2007-39 (3179)

HELEND PEEP 29. VII 1910 – 20. X 2007

Laupäeval, 20. oktoobril suri 97-aastasena kauaaegne Vanemuise laulja ja näitleja Helend Peep. Helend Peep sündis 29. juulil 1910. aastal Iisaku vallas Vaikla külas ning lõpetas 1931. aastal Jõhvi gümnaasiumi. Oma pikka teatriteed alustas Helend Peep 1938. aastal koorilauljana Vanemuise teatris, töötas seejärel Kuressaare teatris näitleja ja dekoraatorina (1939–1942), 1942–1944 Tallinna…

Raamatututvustus

Piia Ehasalu ROOTSIAEGNE MAALIKUNST TALLINNAS 1561–1710. PRODUKTSIOON JA RETSEPTSIOONPia Ehasalu monograafia on nn uue kunstiajaloo vaimus uurimus, kus keskendutakse teoste loomise sotsio-kultuurilisele kontekstile, vaadeldakse maalikunsti selle toimimispaikades, oma keskkonnas. See kõik määratleb tollase kunsti tähendusraamistiku. Mahukale arhiiviandmestikule toetudes selgitab autor ka kunstikogumise traditsioonide kujunemist ning annab tollaste kunstnike, tsunftimaalijate ja…

Inimese alandamise lugu

Mõlemad nimetavad ennast sõduriks…
„Sõdur”: Kindral – Ain Lutsepp, Sõdur – Roman Baskin. ERVIN ÕUNAPUU

Sipelgas ja sõda, aga mitte ainult

Tallinnas etendub maailmakuulsa gruusia lavastaja Rezo Gabriadze lavastus „Stalingradi lahing” .
Rezo Gabriadze ja tema tipplavastus „Stalingradi lahing”. 2XPRESSIFOTO

Teater kui kirjanduslik teejuht

20 aastat teater Variust koos Eesti ja Põhjamaade kirjandusega
„Arbujad”: Heiti Talvik, Paul Viiding, Mart Raud ja Bernard Kangro.

Pealelend

Tõnu Lensment, kultuuriministeeriumi teatrinõunik
Eelmisel nädalal vahetus SA Vene Teatri nõukogu esimees, Ants Leemetsa asemel asus nõukogu juhtima Aivar Mäe. Ministeeriumi pressiteates öeldakse, et nõukogu tegeleb aktiivselt teatris tekkinud ebakindla olukorra lahendamisega. Milles see ebakindel olukord väljendub – on’s tegu majanduslike raskuste või juhtimisprobleemidega?

Vabadus olla nõme

Kaader filmist „Kuhu põgenevad hinged”.
Eesti mängufilmi kuldne sügisball jätkub sellega, et täna lastakse meie mitme kino ekraanile verivärske täispikk kunstiline linateos „Kuhu põgenevad hinged”. Rainer Sarneti režiikäe all pildiketti talletatud tumehelge tükk tundukse suunatud eelkõige nn noorsoole, aga lõikab selle laia sihtgrupi kõrval ka teiste eestimaiste inimkogumite närvikeeli. Tööd, mida…

Populistlik vaikus

ÕS 2006 kinnitab populismi seletuseks „(demagoogia abil) odavat populaarsust taotlev poliitika”. Sulgude järgi võib siit välja lugeda, et aktiivne demagoogiline seletamine ei ole populismi lahutamatu ja kohustuslik osa. Odavat populaarsust võib taotleda ka keerulistest ja oletuslikult publikule vastukarva teemadest hoidumise abil. Sest rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Aktiivsest populismist hoopis peenem…

Nimed marmortahvlil või tundmatu sõdur

Vabadussõja sammas vajab muutusi muuski kui ainult materjalis.

Eesti kada

Välispoliitika tegijail puudub intellektuaalne sügavus, intellektuaalse sügavuse korral puudub aga välispoliitiline kutsumus.
Lennart Meri, Poliitiline testament. Ilmamaa, 2007. 272 lk. Mis on Eesti mõõt? Mis on eestlase mõõt? Esimene on küsimus, millele oma raamatutes otsib vastust Lennart Meri, teisele sobib vastuseks tema ise. Eesti lähemas minevikus on üksainus humanitaar – Uku…

Investeerimispankuri kuratlik pealetung

Investeerimisteemaliste lisalehtede üha tihenev sadu postkastis ja oht sattuda avalikes kohtades investeerimispankurite piiramisrõngasse on pannud mind taas pidevalt nägema rahateemalist und. Viimati juhtus see minuga nõukogude aja lõpul, kui pea igal öösel ostsin, müüsin, vahetasin, varastasin või harrastasin muud rahaga seotud tegevust. See kole hoog läks üle enam-vähem siis, kui…

Palverännak KK keskmesse II

Dan Perjovishi töö Veneetsia biennaalilt. Silvia Soosaar
„Macht man documenta, das heisst eine Ausstellung ohne Form, so begibt man sich in ein Kraftfeld.”

Raamat kui Eesti märk

Et tugev olla ja püsima jääda, tuleks eestlastel oma märk läkitada maailmale raamatu kaudu.
Väljavõtted raamatust „Käsi kirjutab. Valik autograafe Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist” (Eesti Kirjandusmuuseum, 2003). Ülal vasakult Kristjan Jaak Petersoni, August Gailiti, Mart Raua ja Ado Reinvaldi autograaf.

