Uue paradigma poole monumendikeskustelus
Kui Lihula ausamba kõrvaldamist õigustati selle väidetava kunstilise puudega, siis Tõnismäe pronkssõduri kaitseks toodi esile just selle esteetiline väärtus – olnud ju modellikski tõeline aarialane! Vastuolu osutab tõsiasjale, et esteetika pole monumentide puhul kuigi tähtis: nood toimivad hoopis teises aegruumis ja ka teises esteetilises ruumis kui n-ö professionaalne kunst või isegi rahvakunst.…
3 minutit
Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid armastust
Üllar Saaremäe ei valinud Paul Claudeli libretoga Arthur Honeggeri dramaatilist oratooriumi “Jeanne d’Arc tuleriidal” ise. Ta ei olnud ka Birgitta festivali ainus lavastajakandidaat, küll aga esimene, kes festivali pakkumise vastu võttis. Tulemus tõestab, et see polnud juhuslik kohtumine. Jeanne d’Arci elulegendi saladus, igaviku võit ajaliku üle, armastus kui jumalik kutsumus ja kutsutus…
2 minutit
Roosidel on sõnniku hais man
“Rooside sõda” pani kukalt kratsima ja kõigepealt meenuvad ebamugavas asendis pikast istumisest surnud jalad.
5 minutit
Reigi õpetaja. Mõtted
Lugu armastusest ja pettusest, õiglusest ja ülekohtust vanal heal Rootsi ajal.
5 minutit
Elu nagu EÜE taidlus
Kogu lugu oma pretensioonituses annab vaataja vabaks nii ajaloo- kui ka suure dramaturgia painest.
4 minutit
Kõik, mis hiilgab, pole kuld
Tänavune suvi ja selle teater, mille lõppu pole ikka veel näha, näib pretendeerivat publiku heatahtlikkusele – soovile teatripaika reisides Eestimaa kaunist loodust avastada-imetleda, informaalses õhkkonnas teatrimeelelahutusest osa saada. Üpris vähe jagub sellesse suvesse lavastusi, mida kolleegide-tuttavate sõnutsi “peab kindlasti ära vaatama!”. Ja üsna paljusid suvetükke saadab seekord tiitel “pole kohustuslik!” või isegi hoiatus: “ära seda…
2 minutit
… keskmised koju tulevad
Kolmapäeval, ligi 89 aastat pärast Vabadussõja algust, jõudis Eesti Vabariik uue teetähiseni kangelaslikus pingutuses püstitada riigi pealinna selle riigi sünnitanud sõja mälestussammas. Peaaegu kõik on seekord olemas. poliitiline tahe, raha ja nüüd siis ka monumendikonkursi võidutöö. Loodetavasti saabub sambavõitlusele seekord lõpuks ka oma “Tartu rahu”, sest juba ammu paistab sambategu olevat tema tõukejõuks olnud sõjast…
1 minut
Uneaeg, majanduskasvu
Riigikogu tegi esmaspäeval oma töö, milleks ta kokku kutsuti, poolest saadik ära. Oluliste eelnõude arutamine jäi pooleli ja parem nii, kui et need oleks üldse menetlusest välja kukutatud. Kui keegi nüüd ütleb, et mis töö see ka oli, produkti ju ei sündinud, siis vaidlen vastu, produkti sündis kõvasti, ainuüksi istungi stenogrammi on 52 lehekülge, kust igaüks…
2 minutit
Viiemeeste arvust kapitalismikursustel
Lugu oli nii, et terve möödunud aasta jooksul korraldas üks tubli Eesti ajaleht kõikides maakondades kokkusaamisi pidulikus-asjalikus vormis. Kuna leht ise soovib kirjutada ärist, siis kutsutute ringis olid eelkõige kohalikud tublid inimesed, kes seotud ettevõtlusega. Maakondlik ärieliit sai nii teisi näha kui ennast näidata, ajaleht jälle oma lugejaid kinnistada. Nii et igati tore…
4 minutit
Õppigem minevikust, mõtiskledes selle kummalisuse üle
Poliitilise mõtte ajaloolane Quentin Skinner räägib juuli lõpus Cambridge’is Sirbile antud intervjuus aaretest, mis on peidus mineviku filosoofilistes traditsioonides.
