Matt nelja käiguga
24. septembri Sirbis toodud Pauly etüüd aastast 1907 laheneb: 1. Oc8! Kd5 2. Od7 Kd4 3. Od6 Kd5 4. Vd3 X või 2. ? Ke5 3. Oc5 Kd5 4. Vf5 X või 1. ? Ke5 2. Vd3 Kf4 3. Kg7 Ke5 4. Od6 X.
1 minut
Quo vadis, semiootika?
Rahvusvahelise Semiootika Assotsiatsiooni kongress ?Maailma märgid: interkultuurilisus ja globaliseerumine? (Lyon, juuli 2004)
Lyoni semiootikakongress kuulub ?Vahemere kongresside? hulka, mis on kuulsad oma hooletuse poolest. Kongressi kavas oli mitu fantoomset sektsiooni. Mõni osaleja langes kavast välja, mõni oleks pidanud esitama ettekandeid kolmes sektsioonis korraga. Siiski on prantsuse spontaansus, pehme kliima, Lyoni linn, kus jalutas madam Bovary ja kus…
Lyoni semiootikakongress kuulub ?Vahemere kongresside? hulka, mis on kuulsad oma hooletuse poolest. Kongressi kavas oli mitu fantoomset sektsiooni. Mõni osaleja langes kavast välja, mõni oleks pidanud esitama ettekandeid kolmes sektsioonis korraga. Siiski on prantsuse spontaansus, pehme kliima, Lyoni linn, kus jalutas madam Bovary ja kus…
4 minutit
Maailma vanima teatriorganisatsiooni juubelikevad
Nukk on tunginud kõikidesse sfääridesse lasteaiast ja haridusest poliitikani
Miks mitte ergutada lapsi looma iseennast nukkude abil? HARRI GUSTAVSON
Miks mitte ergutada lapsi looma iseennast nukkude abil? HARRI GUSTAVSON
6 minutit
Lasteteater ? missioon ja võimalus lõimuvas Euroopas
Saksakeelsest noorteteatrist festivali ?Triangel? valguses
7 minutit
Miks nad teevad enamasti enamjagu asju valesti?
Ülekuulamise tüüpi intervjuudes on poliitikutel sama vähe lootust õiglasele otsusele nagu omal ajal NKVDs.
1964. aastal arvas kolmveerand ameeriklastest, et nende valitsus teeb enamasti õigeid asju. Sajandivahetuseks oli selles veendunud veel ainult veerand ameeriklastest. Asjatult rõõmustasid siinkohal need, kellele üliriik USA närvidele käib. Euroopas pole asi sugugi parem. Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa inimesed…
1964. aastal arvas kolmveerand ameeriklastest, et nende valitsus teeb enamasti õigeid asju. Sajandivahetuseks oli selles veendunud veel ainult veerand ameeriklastest. Asjatult rõõmustasid siinkohal need, kellele üliriik USA närvidele käib. Euroopas pole asi sugugi parem. Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa inimesed…
4 minutit
Lääs peab käituma nagu Lääs
Venemaal ei edene demokraatia, kuna Lääs ise pole näidanud väärilist orientiiri.
1990. aastate lõpul, kui hulk Lääne raha jäi Venemaa majanduskrahhi varemetesse, sai Lääne seni roosiline Vene-optimism peaaegu üleöö otsa. Algasid arutlused teemal ?Kes kaotas Venemaa??. Aasta pärast krahhi, kui algas uus, senisest brutaalsem T?et?eenia sõda, see diskussioon süvenes, võimendatuna USA presidendivalimiste kampaaniast.
1990. aastate lõpul, kui hulk Lääne raha jäi Venemaa majanduskrahhi varemetesse, sai Lääne seni roosiline Vene-optimism peaaegu üleöö otsa. Algasid arutlused teemal ?Kes kaotas Venemaa??. Aasta pärast krahhi, kui algas uus, senisest brutaalsem T?et?eenia sõda, see diskussioon süvenes, võimendatuna USA presidendivalimiste kampaaniast.
4 minutit
Vastuoluliselt Eesti Ülikoolist
Milles seisneks kahe kooli konkurents? Kas selles, et ühel pool on neli säravat ja kuus tuhmi, teisal aga viis ja viis?
