2007-30 (3170)
Palju ilusaid etüüde liiga lihtsakoelisel liistul
Albus nähtu liigitub teatriaasta põnevaimate elamuste hulka. Traditsioonist irduvate katsetustega meie lähiaja teatris on nii mõnigi kord kaasnenud närvilisus ja ülearused kired. Kujutavas kunstis, (pop)muusikas, aga ka kirjanduses on uuendusaldis vaim olnud viimased paarkümmend aastat tavalisem, mõnel puhul domineerimagi kippunud. Teater on harjumuspärastest vormidest rohkem kinni hoidnud. Ehk ka seetõttu…
5 minutit
Uus teater tuleb Aasiast
Aasia teatris ei kavaldata, psühholoogitseta ega arendata alltekste.
6 minutit
Harrastusteatrite kirev pidu Koreas
Põhjamaa teater tegi Lõuna-Korea festivalil ilma.
Kui Rahvusvahelise Harrastusteatrite Liidu ülemaailmset teatrifestivali ja kongressi esmakordselt Aasia regioonis peeti, oli AITA/IATA juba 55 aastat eksisteerinud. Ometi oli organisatsiooni 28. kongressi ja festivali uhke võõrustaja Lõuna-Korea territooriumil nende aastate jooksul üsna palju toimunud, muu hulgas täpselt 55 teatriüritust. Seekordse AITA/IATA iga kahe aasta…
Kui Rahvusvahelise Harrastusteatrite Liidu ülemaailmset teatrifestivali ja kongressi esmakordselt Aasia regioonis peeti, oli AITA/IATA juba 55 aastat eksisteerinud. Ometi oli organisatsiooni 28. kongressi ja festivali uhke võõrustaja Lõuna-Korea territooriumil nende aastate jooksul üsna palju toimunud, muu hulgas täpselt 55 teatriüritust. Seekordse AITA/IATA iga kahe aasta…
6 minutit
Jääkuubik soojas soos
Kamp noori inimesi tegi teatrit selle (peaaegu) parimas tähenduses – tegeleti teatriga spetsiifiliselt.
5 minutit
Skulptuur räägib: võim ja vabadus
Täna kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoones kujurite ühenduse aastanäitus. Ei mäletagi, et mõni näitus oleks nii täpselt ajastatud, kuigi, kui aus olla, siis aasta tagasi Kunstihoone plaani kokku pannes selle peale ei mõeldud. Asi pole isegi mitte selles, et tähenduslikku ruumi loov kolmemõõtmeline objekt ehk skulptuur või ka objektide ning…
2 minutit
Teeviit tseremooniameistrile
Lennart Mere tuntud väide, et “Eestile on kombeks üks president korraga”, on rangelt võttes ekslik. Sest kõigist iseseisvusaastatest kokku on Eesti Vabariigis kehtiva põhiseaduse järgi president olnud vaid ligikaudu pool aega. Seega oleks olnud, ja eriti veel toona, kui Meri seda ütles, täpsem väita, et kombeks on olla kas ühe…
5 minutit
Tulge tagasi elu eeslavale!
Vabariigi President iseseisvuse taastamise päeval, 20. augustil 2007. aastal Kadriorus.
Head sõbrad!
Head sõbrad!
4 minutit
Vastukõne
Ükspäev mõtlesin, et eesti mehe keskmise eluea järele on mul elada jäänud umbes kümme tuhat päeva. Järelikult ei jõua ka parima tahtmise juures suurt üle kümne tuhande raamatu enam läbi lugeda – Presidendi raamatukogust näiteks end selles elus läbi ei näriks. Tuleb valima hakata, nii kiiresti läheb kümme tuhat päeva.
Ootamatult…
Ootamatult…
1 minut
Nad lihtsalt ongi sellised!
Paari nädala eest Tallinna ülikooli suvekoolis esinenud Briti antropoloog Maurice Bloch on ühes oma varasemas loengus nentinud, et sõltumata kultuurist, haridusest või intellektuaalsetest traditsioonidest tunnevad inimesed teiste oma liigi esindajate vastu siirast antropoloogilist huvi. Miks teise kultuuri esindajad meist erinevad? Miks nad käituvad meie arvates mõeldamatul viisil või ei tee…
2 minutit
Kasu ei ole paljudest, vaid headest raamatutest
Euroopa on ajalooliselt kujunenud mõiste ja nagu kõike ajaloos tekkinut, ähvardab ka Euroopat ajalooks saamise oht.
