Varia

  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KAAREL TARAND: Kriitik juubeliaastal
    Iseseisvuspäeva tavapärase kahepäevase tsükli asemel vältab esindusisikute road-show sel aastal vähemalt neli, sest kõned tahavad pidamist „kõigis Eestimaa nurkades“.
    Kui on pidu, siis olgu pidu. Kuigi Eesti Vabariigi sajanda sünniaastapäeva laustähistamine käivitus ametlikult juba mullu aprillis, võtab see lubaduste järgi õige hoo sisse alles tänavu („sajaga“ ehk kujundina seaduses lubatud piirkiirust ületama õhutavalt). Kalendrimaagiast elule ja oma tegevusele tähenduste otsijad said tundeliselt pihta juba uusaastaööl (hümnipuudus), nad on…
  • ,

    Sirbi laureaadid on Põldsam, Saar, Sepp ja Trunin

    Kultuurilehe Sirp laureaadid eelmisel aastal ilmunud tekstide eest on Rebeka Põldsam, Johannes Saar, Heili Sepp ja Mihhail Trunin.
    Rebeka Põldsami tekstidest, neist enamik ilmunud tema autorirubriigis „Roosa müts“, hakkavad ennekõike silma sellised teemad nagu võrdsus – peale soost tingitute ka sissetuleku ja ressurssidele ligipääsu mõttes –, neoliberalismi kriitika, aga ka (enese)kriitiline vaade nn vasakintellektuaalidele ning kindaheited nüüdiskunstiväljale. Ta on kirjutanud: „Kui üldiselt on totrustest möödavaatamine hea strateegia nende sisu mahavaikimiseks, siis…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Aasta märksõnad ja kokkuvõtted.
    LEA LARIN, REET VARBLANE: Me ei lahku enam tantsupõrandalt
    Lääne kultuur on olnud (vaikimisi) ahistamise kultuur, ahistamine on olnud süsteemne ja ulatuslik ning seda on peetud kultuuri tavapäraseks osaks. Teist märksõna, kui #metoo ei võimalda laviinina ilmsiks tulnud ahistamisjuhtumid 2017. aastale panna.
    Sirbi vestlusringis osalesid kunstnikud Kadi Estland, Flo Kasearu, kirjandusteadlane Raili Marling, jurist Mari-Liis Sepper, Feministeeriumi toimetaja Kadi Viik ja kunstnik, Facebooki grupi „Virginia Woolf sind ei…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis kunst ja Eesti arhitektuuripreemiad 2017 ning Keele infoleht ja keele-elu. Sirbi vahel aasta viimane Diplomaatia.
    LIISI UDER:  Uus pensionireform, solidaarne ja isiklik üheskoos
    Muudatusi tegemata kasvaksid pensionikulud üha kiiremini ning peagi elaksime riigis, kus suurem osa eelarvest kulub pensionidele.
    Eelmisel nädalal saatis sotsiaalministeerium esimesele kooskõlastusringile pensionikindlustuse seaduse jm seaduste muutmise seaduse ettepanekud. Juba eelmises valitsuses kokku lepitud ning selle valitsuse jooksul vormistatud muudatuste eesmärgiks on, et pensionid arvestaksid rohkem rahvastikumuutustega,…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    VIKTOR TRASBERG: Eesti maksusüsteem on jõudnud ummikusse
    Proportsionaalsest tulumaksust on saanud madala haldussuutlikkusega idaslaaviliku riigi sümbol.
    Eestis on lihtne maksusüsteem – see kõlab usutavalt ainult nende suust, kes suudavad peast arvutada tulumaksukohustuse näiteks summalt 1234.56 eurot. Ülejäänud sada protsenti inimesi avab aga maksukalkulaatori ja klõbistab paari sekundiga vastuse valmis. Tehtud-unustatud! Muide, maksukalkulaatorile ei ole vahet, kas on tegemist ühe, kümne või saja erineva maksumääraga.
    Minevikus toimunut ei ole võimalik muuta, muutuvad üksnes meie…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Soome sada
