Raamatututvustus
Vaino Vahing PÄEVARAAMAT IIMaiuspala kõikidele kirjandusloo huvilistele, neile, kes tahavad piiluda, nuusutada toonast klatši, kadunud ajastut, kõikidele, kes loodavad leida adekvaatset ekvivalenti oma nostalgiale ning kogeda autori mängulist ausust. Vahing on mõnes mõttes võrreldav Heino Kiigega, kuigi viimane on omaenda päevikute avaldamise kvantiteedis esimesest päikesesüsteemi jagu ees. Sellest hoolimata mõjub Vahingu lugemine põnevamana Kiige omast, kuna viimane…
3 minutit
Talent on ainult lubakiri, mis lubab sul astuda tuppa, kus istuvad meistrid
Näitlemist ja balletti ei saa kaugõppes õppida. Loengute kuulamine on täpselt sama kohustuslik, kui erialatunnid.
7 minutit
Naistele teevad nad küll liiga
„Kommunisti surm”: metsavend Hirmus Ants – Tambet Tuisk, kommunist Nikoloai – Gert Raudsep. EERO EPNER
Nõutuks jäin ma pärast „Kommunisti surma” lõppakordi: kõlas üleskutse pärast kõike toimunut sõpradeks jääda, unustada halb ja elada edasi, nagu midagi poleks juhtunud. Nõutuks seetõttu, et kõige eelöeldu ja toimunu valguses polnud ühemõtteliselt selge, kas tegu on autori siira sooviga…
Nõutuks jäin ma pärast „Kommunisti surma” lõppakordi: kõlas üleskutse pärast kõike toimunut sõpradeks jääda, unustada halb ja elada edasi, nagu midagi poleks juhtunud. Nõutuks seetõttu, et kõige eelöeldu ja toimunu valguses polnud ühemõtteliselt selge, kas tegu on autori siira sooviga…
4 minutit
Hirmuäratav ja joovastuslik etendus
Teatris NO99 sai kogeda puhastavat ja vabastavat, inimlikust mõõtkavast väljumise riitust.
„99x”: Kristjan Sarv ja Henry Milleri monoloog 99 korda. TIIT OJASOO
„99x”: Kristjan Sarv ja Henry Milleri monoloog 99 korda. TIIT OJASOO
5 minutit
Nooruse võlu ja kiiruse vaev
Pepeljajev on oma karnevaliarmastusega liiale läinud.
„tsuaF”: torm ja tung ning kirglik kõike-ise-teha-tahtmise-iha on „Fausti”-tõlgenduse lõpp ja algus. INGA VARES
„tsuaF”: torm ja tung ning kirglik kõike-ise-teha-tahtmise-iha on „Fausti”-tõlgenduse lõpp ja algus. INGA VARES
3 minutit
Talent on ainult lubakiri
1976. aasta 1. septembril luges Voldemar Panso Eesti Draamateatri (siis TRA Draamateatri) väikeses saalis teatrikoolis alustavale IX lennule sõnad peale. Nagu alati. See jäi Panso viimaseks 1. septembri avakõneks. Täna, Panso sünniaastapäeval, tähistab EMTA lavakunstikool (asutamisel Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder ehk Panso kool ehk lavakas) oma 50. sünnipäeva. Sirp õnnitleb teatrikooli ja avaldab Voldemar Panso…
2 minutit
Tubli mees ei kõhkle
Kui Eesti Vabariigi juubeliaasta meepott kolmapäeval lõpuks kohale jõudis, oli tõrvatilk juba ammu platsis ja ilusa üldpildi vähemasti hetkeks ära määrinud. Nii, nagu ei teki ühelgi olümpiavõitjal õigust automaatselt ja elu lõpuni olla igal aastal presidendilt teenetemärgi saajate nimekirjas, ei sündinud kellegi ühekordsest meelekindlustest 1991. aasta 20. augustil eluaegset õigust „olla kutsutud”. Üldisemalt, õigused tekivad täidetud…
2 minutit
Eesti lähimineviku tõlgendamine
Patukahetsemise asemel endised ideoloogiatöötajad hoopis õigustavad ennast lärmakalt.
