsete naabritega. Kui novembrikuises Silja saagas põrkasid kokku ametiühingutega polsterdatud Rootsi töökeskkond ja…

Eesti küsimus on ikka sündimuse küsimus

Jürgen Rooste kohtus Andrus Kivirähaga vanas heas Narva kohvikus ja ajas natuke eestiasjajuttu.
 

Kultuuritrauma ja elulood*

Lectio praecursoria
 

Eesti riik ja arhitektid

 

Kultuuritrauma kui mälumuster

 
Aili Aarelaid-Tart. Cultural Trauma and Life Stories. Kikimora Publications A5, 2006.

“Kalevipoja lähetamine” lõpuks päevavalgel

 
Rudolf Tobiase senitundmatu oratooriumi “Kalevipoja lähetamine” partituur on redigeeritud esitamisküpseks.

Meie politiline elu nõuab terwendust.

 
Kuhu wiib politikategemine ilma ideelise aluseta.  – Kihihuwiliku

Esivanemate unustatud varjud: Mälu genereeriv mängufilm “Noored kotkad”

 

Meie politilise elu terwenemise tee

Wiib rahwusliku reaalpolitika alustele.
 

Saateks Jaan Tõnissoni juhtkirjadele

 
Jaan Tõnissoni juhtkirjad “Meie politiline elu nõuab tervendamist” (Postimees 6. I 1929, nr 5) ja “Meie politilise elu tervenemise tee” (Postimees 7. I 1929, nr 6) ilmusid Tartus Käsitööliste Abiandmise Seltsi saalis toimunud Eesti Rahvaerakonna üleriigilise konverentsi päeval (6. jaanuaril) ja vahetult pärast konverentsi lõppu. Konverents oli osavõturohke ja elav.…

Juhtima peab üleüldine tulu ja tõsine mehemeel

 

Täisväärtuslik eestikeelne elu ja kuidas seda lõpetada

 
Aastaid tagasi tekkis diskussioon, kas akadeemiline elu peab olema eestikeelne. Tõusis püsti värske üliõpilane Jürgen Rooste ja ütles, et kogu küsimus on püstitatud valesti: kui inimene Eestis ja eestlaseks sünnib, siis ta lihtsalt on eestlane ja seda ei saa kahtluse alla seada mitte mingisugusel vaimsuse tasemel.

Raamatututvustus

Urmas Alender
TRUU NAILONKUU

Iseseisvuse metakeel

 
Tegelikult võiks meie uues iseseisvuses panna järele mõtlema iga asi, sest meie keskel ja ümber ei ole midagi nii väga iseenesestmõistetav. Ilmselt tuleb koguni seletada, missugused asjad peaksid olema enesestmõistetavad ja mis see üldse on.
Sirp