    REBEKA PÕLDSAM: Maksupatriotism kui elunorm
    Kaja Kallas ja Andrus Ansip Postimehes, Mikk Salu ja Tarmo Vahter Eesti Ekspressis ning kõik teised, kes valavad astmelise tulumaksu pihta välja oma pahameele poliitilise muutuse vastu, väljendavad sinimustvalge retoorikaehtest hoolimata uskumatut riigivastasust.
    Poliitikutele-ajakirjanikele lisaks on suured maksuhüsteerias alkoholitootjad, kes pidavat kirjutama oma töötajate siseteabes, kuidas tänu nende suuremeelsele täiesti keskpärase kvaliteediga meelemürgi tootmisele tulevad Eestisse turistid, kes maksavad odava alkoholi pealt maksu ja toidavad kõik…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    TÕNIS SAARTS: EKRE lääneuroopalik vorm ja idaeuroopalik süda
    Läänes üritavad teised erakonnad paremradikaale põhivoolu kaasa tõmmata. Idas on lood vastupidi: radikaalid normaliseerivad põhivoolu poliitikat, nihutades lubatu piire järjest kaugemale.
    Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kiire tähelend on olnud muljetavaldav. Ehkki viimastel kohalikel valimistel tegi EKRE oodatust kehvema tulemuse, on erakonna tõus arvamusküsitluste järgi populaarsuselt kolmandaks erakonnaks lausa fenomenaalne. EKRE esiletõusu põhjusi on analüüsitud juba üksjagu. Siinses artiklis huvitab mind hoopis teine küsimus:…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis arhitektuur ja intervjuudesadu. Sirbi vahel on aasta eelviimane Diplomaatia.
     MERLE KARRO-KALBERG: Ehituskivid kannatavad kõike
    Vabaduse väljaku rulakeelust ja linnahalli seinamaalingutest peegeldub soov kasutada avalikku ruumi kitsa huvigrupi võimu põlistamiseks ja oma ideoloogia levitamiseks.
    Kui nüüdsed valimistulemused välja olid kuulutatud, sattusin ühismeedias postitusele, kus tõdeti nördinult, et omavalitsustesse kandideerivad poliitikud keskendusid sel aastal parkidele, tänavatele, hoonetele ja muule tilulilule ning olulised teemad, nagu lastehoid, huviringid, eakate toetamine, hoolekandeteenused, jäid hoopiski tagaplaanile.
    Tallinn…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MIHHAIL TRUNIN: Retooriline vastasseis
    Nimekas Vene ajakirjanik ja telesaatejuht Ksenija Sobtšak, kes on esmajoones tuntud niisugustest telesõudest nagu „Maja-2“ („Дом-2“) või „Blondiin šokolaadis“ („Блондинка в шоколаде“) ning kes on ühtlasi Vladimir Putini endise ülemuse Anatoli Sobtšaki tütar, teatas 18. oktoobril ametlikult oma plaanist kandideerida Venemaa 2018. aasta presidendivalimistel. Vaid kõige laisemad ei ole sestsaadik kolm nädalat jutti rääkinud Ksenija Sobtšakist, tema eesmärkidest ja loodavast staabist. Sobtšaki kui telesaatejuhi tuntus oli ilma…
  • Sel reedel Sirbis armastus

    Sel reedel Sirbis armastus

    INDREK RÜNKLA: Pärandi laiendamine
    Pärandina võiks vaadata kogu Eesti ruumilist struktuuri, mis hõlmab asustust ja seda ühendava taristu.
    Me võime määratleda Eesti riigi kui pärandipõhise kooste. Säilitamine on selle määratlemise esmane koostisosa. Meie põhiseaduse preambulis on osutatud keele ja kultuuri säilitamisele kui riigi põhieesmärgile. Me oleme loonud rahvana riigi, mis peab aitama hoida midagi, mille oleme pärinud. Me oleme loonud riigi demokraatliku õigusriigina just sellel territooriumil, kus me oleme sattunud oma keele…
Sirp