Mineviku, eriti lähimineviku tõlgendamisest ei saa üle ega ümber ükski kardinaalsed muutused läbi teinud ühiskond. Põhjus on lihtne: minevik kestab paratamatult edasi olevikus, kus veel elavad konkreetse kogemusega inimesed ning kus jätkavad oma eksistentsi ka läinud ajastu mentaalsed struktuurid. Püüd minevikust lahti saada inimeste, tekstide ja muude…
Mineviku, eriti lähimineviku tõlgendamisest ei saa üle ega ümber ükski kardinaalsed muutused läbi teinud ühiskond. Põhjus on lihtne: minevik kestab paratamatult edasi olevikus, kus veel elavad konkreetse kogemusega inimesed ning kus jätkavad oma eksistentsi ka läinud ajastu mentaalsed struktuurid. Püüd minevikust lahti saada inimeste, tekstide ja muude…
11 minutit
Mida teha inimmaterjaliga?
Euroopa heaoluühiskonnas näevad mõned fašismi juba kõikjal. Olen kuulnud purjus põhjamaalastest, kes jorisevad inimõiguste rikkumise teemal igal pool, kus ei jagata eluhüvesid sotsiaalabina kätte, ning peavad fašistiks ka näiteks sõidu eest raha küsivat taksojuhti. 1977. aastal College de France’is peetud inauguratsiooniloengul rääkis Roland Barthes keelest kui fašistlikust fenomenist. Eestis võib siiski vabalt mees- ja muidušovinistlikult…
2 minutit
Mängiv keskaeg
Johan Huizinga, Keskaja sügis. Uurimus 14.-15. sajandi elu- ja mõttevormidest Prantsusmaal ja Madalmaades. Tõlkinud Mati Sirkel. Varrak, 2007. 413 lk.
Johan Huizinga „Keskaja sügise” äsjane eesti keelde ilmumine pakub tänuväärset jätku viimastel aastatel siinmail trüki- ja tõlkevalgust näinud kultuuriajaloo pioneeride plejaadi teostele: Jacob Burckhardti „Itaalia renessansikultuurile” (2003), Norbert Eliase „Tsiviliseerumisprotsessile” (2005, 2007) ning Huizinga enese „Mängivale inimesele” (Akadeemia”…
Johan Huizinga „Keskaja sügise” äsjane eesti keelde ilmumine pakub tänuväärset jätku viimastel aastatel siinmail trüki- ja tõlkevalgust näinud kultuuriajaloo pioneeride plejaadi teostele: Jacob Burckhardti „Itaalia renessansikultuurile” (2003), Norbert Eliase „Tsiviliseerumisprotsessile” (2005, 2007) ning Huizinga enese „Mängivale inimesele” (Akadeemia”…
9 minutit
Igavene sügis
Poliitika asemel huvitavad Huizingat kultuuri-, elu- ja mõttevormid.
Ümbrikud „Keskaja sügise” materjalidega Leideni ülikooli raamatukogu Johan Huizinga arhiivist.
Ümbrikud „Keskaja sügise” materjalidega Leideni ülikooli raamatukogu Johan Huizinga arhiivist.
4 minutit
Filmikunst ja psühhoanalüüs on pea ühevanused
Indiviid läheneb oma traumaatilistele mälestustele unedes, kollektiiv aga uurib oma lähiajaloo hirmu ja süü taaka kinolinal.
1941. aasta augustis arreteeritud ja NKVDs kuklalaskudega hukatud viie eestlase 1944. aastal Pikk 57 leitud surnukehad. ERA
1941. aasta augustis arreteeritud ja NKVDs kuklalaskudega hukatud viie eestlase 1944. aastal Pikk 57 leitud surnukehad. ERA
5 minutit
Kiri pojale ja pojapojale
Mati Hindi raamat aitab murendada tabuseina, üksinduse ja valu müüri, mis jääb leinajate ja muu ilma vahele.
Paul Allik. Vanaisa ja Joona kaksikportree (lõpetamata). Õli, lõuend. 2002.
Paul Allik. Vanaisa ja Joona kaksikportree (lõpetamata). Õli, lõuend. 2002.
7 minutit
Teine keel ja teised mõtted
Igor Kotjuh, Teises keeles. Vene keelest tõlkinud Igor Kotjuh ja Aare Pilv. Tuum, 2007. 88 lk.