8 minutit
Quentin Skinner – poliitilise mõtte arheoloog
Kuigi Quentin Skinneri nime seostatakse eeskätt poliitilise mõtte ajaloo uurimisega, ulatub tema teoreetiline haare märksa kaugemale. Üha enam peetakse teda ka üheks tänapäeva olulisemaks poliitiliseks filosoofiks, kelle kirjutised uus-rooma vabadusemõistest on liberalismi ja kommunitarismi vahele rajanud iseseisva “kolmanda tee”. Tema tuntuima teose “Uusaegse poliitilise mõtte alused” on kriitikud aga arvanud II…
2 minutit
Elu ja kunsti erakordne segu – “Magnuse” juhtum
Ajahetkel, mil Eestis hakati diskuteerima Kadri Kõusaare filmi “Magnus” keelustamise teemadel, viibisin ma Gotlandi saarel Balti kirjanike kongressi aastakoosolekul. Sellega seoses korraldati külalistele mitmeid väljasõite, mis puudutasid saarel elavate või elanud kirjanike elu ja tegemisi. Valisin reisi, mis puudutas Sven Delblanci ning tema romaani “Samueli raamat” (e. k 1985, tõlkija…
6 minutit
Lugedes Pilve ja Pazi
Päeval, mil olin otsustanud hakata lugema raamatukogus maha kantud raamatute riiulilt võetud Octavio Pazi luulekogu “Alati on olevik”, leidsin oma postkastist ka Aare Pilve uue raamatu “Näoline”. Tahtmata kumbagi raamatut edasi lükata, lugesingi neid siis paralleelselt ja tulin järgmisele mõttele. Arvan, et nagu iga kirjandusžanr vajab aeg-ajalt vormipiiride kompamist ja muundamist, kuluvad tavatumad vormilised katsetused ära…
5 minutit
Mees Ameerikast: koduselt, veidralt, kõigile
Tõlkeluule elab, Ninniku raamatukogu elab ja eesti luulel peaks sellest olema hea meel. Kui võõras luuleveri uues keeles ümber sünnib, toob see ikka virgutust, väge ja teadlikkust juurde. Muidugi võib luule tõlkimisse suhtuda mitut moodi; skeptilist äärmust kujutab Vladimir Nabokov oma vaimukas värsilises eessõnas “Jevgeni Onegini” tõlkele, mis algab sõnadega: “Mis…
5 minutit
Kadunud paradiis
Veneetsia biennaali satelliitnäitused on küll ebaühtlase tasemega, kuid sealt leiab alati midagi sümptomaatilist.
6 minutit
Inimolemust mõistev dramaatiline Fabre
Jan Fabre tegeleb fundamentaalse probleemiga: ta esitab küsimusi inimese kui otsiva liigi ja tema olemasolu tähenduse kohta. Ning mitte ainult ei küsi, vaid pakub välja ka huvitavaid lahendusi. Sest homo culturalis otsib ise pidevalt oma olemasolu tähendust: ta on mõelnud välja oma otsinguid suunavad nähtused nagu müüdid, rituaalid, teadus, kunst. Seetõttu viitab Jan…
3 minutit
Varjatud vrakid
Michelle Atherton kergitab fotosarjas “Missing the Boat II” (“Laevast maha jäänud II”) sirmi, mis varjab laevas, logistikas, transpordiäris toimuvat. Oma merepiltides ei keskendu ta laeva insenergeomeetrilise vormi ja lainestiihia esteetilisele kontrastile, nagu armastasid teha romantilised marinistid. Teda huvitab stiihia ja kaos, millega inimene täidab omaenese loomingut. Pigem on meri see, kes käitub ratsionaalselt, kui end tuulevaiksel talvehommikul…
3 minutit
Festivalisuvi jätkub
Menuhini festival Šveitsi Alpides Gstaadis (seal on Arvo Volmeri käe all mänginud ka ERSO) sai Yehudi Menuhini eestvõttel alguse just 50 aastat tagasi. Sel põhjusel on tänavused pidustused esileküündivad ka oma haardelt (15. VII – 8. IX) ning muidugi publikumenukad – kas või sarjad “Vadim Repinist Alfred Brendelini” (Brendeli klassikaline sooloõhtu Kirche Saanenis, Repin Mendelssohni kontserdi solistina, samas dirigeerib…
3 minutit
Oli kord tüdruk nimega Jeanne
Lugu 17aastasest Orleans’i neitsist, kes päästis Prantsusmaa ega väsinud kordamast, et rõõm, lootus ja armastus on kõige tugevamad, ning kelle puhastes kätes saab hirmuäratavast mõõgast lunastav relv – Jeanne’i mõõk on armastus! Ja siis tehakse temast usutaganeja, nõid ja ketser, rahva, kuninga ja Jumala vaenlane, kes seaduse järgi tuleb surma mõista ning elusalt põletada:…
3 minutit
Kuhmo festival ei vaja reklaami
Uus suund muusikafestivalide juures – paketina kunst ja olustik.
