Möödunud neljapäeval avati Riia ooperiteatri ees läti balletisuurkuju Māris Liepa monument, autoriteks Jüri Ojaver ja Jaan Toomik. Arhitektuurilise lahenduse on teinud Peeter Pere, 3D-kavandi Ihan Toomik, projekti teostasid Kalle Pruuden ja Karmo Kiivit Hansanova firmast. Liepa monument, nagu suurte kultuuri­objektide puhul kipub olema, on tekitanud Lätis elava arutelu, leidnud pooldajaid, aga ka tulihingelisi vastaseid. Objekti enda kunstilise väärtusega pole sellel eriti pistmist. Sirp palus autoritelt lühikommentaare.

Riia on rikas skulptuuri suur­vormide, monumentide ja ka deko­ratiivskulptuuri poolest. Kuidas Māris Liepa monument sinna sobitub?

Jüri Ojaver: Tõepoolest. Riia vanalinna ümbritsevates parkides ja kanalite ääres leidub rohkesti skulptuure. Kuna Māris Liepa monumendi prestiižikas asukoht oli ette antud, tuli lähtuda eelkõige sellest.
Peeter Pere: Sobimine on ajas muutuv nähtus. Uus asi on alati algul võõras, pärast tuttav ja kodune. Asukoht on ülimalt väärikas: rahvarohke käigutee ja kanali ristumiskoht. Tekivad mitmed vaated sillalt, kanali teiselt kaldalt, ooperiesiselt platsilt. Tegu on mõnes mõttes n-ö mitme skulptuuriga: lähedalt näib üks, kaugelt teine, paadist vaadatuna veel kolmas, üle kanali neljas, udus viies, pimedas kuues, päikesepaistes või plaadil istudes ja alt üles vaadates …

Mida peate ise kõige suuremaks õnnestumiseks?

Ojaver: Kindlasti võib õnnestumiseks pidada esialgse idee suures osas realiseerumist. On üllatav ja rõõmustav, et endine kultuuriminister Helena Demakova meile selle pakkumise tegi. Loomulikult on teatud tüsistused igal nii pika vinnaga protsessil.
Pere: Mulle oli paras jama suurel väljakul skulptuuri asukohanurka pressitus: piirajateks kaitsealune puu, sild, kanal, nõlv ja autode juurdepääsu­tee. Soov oli nihutada kuju õhku, kanali nõlva kohale ja jätta plaadist alus diskreetseks. Konstruktorilt nõudis nuputamist tantsija toetumine saledale varjule.
Tulemus on tagasihoidlik, väljaku kohal hõljuv alus, sale figuur, teisest vaatepunktist aga balletitantsija mustal ruudul.
Serval olemine, piiril balansseerimine, mis on loomingulistele inimestele nagu Liepa iseloomulik, on nii kunstiliste kui arhitektuursete vahenditega edasi antud. Seetõttu on skulptuur ka linnaruumis eriline, isegi Riias, kus on raske üllatada.