Varia

  • Sel reedel Sirbis Hiina

    Sel reedel Sirbis Hiina

    JAAN KAPLINSKI: Mõni mõte Hiina kultuurist, ideoloogiast, ideaalidest
    Võib-olla peab Hiina liikuma demokraatia poole, kuid ka läänemaailm võiks loobuda selle demokraatia kitsast ja dogmaatilisest mõistmisest.
    Kord sattusin oma kadunud sõbra, Soome filosoofi-loogiku Georg Henrik von Wrighti pool lugema kirja, mille teine suur XX sajandi loogik ja matemaatik, Ameerika hiinlane Hao Wang talle oli saatnud. Professor Wang kirjutas nukralt, et tunneb end ikka enam hiinlasena ja selletõttu ka ei sobi hästi keskkonda, kus…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel teeb Sirbis ajalugu ajalugu.
    Oleme nõukogude aja pärandist hästi lahti saanud. Linda Kaljundi intervjuu Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaadi TÕNU TANNBERGIGA. Tõnu Tannberg: „Kui läheneda sõjaajaloole mitte kindralstaabi, vaid sõdurite ja tsivilistide perspektiivist, saab ühiskonna toimemehhanisme paremini mõista ning ka suurt poliitikat varjundirikkamalt käsitleda.“
    HILLE HANSO, PEETER RAUDSIK: Madala maa ahtake horisont
    Lugedes Eesti väljaannetes avaldatud sõnavõtte põgenike saabumise ja araabia maailmas kohta, tekib rohkem küsimusi, kui on leida vastuseid. Paljud neil…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis avangard ja postdramaatilisus teatris. Lisaks teaduslõide, sotsrealism, juhuslikkus filmis ja filosoofias ning inimliigi sohitegu kui evolutsiooni käigus välja kujunenud strateegia.
    EERO EPNER: Sõna ja näitleja uuemas teatris
    Postdramaatilises teatris jäetakse otsad lahti, ollakse ambivalentne, tsiteeritakse ja vihjatakse, pakutakse vastuolusid, põgenetakse hinnangute eest, esitatakse küsimusi ega vastata.
    Sügise hakul, vaid veidi enne luurajate vahetamist piiriäärsel sillal, kirjutati peamiselt maarahvale suunatud nädalalehes, et „postdramaatiline teater taandab autori teksti“ ning sõna asemel on…
  • Sel reedel Sirbis transsoolisuse mitu nägu

    Sel reedel Sirbis transsoolisuse mitu nägu

    Õigus oma sooidentiteedi tunnustamisele. Eestis ja maailmas. Kunstis ja õiguses. Sirbi vahel Keele Infoleht ja Diplomaatia.
    TERJE TOOMISTU: Transsoolisuse näod
    Õigus oma sooidentiteedi tunnustamisele ei peaks olema seotud sookorrigeerimise operatsiooniga.
    Me oleme maailmas kehadena. Isegi virtuaalmaailmas, kus teoreetiliselt võime suhelda füüsilisest kehalisusest sõltumatult, toimub pidev kehade loomine ja taasloomine. Paratamatult asetub meie kehalisus normatiivsetesse raamidesse, mille pingekohtades võib ilmneda vägivald (nt rassism) või üles kerkida keerulisi küsimusi kehaliste õiguste kohta (nt reproduktiivsed õigused,…
  • Loe reedel Sirpi