Esmalt kordan romantilisevõitu kli?eed, et ülikool ei ole üksnes õpiruum, info läkitamine ülalt alla ning selle protsessi edukuse kontroll eksamitel. Ülikool tähendab väga paljut muud. See on omaette kultuuriruum, akadeemiline õhkkond. Seda ei saa…
Esmalt kordan romantilisevõitu kli?eed, et ülikool ei ole üksnes õpiruum, info läkitamine ülalt alla ning selle protsessi edukuse kontroll eksamitel. Ülikool tähendab väga paljut muud. See on omaette kultuuriruum, akadeemiline õhkkond. Seda ei saa…
5 minutit
Institutsioonid
Viimasel ajal on kirurud institutsionaalsust ja institutsioone. Eriti kahjulik olevat see kultuurivallas, kuulda on, et mujalgi. Milles küsimus? Institutsioon mingi inimsuhtlemiseks tarvilik reeglistik, tundub et süütu asi. Täpsemalt on institutsioon ühiskonda pikka aega mõjutav autoriteetne vaimne struktuur, mis hõlmab käitumisnorme ja väärtusi ning omab tõhusat materiaalset baasi ja organisatsiooni. Niisiis: väärtused, inimesed, (levi)ruum ja raha.
2 minutit
Kogumik kui konverentsi suurim kasutegur
Intervjuu ?Koha ja paiga? ühe algataja ja korraldaja Virve Sarapikuga
Virve Sarapik
Virve Sarapik
5 minutit
Kohast ja paigast Tartus
Nelja päeva jooksul kuulati Tallinnas ja Tartus üle 60 ettekande rohkem kui 70 esitajalt, seigeldi sügiseses Eestimaa looduses, külastati Viinistu muuseumi ja avati kunstinäitus ?Valitud sihtkohad? Tartu Y-galeriis. Lisaks Baltimaadele, Skandinaaviale ning Venemaale olid esindatud Põhja-Ameerika, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi, Hiina, Poola ja Ungari teadlased. Konverentsi ettekannetele pühendatud osa oli jaotatud nelja sektsiooni: ?Koht ja paik?…
1 minut
Kohanimi korrastaja ja mälu kandjana
Külamaastiku süvenev anonüümistumine on paratamatu
Allpool tuleb juttu kohanimedest, mis tähistavad küla ja selle ümbruskonda. Osa nimedest võib olla institutsionaliseeritud, osa aga on käibel vaid külasiseselt ja just need nimetused struktureerivadki küla sisemiselt. Mitteinstitutsionaalsed lokaalsed nimetused on kui salakiri, mida tunnevad ainult pühendatud. Vaadeldavate pärisnimede koosseisus on reeglina ka kategoriaalsed nimisõnad, mis tähistavad külamaastiku…
Allpool tuleb juttu kohanimedest, mis tähistavad küla ja selle ümbruskonda. Osa nimedest võib olla institutsionaliseeritud, osa aga on käibel vaid külasiseselt ja just need nimetused struktureerivadki küla sisemiselt. Mitteinstitutsionaalsed lokaalsed nimetused on kui salakiri, mida tunnevad ainult pühendatud. Vaadeldavate pärisnimede koosseisus on reeglina ka kategoriaalsed nimisõnad, mis tähistavad külamaastiku…
5 minutit
Kuidas loodus tapab inimtsivilisatsiooni
Rahvusvahelise keskkonnasemiootika, -esteetika ja -kultuuri konverentsi visuaalne arutlusring
Piret Räni fotoinstallatsioon ?Õhuke kiht maad?. 2004. Fragment.
Piret Räni fotoinstallatsioon ?Õhuke kiht maad?. 2004. Fragment.
2 minutit
Sild humanitaar- ja loodusteaduste vahel
Intervjuu Aberdeeni ülikooli sotsiaalantropoloogia professori Tim Ingoldiga
Maris Saar
Maris Saar
5 minutit
Ümberpaiknemised intersemiootilises ruumis
märkmeid mõtlemise raamidest
Kultuurikeskkonna kiire ja eelkõige tehnoloogiline areng on kaasa toonud tekstide ontoloogiliste piiride muutumise. See omakorda on väljakutse analüütikutele. Võtame üheks näiteks laste muinasjuturaamatu, mis sisaldab lisaks muinasjutule endale palju muud informatsiooni sõnastikust entsüklopeediani, lisaks pilte ja fotosid. Kõik see praegusele lapsele harjumuspärases hüpertekstilises kujunduses. Trükimeedia on lähenenud hüpermeediale ja…
Kultuurikeskkonna kiire ja eelkõige tehnoloogiline areng on kaasa toonud tekstide ontoloogiliste piiride muutumise. See omakorda on väljakutse analüütikutele. Võtame üheks näiteks laste muinasjuturaamatu, mis sisaldab lisaks muinasjutule endale palju muud informatsiooni sõnastikust entsüklopeediani, lisaks pilte ja fotosid. Kõik see praegusele lapsele harjumuspärases hüpertekstilises kujunduses. Trükimeedia on lähenenud hüpermeediale ja…
6 minutit
Venelane ja vaenlane
Muidugi võib kirjutada ? loodusest. Muidugi võib à la Lydia Koidula kirjutada õiekesest, kes millegipärast nutab õitsval Eestimaal: ?Miks sa nutad, lillekene, / nupud sul täis pisaraid??