Igor Kotjuh on autor, kes torkab Eesti kirjanduspildis noorema põlve kirjanike seast vaieldamatult silma. Esiteks on Kotjuh muidugi eelkõige Tuulelohe tõttu tuntud venekeelse kirjanduselu korraldajana, kuid sellega asi veel ei piirdu. Tõeliselt omapäraseks ja selliselt silmatorkavaks teeb Kotjuhi tema enda…
Igor Kotjuh on autor, kes torkab Eesti kirjanduspildis noorema põlve kirjanike seast vaieldamatult silma. Esiteks on Kotjuh muidugi eelkõige Tuulelohe tõttu tuntud venekeelse kirjanduselu korraldajana, kuid sellega asi veel ei piirdu. Tõeliselt omapäraseks ja selliselt silmatorkavaks teeb Kotjuhi tema enda…
3 minutit
Luuletaja kodu
20. novembril anti viiendat korda välja Salme Ekbaumi ja Minni Nurme nimeline Paistu valla koduluuleauhind. Tänavu oli selle võitja Indrek Hirv. Tunnustuskirja pälvis Mare Osi oma mulgimurdelise luuleloomingu eest. Varem on auhinna saanud Ly Seppel, Viiu Härm, Virve Osila ja Viivi Luik. Kahe kirjanikust õe, kellest üks elas eksiilis ja teine Eestis, nimeline luuleauhind asutati 2003. aastal, väärtustamaks…
3 minutit
Kuidas õppida klassikutelt?
Susanne Linke ja Roi Vaara ikka vormis.
Susanne Linke „Im Bade Wannen’i” puhul on esietenduse ja meie festivali ajaline amplituud 27 aastat, kuid tuleb tõdeda, et tantsija ei tee selle füüsiliselt raske teose puhul oma vanuse tõttu ühtki kompromissi. Pressifoto
Susanne Linke „Im Bade Wannen’i” puhul on esietenduse ja meie festivali ajaline amplituud 27 aastat, kuid tuleb tõdeda, et tantsija ei tee selle füüsiliselt raske teose puhul oma vanuse tõttu ühtki kompromissi. Pressifoto
3 minutit
Avangardismi postmodernistlikud illustratsioonid
Leonhard Lapini multimeedium „Multiplitseeritud inimene”: Kristel Leesmend, Uku Uusbergi ja Indrek Ojari. Oliver Kulpsoo
II NU performance’i-festival ei lõppenud küll sellise võimsa akordiga nagu esimese Gob Squadi „Super Night Shat”, mis tagantjärele pani kogu festivali teisiti vaatama. Kuid tänavune algus Martin Creedi lahedalt vaimuka varietee-etendusega, mis pööras pea peale üleforsseeritud tähenduste otsimise,…
II NU performance’i-festival ei lõppenud küll sellise võimsa akordiga nagu esimese Gob Squadi „Super Night Shat”, mis tagantjärele pani kogu festivali teisiti vaatama. Kuid tänavune algus Martin Creedi lahedalt vaimuka varietee-etendusega, mis pööras pea peale üleforsseeritud tähenduste otsimise,…
5 minutit
Vabadus, raskus, vabadus
Piret Valk. Infanta ultrida. Gobelään.
Kohtusin vanalinnas sõbraga, kes ütles: „Tule, näitan sulle suurepärast kunstiteost!” Ta viis mind nõudekaupluse akna juurde, millel seisis hunnikutena valget kasutatud pakkimispaberit. „Need on jäämäed,” teatas ta mulle veendunult. „Kes neid pabereid küll oskas nii ühesuguselt hunnikutesse seada? Täpselt nii need põhja jäämäed omavahel põrkuvad, algul aeglaselt lähenedes, suure jõuga kokku…
Kohtusin vanalinnas sõbraga, kes ütles: „Tule, näitan sulle suurepärast kunstiteost!” Ta viis mind nõudekaupluse akna juurde, millel seisis hunnikutena valget kasutatud pakkimispaberit. „Need on jäämäed,” teatas ta mulle veendunult. „Kes neid pabereid küll oskas nii ühesuguselt hunnikutesse seada? Täpselt nii need põhja jäämäed omavahel põrkuvad, algul aeglaselt lähenedes, suure jõuga kokku…
5 minutit
Aja jälg vaibal
Oskar Kallise 1915. aastal kavandi „Ussikuningas” järgi valminud kolm vaipa olid kõik kuni 1992. aastani teadmata kadunud. Siis otsustasid OÜ Kodukäsitöö juhatusse kuulunud perekond Valneri tütred Lea Silverson ja Asta Martinson oma perekonna kallisasja Kanadast Eesti Rahva Muuseumi toimetada. President Pätsi omanduses olnud vaiba saatus on aga seni teadmata. ERM
Eesti Rahva Muuseumi 100. aastapäevaks korraldavad Tekstiilikunstnike Liit,…
Eesti Rahva Muuseumi 100. aastapäevaks korraldavad Tekstiilikunstnike Liit,…
2 minutit
Poeetiline sündmus
Eelmisel neljapäeval toimus Estonia kontserdisaalis Ivari Ilja klaveriõhtu, kavas Beethoveni ja Chopini looming. Tunnustatud Chopini-mängijana esitab Ilja selle autori teoseid sageli, seevastu Beethovenit pole tema programmides küll pikemat aega esinenud.