    Loe reedel Sirpi

    Sel reedel Sirbis kapitalismist, globaliseerumisest, pagulastest ja globaalsest ühiskonnast. Jagamismajandusest ja gentrifikatsioonist ning veelkord latte-vanematest.
    MARTIN OJA: Progressimüüt: reformi ja raudtee retoorika
    Mis seob Reformierakonda ja Rail Balticut?
    Kahtlemata saame huvitava vastuse, kui võtame käsile ajakirjandusliku uurimistöö, toome välja ettevõtted ja nende omanikud, kellele raudteeprojekt tõotab allhankelisi lepinguid. Riigieelarvest projektide rahastamine, et sellega erasektorile tööd anda ja „palka maksta“ on maksusüsteemide tekkest saadik ilmselt kõige levinum JOKK-skeem kogu maailmas. See on niivõrd…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis Eesti tee, Arvo Pärt, riiklike preemiate laureaadid, tähistaevas ja kuldsed mehikesed.
    Järgmine Sirp ilmub 4. märtsil.
    KERRI KOTTA: Pärt – meie tarbimisihade peegel
    Pärt on kuulus. Vastavalt Suurbritannias tegutsevale maailma suurimale klassikalise muusika sündmuste andmebaasile Bachtrack on ta elavate heliloojate hulgas see, kelle teoseid on juba viiendat aastat järjest esitatud maailmas kõige sagedamini. Pärdi muusikale on pühendatud rida festivale, tema muusikast on kirjutatud raamatuid. Pärdi muusika kõikjalolekust annab muu hulgas…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis kultuuripoliitika põhialused aastani 2020.
     MIHKEL KUNNUS: Seksuaalse emantsipatsiooni kuritöö ja karistus
    Milan Kundera ja Michel Houellebecq näitavad feminismi ehk soolise emantsipatsiooni projekti finišit. Meeldiv see pilt ei ole.
    Kui aastal 2014 ilmus „Naeru ja unustuse raamatu“ eestindus, mõtlesin isegi, et nüüd on mul kõik Milan Kundera, ühe oma lemmikautori teosed maakeelsena riiulis. Siis aga tuli teine tore uudis. Vanameister on veel ühe teosega maha saanud: „La Fête de l’insignifiance“ ehk…
  • Sel reedel Sirbis loodus

    Sel reedel Sirbis loodus

    Sel reedel vaatleb Sirp elusloodust ehk nagu kirjutab Sirbi avaessees Mattias Turovski: „Kogu meie planeet Maa, selle miljardid kooslused ja mikrokosmosed, taime-, looma-, seene- jm riigid, elusolendite sugu-, hõim- ja perekonnad, seltsid ja liigid ning nende arvutud esindajad on vaid mõttelised, kokkuleppelised, inimmõistuse piiratusest sündinud kontseptsioonid, kui oleme püüdnud seletada selle määratu voolu iseloomu, mida nimetame eluslooduseks.“
    MATTIAS TUROVSKI: Murekoht looduskaitses
    Kui looduskaitse eesmärk on kaitsta loodust selle sõna otseses mõttes…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis talvine arvustustesadu.
    PAAVO MATSIN: Talv kui tagasipöördumine
    Kuulus prantsuse arst ja esoteeriline kirjanik Papus (õige nimega Gérard Encausse, 1865–1916) on võrrelnud inimese vaimset arengut aastaaegadega: see, kes on elus alles õpilane, vastab kevadele, inimene, kes on juba vaimselt rändama asunud ja uitab ringi nii-öelda käsitöösellina, vastab suvele, kõiges meistritasemel toimijat iseloomustab aga talv. Papusi arvates peab õpilane toetuma teenäitajatele, kellel on juba millegagi kogemusi, ning omandama teadmisi küsides ja…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis rahvuslusest ja Kultuurkapitali aastaauhindadest. Sirbi vahel on vihik KULKA 2015. aasta IV jaotusega.
    JÜRI REINVERE: Hirm kaotada rohkem, kui on juba kaotatud
    Uusrahvuslike riikide liit
    Oktoobri lõpus juhtus Berliinis midagi, mida seal enam ammu nähtud polnud, ja – hämmastav küll – seda ei pandud eriti tähele: sellest ei kirjutatud lehtedes, ei räägitud raadios, ei tehtud erisaateid televisiooni kultuuriprogrammi. Nimelt, Richard Straussi „Alpisümfooniat“ mängiti Berliinis ühe ja sama nädala jooksul kolm…
Sirp