2005-5 (3052)

Alguses oli kole kiire

Avo Viiol. Mida eredat meenub iseseisvuse taastanud Eesti Kultuurkapitali esimesest jaotusest?

T. T.

4. II 2005

3 minutit

Lugupeetud Kultuurkapitali esimees Raul Alttoa, kultuuriminister Paat, kokkukuuluvustundelised kultu

Fie, endine Ru

4. II 2005

2 minutit

Raamatututvustus

Hagani Gayıblı EESTI-TÜRGI, TÜRGI-EESTI VESTMIK. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004. 110+112 lk. Eestis on Türgi vastu huvi tuntud vähemalt sada aastat. Olgu siinkohal toodud vaid paar näidet. Ajakirjanik ja diplomaat Eduard Virgo (1878 ? 1938) tõlkis Alfred Jotuni 1908. a kirjutatud raamatu ?Türgimaa ja Balkani rahvad?, lisades selle 1913.…

Ott Kurs

4. II 2005

1 minut

Kas eestluse alustalad on mädad?

Rahvusest, see on eestlusest, räägitakse teatavasti siis, kui asjalood selles osas halvad. See, et Välis-Eesti Ühing otsustas oma 10. tegevusaastat tähistada 29. I Tallinna raekojas nimelt pealkirja all ?Eestluse alustalad?, pole ilmselt juhus.

Aili Künstler

4. II 2005

4 minutit

Merike Rimm, Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum

Benita-Miralda Vomm 28. VII 1908 ? 26. I 2005

Manalateele on läinud pika loometeega maalikunstnik Benita Vomm. Ta sündis Rakveres sepa perekonnas, kus kaks last said kunstihariduse. Pärast kohaliku gümnaasiumi lõpetamist algas elu Tartus, kus Vommist sai Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane A. Vabbe ateljees (1926 ? 29). Esimene töökoht oli Rakvere Zeeh? tütarlaste kommertsgümnaasium. Loometöö jätkus Tallinnas vabakunstnikuna…

4. II 2005

1 minut

Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kujunduskunstnike Ühendus, Eesti Sisearhitektide Liit

Virve Aunre 24. VIII 1924 ? 24. I. 2005

28. jaanuaril saadeti viimsele teekonnale sisearhitekt Virve Aunre.
Orkestrandi ja naiskäsitöö meistri peres sündinud Virve Aunre kasvas üles Tallinnas. Ta lõpetas 1944. aastal inglise kolled?i ning astus Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti, lõpetades kõrgkooli 1950. aastal. Samal aastal asus ta tööle Kunstitoodete Kombinaadis (hilisem Ars), kus töötas sisearhitektina kuni 1991. aastani. Eesti…

4. II 2005

1 minut

Teater

Käsikirjad ei põle, koopiad aga küll

Mis jääb järele Eesti Draamateatri ?Savonarola tuleriidast??

4. II 2005

5 minutit

Teater

Teod

Taavet Jansen
3. veebruaril esietendus Kanuti gildi saalis koreograafide Oksana Titova ja Taavet Janseni koostöö ?The Last Hairy?. Eelteatest ja flaierist jääb mulje, et lavastuses käib võitlus edumeelse ja ilumeelse vahel. Mis tegelikult toimub?

I. P.

4. II 2005

2 minutit

Uudised

KUNST

Priit Kuusk, Villi Ehatamm

4. II 2005

10 minutit

Kulkamütoloogia

Edu põhjus

Mati Unt

4. II 2005

2 minutit

Ukraina ja ?Suure mängu? reinkarnatsioon farsina

Euroopa Liit on Ukrainat peibutanud, aga nüüd on löönud araks.
Ajalookirjanduses tuntakse ?Suure mängu? all ligi saja-aastast Briti impeeriumi ja Venemaa vahelist jõukatsumist Kesk-Aasias selle laiemas tähenduses, põhiosas sai see läbi XX sajandi algusaastail. Otsest sõda vältinud mängu tanner ahenes ajapikku Briti India ja Venemaa poolt anastatud lõunaterritooriumide vahele, südameks mängu…

Ahto Lobjakas

4. II 2005

4 minutit

Läti presidendi soolo

Vaira Viķe-Freiberga aktiivne tegutsemine toob riigile plusspunkte, aga pikemas plaanis võib see olla Pyrrhose võit.
Tunnistagem: äsja toimus Balti riikide konkurss printsipiaalsuses ja riigimehelikkuses. Kusjuures selle kuulutas välja üks osavõtja, nii et teised ei saanud hästi arugi. Selle kaugemaks eesmärgiks oli punktikogumine rahvusvahelises mitteametlikus arvestuses: milline kolmest Balti riigist on…

Mihkel Mutt

4. II 2005

4 minutit

Kas prantslased on laisad?

Tööaja reguleerimine on laiendanud kultuuritarbimist
Kuuendat aastat töötavad prantslased nn Aubry seaduse järgi sama palga eest 40 tunni asemel 35 tundi nädalas. Ideaalvariandis tähendaks see, et prantslased võivad endale lubada lisaks regulaarsele aastapuhkusele kaks kolmepäevast nädalavahetust kuus või võtta igal teisel kuul nädala vabaks. Eluviis, mis töökeskse ning pigem ultraliberaalse eestlase…

Kaia Kiik, Pariis

4. II 2005

3 minutit

Inimeste solidaarsus on kadumas

Tuleviku-uurija Erik Terk: maailmavaatelise baasita poliitika viib populismini

Valle-Sten Maiste

4. II 2005

7 minutit

Lühiühendus: Professionaalsusest

Olen kusagilt lugenud paroodilist definitsiooni: ?Koer on neljajalgne loom, keda teised koerad peavad koeraks?. Range loogika järgi tammub see määratlus nõiaringis. Tegelikus elus on aga suur osa määratlustest just sellise kujuga. Ja eeldusel, et keel on suletud hiigelsüsteem, ei saagi asi teisiti olla.