3 minutit
Uus ?Arhipelaag?
Julge ja siira vene ajakirjaniku erapooletu raamat sõjast ?terrorismiga?
Huvi T?et?eenia sõja vastu oleks Anna Politkovskajale hiljaaegu, mil teda Beslani poole suunduvas lennukis tõenäoliselt mürgitada üritati, saatuslikuks saanud.
Huvi T?et?eenia sõja vastu oleks Anna Politkovskajale hiljaaegu, mil teda Beslani poole suunduvas lennukis tõenäoliselt mürgitada üritati, saatuslikuks saanud.
3 minutit
Kodanikuühiskonna hääd viljad
Eestlased käisid võimsa meeskonnaga Göteborgis raamatulaadal (23. ? 26. IX).
5 minutit
Eilne, tänane ja homne ehtekunst Marzees
Kertu Tuberg. Pross ?Karje I?. Vaha, vask, värv.
Euroopa ehtekunstikoolide lõputööde väljapanek Marzee galeriis kuni 6. X.
Euroopa ehtekunstikoolide lõputööde väljapanek Marzee galeriis kuni 6. X.
4 minutit
Bravissimo Kremerile!
Kremerata Baltica kontsert ?Bravissimo!? 24. IX Estonia kontserdisaalis, kavas ?ostakovit? ja Schnittke.
3 minutit
Muljeid Sten Lassmanni klaveriõhtult
Sten Lassmann (klaver) kontserdisarjas ?Noored pianistid? Estonia kontserdisaalis 21. IX, kavas Beethoven, Mussorgski ja Hindemith.
Tänavusel kontserdihooajal on suurt tähelepanu pööratud pianistidele. 21. IX algas sari ?Noored pianistid?, kohe on tulekul festival ?Klaver 2004?.
Tänavusel kontserdihooajal on suurt tähelepanu pööratud pianistidele. 21. IX algas sari ?Noored pianistid?, kohe on tulekul festival ?Klaver 2004?.
1 minut
?Credo? pakkus palju, pani tahtma veel enamat
XI rahvusvaheline õigeusu vaimuliku muusika festival ?Credo? 23. ? 26. IX.
Valeri Petrov, ?Credo? kunstiline juht.
Valeri Petrov, ?Credo? kunstiline juht.
3 minutit
Sära ja sügavust raekojas
Arvo Leiburi (viiul) ja Mati Mikalai (klaver) kontsert ?Euroopa virtuoosid? Tallinna raekojas 25. IX.
2 minutit
Kiilaspäine ekstsentrik
Kui mul on maailmast villand ja tahan mõnuleda mõnes lahedas näitlejatöös, siis tuhnin filmivirnast linte, kus peal Jevgeni Jevstignejev. Vaimustav vanamees! Tõepoolest ? vanamees, kiilaspäise vanakesena tundus ta juba noorpõlve filmides. Tütar Maria Seljanskaja on hiljem papsi kohta tunnistanud: ?Ta oli tõepoolest inetu ? nagu tuhat kuradit! Aga vastupandamatult võluv. Ja väga sentimentaalne.?
2 minutit
Loodus, Matsalu ja film
Matsalus peeti 23. ? 26. septembrini II rahvusvaheline loodusfilmide festival
Eelmisel aastal tehti Lihulas edukalt algust loodusfilmide festivaliga. Tänavune Matsalu II rahvusvaheline loodusfilmide festival, oli aastaga veelgi jõudu kogunud. Nelja päeva jooksul näidati 39 filmi 13 maalt. Kahel päeval alustati koguni kell üheksa hommikul ja nii õhtuni välja, kuus seanssi päevas, mis ületab isegi filmifriikide vastuvõtuvõime.
Eelmisel aastal tehti Lihulas edukalt algust loodusfilmide festivaliga. Tänavune Matsalu II rahvusvaheline loodusfilmide festival, oli aastaga veelgi jõudu kogunud. Nelja päeva jooksul näidati 39 filmi 13 maalt. Kahel päeval alustati koguni kell üheksa hommikul ja nii õhtuni välja, kuus seanssi päevas, mis ületab isegi filmifriikide vastuvõtuvõime.
