Nii kirjandus kui ka kirjanikud on tavaliselt ikka seotud rahaga. Teisisõnu. Kirjutatul on raha lõhn juures. See on loomulik. Lillekasvataminegi on ju rahaline nähtus. Rahast kui niisugusest siis rääkimata. Räägimegi täna juba tuntud juttu Eesti rahvusrahast, kroonist, mida pildiliselt kaunistab ka mitu kirjanikku. Tegemist on 1990ndate alguse Eesti Vabariigi rahategijate…
Avo Viiol. Mida eredat meenub iseseisvuse taastanud Eesti Kultuurkapitali esimesest jaotusest?
Hagani Gayıblı EESTI-TÜRGI, TÜRGI-EESTI VESTMIK. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004. 110+112 lk. Eestis on Türgi vastu huvi tuntud vähemalt sada aastat. Olgu siinkohal toodud vaid paar näidet. Ajakirjanik ja diplomaat Eduard Virgo (1878 ? 1938) tõlkis Alfred Jotuni 1908. a kirjutatud raamatu ?Türgimaa ja Balkani rahvad?, lisades selle 1913.…
Rahvusest, see on eestlusest, räägitakse teatavasti siis, kui asjalood selles osas halvad. See, et Välis-Eesti Ühing otsustas oma 10. tegevusaastat tähistada 29. I Tallinna raekojas nimelt pealkirja all ?Eestluse alustalad?, pole ilmselt juhus.
Manalateele on läinud pika loometeega maalikunstnik Benita Vomm. Ta sündis Rakveres sepa perekonnas, kus kaks last said kunstihariduse. Pärast kohaliku gümnaasiumi lõpetamist algas elu Tartus, kus Vommist sai Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane A. Vabbe ateljees (1926 ? 29). Esimene töökoht oli Rakvere Zeeh? tütarlaste kommertsgümnaasium. Loometöö jätkus Tallinnas vabakunstnikuna…
28. jaanuaril saadeti viimsele teekonnale sisearhitekt Virve Aunre.
Orkestrandi ja naiskäsitöö meistri peres sündinud Virve Aunre kasvas üles Tallinnas. Ta lõpetas 1944. aastal inglise kolled?i ning astus Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti, lõpetades kõrgkooli 1950. aastal. Samal aastal asus ta tööle Kunstitoodete Kombinaadis (hilisem Ars), kus töötas sisearhitektina kuni 1991. aastani. Eesti…
Mis jääb järele Eesti Draamateatri ?Savonarola tuleriidast??
Taavet Jansen
3. veebruaril esietendus Kanuti gildi saalis koreograafide Oksana Titova ja Taavet Janseni koostöö ?The Last Hairy?. Eelteatest ja flaierist jääb mulje, et lavastuses käib võitlus edumeelse ja ilumeelse vahel. Mis tegelikult toimub?
Euroopa Liit on Ukrainat peibutanud, aga nüüd on löönud araks.
Ajalookirjanduses tuntakse ?Suure mängu? all ligi saja-aastast Briti impeeriumi ja Venemaa vahelist jõukatsumist Kesk-Aasias selle laiemas tähenduses, põhiosas sai see läbi XX sajandi algusaastail. Otsest sõda vältinud mängu tanner ahenes ajapikku Briti India ja Venemaa poolt anastatud lõunaterritooriumide vahele, südameks mängu…
Vaira Viķe-Freiberga aktiivne tegutsemine toob riigile plusspunkte, aga pikemas plaanis võib see olla Pyrrhose võit.
Tunnistagem: äsja toimus Balti riikide konkurss printsipiaalsuses ja riigimehelikkuses. Kusjuures selle kuulutas välja üks osavõtja, nii et teised ei saanud hästi arugi. Selle kaugemaks eesmärgiks oli punktikogumine rahvusvahelises mitteametlikus arvestuses: milline kolmest Balti riigist on…
Tööaja reguleerimine on laiendanud kultuuritarbimist
Kuuendat aastat töötavad prantslased nn Aubry seaduse järgi sama palga eest 40 tunni asemel 35 tundi nädalas. Ideaalvariandis tähendaks see, et prantslased võivad endale lubada lisaks regulaarsele aastapuhkusele kaks kolmepäevast nädalavahetust kuus või võtta igal teisel kuul nädala vabaks. Eluviis, mis töökeskse ning pigem ultraliberaalse eestlase…
Tuleviku-uurija Erik Terk: maailmavaatelise baasita poliitika viib populismini
Olen kusagilt lugenud paroodilist definitsiooni: ?Koer on neljajalgne loom, keda teised koerad peavad koeraks?. Range loogika järgi tammub see määratlus nõiaringis. Tegelikus elus on aga suur osa määratlustest just sellise kujuga. Ja eeldusel, et keel on suletud hiigelsüsteem, ei saagi asi teisiti olla.