Märt Väljataga

4. II 2005

2 minutit

Kirjandus

Diogenese latern:Triviaalsuste kaitseks

Inimelu mõte on alati seisnenud ebavõrdsuse tootmises
Mispärast on Võrdsus saatnud inimkonna ajalugu mingi ülimat õnne tõotava, kuid paraku saavutamatu paleusena? Mõistmaks küsimust täielikult, tuleb arvestada, et Võrdsus ilmutas end enne Prantsuse revolutsiooni ajal suurnõudeks muutumist ka kaudsemalt. Kui näiteks Platon kuulutab kõige hõlmavamaks vooruseks Õigluse, siis kaudselt on sellega öeldud,…

Ilmar Vene

4. II 2005

5 minutit

Kirjandus

Exegi monumentum

Toomas Haugi lähenemine on kõike muud kui postmodernne

Mihkel Mutt

4. II 2005

7 minutit

Joon ja joonistamine

Joonistusoskus jääb harvemaks isegi kunstnike hulgas rääkimata teistest inimestest

Jaan KAPLINSKi

4. II 2005

4 minutit

Odense Kunstihoones eksponeeritakse ainult maailmakunsti paremikku

Århusi moodsa kunsti muuseum ARoS ostis Veneetsia biennaalilt Ron Muecki kükitava hüperrealistlik hiigelpoisi hinnaga umbes 4 miljonit Eesti krooni. Repro

Reiu Tüür

4. II 2005

4 minutit

Põhjamaise taskuteatmik

Vaatamata kõigele lisab Sleipniri aruandenäitus Tartu kunstielule avarust
Põhjamaade Ministrite Nõukogu projekti ?Sleipniri? stipendiaatide tööde näitus ?Põhjamaine tunnetus? Eesti Rahva Muuseumis 14. I ? 27. II.

Anneli Porri

4. II 2005

2 minutit

Tõnu Laigu, EALi aseesimees, Ev Kultuuriministeeriumi arhitektuurikomisjoni aseesimees

Kellele on vaja arhitektuuripoliitikat?

7. II toimub Tallinnas rahvusvaheline arhitektuuripoliitika foorum.

4. II 2005

2 minutit

Kauni linna tagab eelkõige õige poliitika

Kõik planeerimisetapid tuleb õiges järjekorras läbi käia.
Ei ole üksmeelt ehitamise asjus. Arhitektid panevad pahaks, et kinnisvaraarendajad sunnivad neid inetuid maju projekteerima. Kinnisvaraarendajad omakorda on veendunud, et arhitektid teevadki inetuid maju. Enamik inimesi on veendunud, et uued majad on liiga suured, mõnede arvates on seal kasutatud liiga palju kunstlikke materjale.

Harry Shein

4. II 2005

4 minutit

Muusika

Itaalia muusika pidu festivalil ?opeNBaroque?

Lähipilk triosonaadile ja itaallaslikule rütmirõõmule
Barokkansambel SONNERIE (Inglismaa) 30. I Estonia kontserdisaalis ja NEAPOLIS ENSEMBLE (Itaalia) 31. I Mustpeade Majas.

Mirje Mändla

4. II 2005

4 minutit

Muusika

Volmer lõi kontseptuaalse terviku

ERSO kontsert ?Kangelase elu? ARVO VOLMERI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 28. I, solist BORISS BROVTSÕN (viiul, Venemaa), kavas Vaughan Williamsi, Elgari ja R. Straussi teosed.
Estonias ERSO muusikute ettekandes kõlanud sümfoonilise muusika kava, ?Kangelase elu? juhatas orkestri kauaaegne peadirigent ja kunstiline juht Arvo Volmer. Üldpealkirja all tulid esitusele Ralph Vaughan Williamsi avamäng süidist…

Vahur Luhtsalu

4. II 2005

2 minutit

Muusika

Pealelend: Tõnu Kaljuste, dirigent

Said Eesti Kultuurkapitali aastapreemia Veljo Tormise ?Eesti ballaadide? värske muusikalise teostuse ja laiahaardelise kontserttegevuse eest. Millisena näed ?Eesti ballaadide? publikuresonantsi rahvusvahelisel areenil ? kas ja kuidas kujutad ette selle teostamisvõimalusi?

I. G.

4. II 2005

1 minut

Megas Alexandros noorukitele

Maakaardimeister Ptolemaios (Elliot Cowan) ja väejuht Aleksander (Colin Farrel).

Aarne Ruben,

4. II 2005

4 minutit

Pariisi kinolinal Eestit vaatamas

Eestimaa ja eestlased on käesoleval talvel Pariisi kinolinal senisest elavamat kajastust leidnud. Ja seda küllaltki vastuolulisel moel.

Tiit Kuuskmäe, Pariis

4. II 2005

2 minutit

Psühhodraama Aasia vallutamisest ehk Maailma lõppu ja tagasi

Oliver Stone?i uus film Aleksander Suurest on vaieldamatult läbikukkumine, seda nii kassatulude kui teosele osaks saanud hävitava kriitika poolest. Kõigele ebaõnnele lisaks on teost tabanud mitte ainult patriootlike ameeriklaste, vaid ka Aleksandri homoseksuaalsuse kujutamise pärast nördinud kreeklaste pahameel.

Linda Kaljundi

4. II 2005

5 minutit