2 minutit
Kaitsetud linnud, kaitsetud inimesed
Rein Marani ?Reekviem laululuigele? Matsalu II loodusfilmide festivalil
Äsja lõppenud Matsalu II loodusfilmide festivalil Lihulas esitas oma kaht hiliseimat tööd Eesti loodusfilmide grand old man Rein Maran. Linastusid ?Pesupäev ehk Väike linnuaabits? (Gaviafilm, 2002) ja ?Reekviem laululuigele? (Gaviafilm, 2003).
Äsja lõppenud Matsalu II loodusfilmide festivalil Lihulas esitas oma kaht hiliseimat tööd Eesti loodusfilmide grand old man Rein Maran. Linastusid ?Pesupäev ehk Väike linnuaabits? (Gaviafilm, 2002) ja ?Reekviem laululuigele? (Gaviafilm, 2003).
2 minutit
Venemaa tee on juba näha, Ukraina oma veel mitte
Seekordses Diplomaatias on juttu Venemaast ja Ukrainast. Venemaast teadagi miks: Beslani pantvangikriisi koledus ðokeerib maailma siiani; president Putini vastus sellele ? demokraatliku rahvaesindajate valimise vabaduse piiramine, sisuliselt peaaegu likvideerimine ? hakkab mõju avaldama alles tasapisi, selle kõiki resultaate ei näe me enne, kui pärast järgmisi duumavalimisi 2007. aastal.
Raske on…
Raske on…
1 minut
Maailm ja Venemaa pärast Beslani
Meie maal toimub kohtuta hukkamisi nagu vooluliinil, ?uue 1937. aasta? ohvreid on juba tuhandeid. Me rahustame end sellega, et tegemist on esialgu kõigest Tðetðeenia 1937. aastaga, ega meieni ometi välja ei jõuta. Nii arvata on väär ja kergemeelne. Riigis valitseb inimvihkajalik ideoloogia.?
Anna Politkovskaja, ajakirjanik
Anna Politkovskaja, ajakirjanik
6 minutit
Aeg muretseda Põhja-Kaukaasia pärast
Beslani pantvangitragöödia õuduse ðokk jääb meeltesse veel pikaks ajaks, ent selle draama geopoliitilised tagajärjed alles hakkavad kuju võtma. Praegu on ülim aeg hakata Põhja-Kaukaasia probleemidele senisest tõsisemat tähelepanu pöörama.
Varsti kümme aastat väldanud Tðetðeenia konfliktile mõeldes võib ühe väikese asjaolu üle siiski rõõmu tunda; nimelt selle üle, et paljurahvuselise Põhja-Kaukaasia teistes osades…
Varsti kümme aastat väldanud Tðetðeenia konfliktile mõeldes võib ühe väikese asjaolu üle siiski rõõmu tunda; nimelt selle üle, et paljurahvuselise Põhja-Kaukaasia teistes osades…
4 minutit
Maskide võitlus
Tuntud Ameerika politoloog Zbignew Brzezinski tõenäoliselt ei naljatanudki, kui väitis mõni aeg tagasi, et demokraatlike vabaduste arengutaseme poolest erineb Ukraina ühiskond teistest postsovetlikest ühiskondadest, sealhulgas Vene omast väga palju. Tõepoolest: Venemaal pole mitte kordagi toimunud presidendivalimisi, mille tulemus ei oleks ette teada olnud. Isegi kui mõningatele Lääne vaatlejatele võis 1996. aastal tunduda, et haige ja populaarsuse kaotanud…
6 minutit
Vene välispoliitika koordinatsioonimehhanismid
Venemaa välispoliitika mehhanism koosneb kolmest peamisest sõlmpunktist: president ja tema administratsioon, julgeolekunõukogu (SB) ning välisministeerium (MID). Vastavalt Vene põhiseadusele määrab Venemaa välispoliitika president, välisministeerium aga ainult teostab seda.
Kui analüüsida presidendi administratsiooni, MIDi ning asjaomaste parlamendikomiteede tegevust viimase paari aasta jooksul, siis selgub, et välispoliitiliste otsuste langetamise mehhanism ei ole…
Kui analüüsida presidendi administratsiooni, MIDi ning asjaomaste parlamendikomiteede tegevust viimase paari aasta jooksul, siis selgub, et välispoliitiliste otsuste langetamise mehhanism ei ole…
6 minutit
Ukraina Läänega lõimimise strateegia
Kujutleme järgmist stsenaariumi. Aasta on 2010. Ukrainale esitatakse kutse liituda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga. See toimub NATO tippkohtumisel Varssavis, mis ühtlasi tähistab sümboolselt Poola erilist rolli NATO ? Ukraina tihedate suhete loomisel. Pärast seda, kui sügisel 2004 oli Ukrainas valitud uus president, muutis Kiiev otsustavalt kurssi ning võttis suuna uutele sisemaistele reformidele ja selgelt…
14 minutit
