Hagani Gayıblı EESTI-TÜRGI, TÜRGI-EESTI VESTMIK. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004. 110+112 lk.      Eestis on Türgi vastu huvi tuntud vähemalt sada aastat. Olgu siinkohal toodud vaid paar näidet. Ajakirjanik ja diplomaat Eduard Virgo (1878 ? 1938) tõlkis Alfred Jotuni 1908. a kirjutatud raamatu ?Türgimaa ja Balkani rahvad?, lisades selle 1913. a ilmunud eestikeelsele väljaandele peatüki ?Pärast revolutsiooni? (lk 116 ? 118). Eestlaste huvi Türgi vastu elavnes 1920. aastail, mil uute riikidena olid alustanud arenguteed nii Eesti Vabariik kui ka Türkiye Cumhuriyeti. Kahe riigi vahel toimisid diplomaatilised suhted ning algas küllaltki elav kultuuriline vahendamine. Kirjanik Jaan Lintrop (1885 ? 1962) üllitas 1930. a raamatu ?Türgi enne ja nüüd? (116 lk), mille eessõna ta alustab niiviisi: ?Esitan need read tunnustusena kaugest sugulasest, keda oli õnn külastada tema kodus läinud aastal. Sugulane nii kauge verelt ja vahemaalt, et suguluses õieti ei oldagi päris kindel. Ent sugulane ollakse kui sugulaseks tuntakse.?

Eesti ? Türgi suhted on arenenud kiiresti pärast Eesti taasiseseisvumist aastal 1991. Eestis toimivad türgi keele kabinetid nii Tartu ülikoolis kui ka Tallinna pedagoogikaülikoolis. Esimeses tegutseb türgi keele lektorina Hagani Gayιblι (sünd 1965), kes on 1989. aastast oma elu sidunud Eestiga. Üliõpilastele türgi keele õpetamise kõrval on ta juhendanud mitmeid ekskursioone Türki, toiminud tõlgina Eesti Vabariigi presidendi riigivisiidil Türgi Vabariigis, osalenud türgi-eesti-türgi turismisõnastiku väljaandmisel (TÜ Kirjastus, 2000) ning muudeski  kultuuriüritustes. Nüüd on ilmunud vestmiku näol üllitis, millest peaks suurt praktilist abi olema nii eestlastele Türgi külastamisel kui ka türklastele Eesti väisamisel, sest lisaks paljusid teemasid hõlmavaile vestluslauseile leidub selles olulist lühiteavet türgi ja eesti keele ning Türgi ja Eesti riigi ja rahva kohta.