Inimelu mõte on alati seisnenud ebavõrdsuse tootmises
Mispärast on Võrdsus saatnud inimkonna ajalugu mingi ülimat õnne tõotava, kuid paraku saavutamatu paleusena? Mõistmaks küsimust täielikult, tuleb arvestada, et Võrdsus ilmutas end enne Prantsuse revolutsiooni ajal suurnõudeks muutumist ka kaudsemalt. Kui näiteks Platon kuulutab kõige hõlmavamaks vooruseks Õigluse, siis kaudselt on sellega öeldud,…
Toomas Haugi lähenemine on kõike muud kui postmodernne
Joonistusoskus jääb harvemaks isegi kunstnike hulgas rääkimata teistest inimestest
Århusi moodsa kunsti muuseum ARoS ostis Veneetsia biennaalilt Ron Muecki kükitava hüperrealistlik hiigelpoisi hinnaga umbes 4 miljonit Eesti krooni. Repro
Vaatamata kõigele lisab Sleipniri aruandenäitus Tartu kunstielule avarust
Põhjamaade Ministrite Nõukogu projekti ?Sleipniri? stipendiaatide tööde näitus ?Põhjamaine tunnetus? Eesti Rahva Muuseumis 14. I ? 27. II.
7. II toimub Tallinnas rahvusvaheline arhitektuuripoliitika foorum.
Kõik planeerimisetapid tuleb õiges järjekorras läbi käia.
Ei ole üksmeelt ehitamise asjus. Arhitektid panevad pahaks, et kinnisvaraarendajad sunnivad neid inetuid maju projekteerima. Kinnisvaraarendajad omakorda on veendunud, et arhitektid teevadki inetuid maju. Enamik inimesi on veendunud, et uued majad on liiga suured, mõnede arvates on seal kasutatud liiga palju kunstlikke materjale.
Lähipilk triosonaadile ja itaallaslikule rütmirõõmule
Barokkansambel SONNERIE (Inglismaa) 30. I Estonia kontserdisaalis ja NEAPOLIS ENSEMBLE (Itaalia) 31. I Mustpeade Majas.
ERSO kontsert ?Kangelase elu? ARVO VOLMERI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 28. I, solist BORISS BROVTSÕN (viiul, Venemaa), kavas Vaughan Williamsi, Elgari ja R. Straussi teosed.
Estonias ERSO muusikute ettekandes kõlanud sümfoonilise muusika kava, ?Kangelase elu? juhatas orkestri kauaaegne peadirigent ja kunstiline juht Arvo Volmer. Üldpealkirja all tulid esitusele Ralph Vaughan Williamsi avamäng süidist…
Said Eesti Kultuurkapitali aastapreemia Veljo Tormise ?Eesti ballaadide? värske muusikalise teostuse ja laiahaardelise kontserttegevuse eest. Millisena näed ?Eesti ballaadide? publikuresonantsi rahvusvahelisel areenil ? kas ja kuidas kujutad ette selle teostamisvõimalusi?
Maakaardimeister Ptolemaios (Elliot Cowan) ja väejuht Aleksander (Colin Farrel).
Eestimaa ja eestlased on käesoleval talvel Pariisi kinolinal senisest elavamat kajastust leidnud. Ja seda küllaltki vastuolulisel moel.
Oliver Stone?i uus film Aleksander Suurest on vaieldamatult läbikukkumine, seda nii kassatulude kui teosele osaks saanud hävitava kriitika poolest. Kõigele ebaõnnele lisaks on teost tabanud mitte ainult patriootlike ameeriklaste, vaid ka Aleksandri homoseksuaalsuse kujutamise pärast nördinud kreeklaste pahameel.
Muidugi on banaalne kuulutada, et Ljudmila Gurt?enkot vihatakse ja armastatakse üheaegselt. Ehkki tegelikkuses on see kõige ehedamal kombel just nii. Ka minu vaimustus võib viskuda lakke, kui lasen lindilt ?Jaama kahele? või ahmin Gurt?enko sädelevaid mälestusteraamatuid. Ent kuuldes näitlejanna tülgastavaist kohtuprotsessidest tütre vastu või lugedes ta eksabikaasa Konstantin Kuperveisi avalikustavaid…