7 minutit
Punased professorid ja rahva hääl
Eesti politoloogia on üles kasvanud kommunismi juuretisel ja tegeldakse pigem sotsiaalprobleemide kui poliitikaga selle mõiste õiges tähenduses.
4 minutit
Pärimusmuusika õpetus ja etnomusikoloogia
Pärimusmuusika on muutumas järjest populaarsemaks, levides nii originaalkujul kui jäljenduste, edasiarenduste ja töötlustena. Eestis on valminud 2005. aastal pärimusmuusika õppekava muusikakoolidele ning 2007. aastal Eesti muusika- ja teatriakadeemiale, kus helilooja Veljo Tormise algatusel avatakse tänavu vastav eriala.
4 minutit
Kihnumua Harri
See oli 1987. aasta sügisel, kui Moskvas Literaatide Majas üpris rohkearvulise publiku ees saalis seisis Kihnu rahvariides heledapäine naine, kes alustas oma juttu, muidugi vene keeles, järgmiselt: “Mina olen Harri Jõgisalule kõrge autasu toonud lasteraamatu “Maaleib” illustratsioonidelt maha astunud tegelasi, aga samas ka mainitud teose toimetaja Helle Michelson ja räägin…
5 minutit
“Eesti murrete sõnaraamat” käib viiendat tuhandet lehekülge
Kui 25. juunil tuli trükikojast “Eesti murrete
sõnaraamatu” IV köite 4. vihik (körtsis – lahhest), tähendas see jõudmist ühtekokku 4049 leheküljeni ja seega astumist viiendasse tuhandesse. Kauane kollektiivne töö, eesti suurim ükskeelne sõnaraamat, on 1994. aastast peale otsekui jäämäena veest kerkides hakanud selgemini oma palet ilmutama. Lehekülgede arvult on seljataha…
sõnaraamatu” IV köite 4. vihik (körtsis – lahhest), tähendas see jõudmist ühtekokku 4049 leheküljeni ja seega astumist viiendasse tuhandesse. Kauane kollektiivne töö, eesti suurim ükskeelne sõnaraamat, on 1994. aastast peale otsekui jäämäena veest kerkides hakanud selgemini oma palet ilmutama. Lehekülgede arvult on seljataha…
2 minutit
Väikesed vanamehed ja suured romaanid
“Väikesed vanamehed” ei ole tavaline romaan. Konkursiraamatute hindamise mehhanism on teistsugune. Näiteks on olemuselt pretensioonikas juba sõnavara, mida nende puhul kasutatakse. Nii on ka Laanemi romaan “võiduromaan”, mis “edestas teisi, osutus väljavalituks” ja “tuli võitjaks”. Võiduromaani esimene retseptsioon on žürii oma, mida kirjastaja kasutab müügiks. Võiduromaani retseptsiooni käigus hakkab võiduepiteete…
6 minutit
Stseenid teisest abielust
Hofberg ei paku midagi enneolematut, pigemini just harjumuspärast ning lähedast maailma, millesse sügavuti minna.
6 minutit
Esimene trükiproov
Marion Andra esimene raamat “Vähemalt…” sai ära märgit romaanivõistlusel 2006. See on 19aastase autori debüütromaan, mis räägib 22aastase depressiivse baaridaami elust.
2 minutit
1937. aasta Pariisi maailmanäitus
Eestis vaimustuti sündmuse suurejoonelisusest, märkamata pingeliste poliitiliste jõujoonte manifestatsiooni.