2 minutit
Kui spidomeetril on viiskümmend…
. . . .ja tänaseks „piirang” juba ka mõnevõrra ületatud, siis on lubatud ennast pealinnaski eksponeerida. Selline sissejuhatus on tingitud asjaolust, et tänavu olen 30. III Sirbis kirjutanud, et Jüri Alperten on erakordne dirigent, kes kohe üldse ei põle soovist ennast eksponeerida. Selle aasta mais viiekümneseks saanud Jüri Alperten märkis oma juubelit ERSO ees 23. XI Estonia kontserdisaalis.…
2 minutit
Dirigentide paraad jätkub
Frieder Bernius on järjekordne maailmanimi Eesti Filharmoonia Kammerkoori ees. Stuttgardi muusikakõrgkoolis õppinud ning sealsamas esimesel õpinguaastal Stuttgardi Kammerkoori asutanud mehe esialgne mõte oli sealjuures luua koosseis, mis võimaldaks väga hästi esitada XIX-XX sajandi a cappella koorimuusikat. Kuid õige pea laienes ta haare koorimuusikas nii stiilidelt kui ajastutelt ning 1977. aastast on Bernius töötanud ka paljude…
2 minutit
Teod
TOOMAS VELMET, Eduard Tubina „Kogutud teoste” tegevtoimetaja
30. XI kell 15 esitleb Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing EMTA kammersaalis esimest eesti helilooja kogutud teoste väljaande köidet. Tegemist on pikaajalise projekti, Eduard Tubina „Kogutud teoste” täieliku väljaandega. Samas esitletakse veel CDd „Virmaliste sonaat” Tubina klaverimuusikaga. Kui mahukaks need „Kogutud teosed” siis kujunevad?
30. XI kell 15 esitleb Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing EMTA kammersaalis esimest eesti helilooja kogutud teoste väljaande köidet. Tegemist on pikaajalise projekti, Eduard Tubina „Kogutud teoste” täieliku väljaandega. Samas esitletakse veel CDd „Virmaliste sonaat” Tubina klaverimuusikaga. Kui mahukaks need „Kogutud teosed” siis kujunevad?
3 minutit
Meie kobar PÖFFi peamises põõsas
„Scottish Leader’i” eesti täispikkade filmide konkurssprogrammis võistleb tosin pikka linateost.
Urmas Eero Liivi „Tervitusi Nõukogude Eestist!” üks osaline on Tiit Madisson.
Urmas Eero Liivi „Tervitusi Nõukogude Eestist!” üks osaline on Tiit Madisson.
6 minutit
Jää jumalaga, puberteet!
Saksa režissöör Birgit Grosskopfi „Printsess” on trööstitu film igavlevatest pätiplikadest. KAADER FILMIST
Homme saab ametlikult läbi PÖFFi üks alafestival “Just Film”. Jõudsin enne lehe trükkiminekut kinos vaatamas käia vaid paari filmi, kuid kasutasin Interneti abi ning julgen nähtud treilerite ja videolõikude põhjal soovitada veel mõndagi, mis pärast “Justi” ametlikku lõppu ka põhiprogrammi on pikitud.
Homme saab ametlikult läbi PÖFFi üks alafestival “Just Film”. Jõudsin enne lehe trükkiminekut kinos vaatamas käia vaid paari filmi, kuid kasutasin Interneti abi ning julgen nähtud treilerite ja videolõikude põhjal soovitada veel mõndagi, mis pärast “Justi” ametlikku lõppu ka põhiprogrammi on pikitud.
4 minutit