Tase tõuseb tasapisi

Aina enam lisandub soliidseid publikatsioone, mis võimaldavad varsti kirjutada eesti piiblitõlke resp. kirjakeele ajaloo.
Põhjaeestikeelsed Uue Testamendi tõlked 1680–1705: Luuka evangeelium, Apostlite teod. Koostanud Kristiina Ross, toimetanud Heiki Reila, Kristiina Ross, Kai Tafenau. Eesti Keele Sihtasutus, 2007. 375 lk.

Ühenda pea sabaga

O Dorpat, urbs addictissima musis… Valik 17. sajandi Tartu juhuluulet. Koostanud Kristi Viiding, Jana Orion, Janika Päll. 2007. 478 lk.
 „Eestikeelne kirjandus tekib ning sugeneb XVI-XVII sajandil jumalaorjusliku tarbekirjandusena.” Ei, see ei ole tsitaat uuest Tartu XVII sajandi juhuluulet presenteerivast kogumikust, vaid üks alguslausetest kunagi ammu, eelmisel sajandil (1973) ilmunud V.…

Arnheimi jälg piltide mõistmises

Rudolf Arnheim 1904–2007
netifoto

Elluäratatud mälestused

Kommunismil puudub oma Anne Frank.
Imbi Paju, Tõrjutud mälestused. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. 288 lk.

Odava meedia klišeedele valla jänkuke

Playboy ei paku midagi, mis eristuks meil ammuilma vohavast mentaliteedist.

Tavatu juhtum

Toomas Rein, Helle Gans ja Leonhard Lapin meenutavad Valgevene näidiskolhoosi projekteeritud lasteaeda.
Toomas Rein ja Leonhard Lapin kolhoosis Rassvet 1987. aastal.

Tõnis Vindi kunst

Autori mõttekilde

ESTICA

 
Modernismi tõlgendamine jätkub

Partituuri aheldatud Patitucci

NYYD-festivali lõppkontsert läinud pühapäeval oli mitmes mõttes hästi ambitsioonikas: neljast kavas olnud teosest kaks (Turnage, Tulve) kõlasid ERSO ja Olari Eltsi esituses esiettekandes ning üks (Tüür) Eesti esiettekandes. Lisagem veel, et neljast helitööst kaks olid instrumentaalkontserdid, kus soleerimas maailmatasemel interpreedid (Patitucci ja Väyrynen).
Pidulik muusikaõhtu algas aga tänavuse NYYD-festivali ühe peahelilooja…

Sajamov äratab tähelepanu

Mustpeade majas toimus eelmisel neljapäeval „Klaveripalaviku” sarja teine kontsert, kus esinesid pianist Daniil Sajamov ning Tallinna Kammerorkester, dirigeeris Eri Klas. Kõnealune muusikaõhtu oli Sajamovile juba teine ülesastumine Tallinnas lühikese aja vältel. Tegemist on huvitava isiksusega, kelle auhinnalisi kohti rahvusvahelistelt konkurssidelt võib üles lugeda lausa kahe käe sõrmedel. 2006. aasta Tallinna…

Sahinad ja karjed Laboratooriumi tänavas

Oleks peaaegu pealkirjastanud selle loo kui „Sosinad ja karjed”, kuid õigeaegselt meenus Ingmar Bergmani selle pealkirja all vändatud geniaalne film (1972) ja asjaolu, et keelpillikvarteti kontserdil kõlaval muusikal ei olnud vähemalt seekord midagi ühist perevägivallaga. Tallinnas asub ukraina kreekakatoliku Kolmkäsi Jumalaema kirik ja selle ruumides leidis 17. X aset NYYD-festivali kontsert,…

Põletatud ja kokku sulatatud

Mark-Anthony Turnage pressifoto
Kontsert oli üks paljudest NYYD-festivali omadest ja ühe helilooja-peakülalise Mark- Anthony Turnage’i autoriõhtu. Kuuldused kogu saali väljamüüdusest olid muidugi mõnevõrra liialdatud, kuid publikuhuvi oli selle õhtu vastu tõesti erakordselt suur. See on mõistetav, sest eelinfo žanripiire ületava helitöö ning väga nimekate jazzvirtuooside kohta tõstis kogu kontserdi reitingut.

Maailmakodanik Ligeti

 

Kuidas tehti filmitähti

Täna 75 aastat tagasi valmis Eesti esimene „kõne-helifilm” „Päikese lapsed”.
„Päikese laste” reklaam 1932. aasta 17. novembri Postimehest. REPRO

Kirjad Sirbile

Märkmeid ja muljeid 56. Mannheimi rahvusvaheliselt filmifestivalilt.
Mannheimi festivali peaauhinna võitis Norra režissöör Marius Holsti film „Mirush”.

Ainus lähedus on eneselähedus

Lähedus endaga, enese sügav tundmine, on ainus võimalik lähedus, mida filmi „Hing kinni” põhjal tasub otsida.
Surmamõistetu ja tema vanglaarmuke paisutavad südant. KAADRID FILMIST
Sirp