4 minutit
Asi pole monumendis
Eesti on täis tipitud vabadusmonumente, aga üks ja keskne – Tallinna oma – on väidetavalt ikka veel puudu. Tegelikult on ta olemas, sest Lasnamäe veerel laiub lausa Maarjamäe kompleksi mõõtu Jüriöö park, mis näikse olevat aktiivses kasutuses (kui otsustada kiviringi keskel nähtava lõkkejälje ning palgatud hooldajate arvu järgi, samuti militaarsete…
2 minutit
Lõunanaabrite külakunst
Näitusel eksponeeritud fotod tutvustavad kunstnikest-abielupaari Kārlis Lūsise ja Marija Lūse lennukalt teostatud kodukujundust Vilzeni külas. Mees voolib taskunoaga umbes 20–30 sentimeetriseid kõrguseid kujusid ning värvib neid erksate, kvaliteetsete Saksa spetsiaalvärvidega. Naine kirjutab kuuldavasti heal tasemel luuletusi, millele lisandusid ühel hetkel puäntillistlikud loodust ja loomi kujutavad pildikesed. Maalimisalusena kasutab ta kauplusest…
3 minutit
Ideed muudavad tegelikkust
Tegemist on sisuka ja mõtlemapaneva näituseprojektiga, mis koosneb mitmesugustest kunstivormidest. Pole mingi uudis, et aina keerulisemaks on läinud ülesanne, kas nimetada üht või teist nähtust kunstis pelgalt ühe nimega. Foto ei ole enam ainult foto, maal ei ole enam ainult maal ja nii edasi. Lihtsam on nimetada kõike installatiivseks kunstiks.…
4 minutit
Täiuslik austusavaldus Maria Callasele
“Sellist õhtut ei saa oma elus vist küll enam kogeda,” oli kontserdi lõppedes minu kaaslase Aili Vahtrapuu emotsionaalse sosinaga lausutud reaktsioon. Olen absoluutselt sama meelt.
4 minutit
Birgitta festival valge tuvi tiiva all
Birgitta festival areneb Eri Klasi juhtimisel tormiliselt – superesitustest muusikaliste sensatsioonideni.
Kui Tallinna Filharmoonia tuli 2005. aastal turule Birgitta festivaliga, ütles direktor Jüri Leiten: “Arvan, et 2011. aastaks, kui Tallinnast saab Euroopa kultuuripealinn, oleme Birgitta festivali kujundamisega valmis.” Olles jälginud festivali käekäiku, julgen kinnitada, et direktor eksis. Ma ei usu, et…
Kui Tallinna Filharmoonia tuli 2005. aastal turule Birgitta festivaliga, ütles direktor Jüri Leiten: “Arvan, et 2011. aastaks, kui Tallinnast saab Euroopa kultuuripealinn, oleme Birgitta festivali kujundamisega valmis.” Olles jälginud festivali käekäiku, julgen kinnitada, et direktor eksis. Ma ei usu, et…
3 minutit
Lermontov, Rubinstein ja Deemon
Kes usub numeroloogia tähenduslikkust, võiks arvude 1814–1841 koosluses näha mingit ettemääratust. Need on maailma kirjandusloos ühe suure lüüriku, Mihhail Lermontovi sünni- ja surma-aasta. Kui napp, kirglik ja sündmusterikas aeg oli antud ühele hingele, mis jätnud ülimalt sügavad jäljed poeesialukku! Poeedile, kes sündinud kuulsate Stolõpinite suguvõssa kuuluva Maria Arsenjeva ja tagasihoidliku…
3 minutit
Uus pilk Led Zeppelini maagiale
Internetis kerkib teatud muusikafoorumite veergudel aeg-ajalt esile poleemika: kas nn tribuutbände on üldse vaja? Ütlen kohe ausalt välja, et ma ise pole kuigi suur tribuutbändide austaja (isegi kui originaalid, keda nad matkivad, kuuluvad minu lemmikute hulka!). Kujutlegem vaid, et Yesil on neid vähemalt 33, Pink Floydil teadaolevalt 57, Genesisel üle…
4 minutit
Stseene elust, mida iseseisvalt ei elata
Erilise isuga mängib Anthony Hopkins vanu retse ja kui on vaja mängida irvitavat sarkastilist mõrvarit, kutsutakse ta kohe kohale.
4 minutit
Üks sõda, mitu maailma
Sõda oli poliitiline vahend, ka meelelahutus ja äri, aga ka pühadus.
6 minutit