Kuhmo festivalis on kokku pandud kaks vähese populaarsusega nähtust: klassikaline kammermuusika ja kauge üksildane maanurk. Tulemuseks on hämmastav müügiedu: neli korda päevas (!) toimuvatest kontsertidest on suur osa välja müüdud, kogu festivali külastajate arv oli 36 000 ja eelmüügist oli tänavu ostetud 5000 piletit rohkem kui eelmisel aastal.
Kuhmo festivalis on kokku pandud kaks vähese populaarsusega nähtust: klassikaline kammermuusika ja kauge üksildane maanurk. Tulemuseks on hämmastav müügiedu: neli korda päevas (!) toimuvatest kontsertidest on suur osa välja müüdud, kogu festivali külastajate arv oli 36 000 ja eelmüügist oli tänavu ostetud 5000 piletit rohkem kui eelmisel aastal.
3 minutit
Kümme isamaa telefonikõnet
Emotsionaalselt küllastunud Ants Paju mängib oma dramatiseeritud liialduste sõiduvees, justkui tehtaks proovivõtteid mingi rahvusliku saaga peaossa.
5 minutit
Ekskursioon sisekosmosesse
“Siseimpeerium” on Lynchi kolmetunniline agooniline hüvastijätt võimalustest lõpuni tühjaks imetud kunstiliigiga.
3 minutit
Väike naine, kes laulis end suureks
Teise maailmasõja periood on Piafi elus vastuoluline: ühed peavad teda natside kaasajooksikuks, teised seotuks vastupanuliikumisega.
Pärast Oliever Dahani filmi “Édith Piaf – elusse armunud” vaatamist jääb kummitama küsimus: missugune inimene siiski oli Édith Piaf? Suurepärane laulja, Prantsusmaa üks sümboleid – hea küll, seda teame kõik. Aga mida ta mõtles ja mida tundis, mis juhtis…
Pärast Oliever Dahani filmi “Édith Piaf – elusse armunud” vaatamist jääb kummitama küsimus: missugune inimene siiski oli Édith Piaf? Suurepärane laulja, Prantsusmaa üks sümboleid – hea küll, seda teame kõik. Aga mida ta mõtles ja mida tundis, mis juhtis…
3 minutit
Michelangelo Antonioni – niisama-režissöör
30. juulil 94aastasena surnud maailma tippfilmilavastaja Michelangelo Antonioni filmides on üks keskne motiiv: sotsiaalsest keskkonnast väsinud või inimsuhetega kimbatusse jõudnud peategelane hakkab tegutsema üpris eesmärgipäratult. Ta jalutab niisama ringi, peatub põgusalt teda ümbritsevatel elukatel (tavaliselt inimestel), asjadel või nähtustel, põikab sisse suvalistesse poodidesse, et kohe jälle sama sihitult edasi kulgeda.
6 minutit
