Varia

  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    ÜLO PIKKOV: Juubelikõne tulevikust
    Eesti 200 aasta juubelit tähistades on mõistlik vaadata tagasi ja mõelda, kus olime saja aasta eest, milline oli elu Eestis siis, kui meie vabariik tähistas oma 100. aastapäeva.
    Tööusk oli saja aasta eest Eestis kindlasti kõige populaarsem religioon ja meeleseisund. Tollased algelised robotid töötasid tubastes tingimustes ja valmistasid põhiliselt kohvi, aga inimesed ise rügasid rasket füüsilist tööd teha. Nii võis näha hästi hoolitsetud koduümbruse muruplatsidel robotmuruniidukeid ja maa-alustes…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MARI-LIIS SEPPER: Vabadus olla vegan
    Veganlus võib veendumusena olla individuaalne toidueelistus, ilma et võetaks seisukohta keskkonnahoiu või loomaeluhoiu küsimuses. Paljudes elulistes olukordades saab aga taimse toidu eelistaja elustiilist poliitiline küsimus, kui enamik näeb teda normist hälbijana.
    1993. aastal tegi Euroopa inimõiguskohus otsuse kolmeaastast vanglakaristust kandva vegani asjas, kes keeldus töötamast vangla trükikojas, sest seal kasutati loomadel testitud trükivärve. Vangla oli teda trükitööst keeldumise tõttu mitmel korral distsiplinaarkorras karistanud. Tema kaebus jõudis…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    PEETER LAURITS: Sünapside ja emaplaadi mükoriisa
    Kuna taimedel on intellekt ja teadvus ning tehisnärvivõrgud suudavad ennast programmeerida, siis ei ole kaugel enam aeg, mil tehisintellekti hakatakse ühendama taimsete võrgustikega.
    1960. aastatel juhtus väga palju hämmastavaid asju, nii poliitiliselt kui ka kultuuriliselt oli kõrgepinge ajajärk. Teise maailmasõja järgsetele konservatiivsetele normidele, diktatuuripursetele ja neoliberaalsele turufundamentalismile hakkas teravalt vastanduma hipipõlvkonnast tõuke saanud kontrakultuuride laviin. Väga oluline murrang toimus ökoloogia üle mõtlemises. 1968. aastal tuli kokku…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel nädalal Sirbis ruum ja valgus ning iha allikate järele. Sirbi vahel on Diplomaatia.
    Marge Monko, „Hiline pärastlõuna“. Intervjuu Paul Kuimetiga
    Paul Kuimet on Eesti kunstiakadeemia taustaga fotokunstnik, kes oli selle aasta esimesel poolel residentuuris Brüsselis Wielsis, nüüd on aga New Yorgis ühe tuntuma mittetulundusliku kaasaegse kunsti institutsiooni ISCP juures. Narva kunstiresidentuuris on praegu väljas tema näitus „Five Volumes“ („ Viis köidet“).
    Kuna olen ise enamasti enne näituse avamist ajahädas, avaldab mulle muljet,…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MADIS JÄRVEKÜLG: Kuidas ometi karude eelarvamuslikest hoiakutest üle saada?
    Valdkondade eripära seab kultuuripoliitika alusdokumentide koostajad juba eos äärmiselt keerulise ülesande ette ning kui meenutada Ott Karulini ülevaadet „Kultuur 2020“ sünniloost,  siis ega lõppotsustajad nende tööst suurt hoolida ei ole tihanud. Kui palju kuulub teooria ja praktika lahusus poliitika instrumentaalsesse loogikasse või sisaldab konkreetsete isikutega kaasnevate tõmbetuulte mõju, on iseküsimus.
    Tänuväärselt on just Sirp viimastel aastatel kultuuripoliitika dokumente analüüsides ühena vähestest edasisi…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    TÕNIS SAARTS: „Kasutute“ sotsiaalteaduste kaitseks
    Britid on üritanud oma sotsiaal- ja humanitaarteaduste vahetu ja kaudse kasu välja arvutada ja leidnud, et iga ülikoolidesse paigutatud nael teenib päris kenasti tagasi.
    Avalikes debattides kõlab aeg-ajalt väiteid, et sotsiaalteadused, nagu sotsioloogia, riigiteadused, antropoloogia, demograafia jne, on kasutud ning selliste pehmete poolteaduste rahastamist tuleks riigil senisega võrreldes kõvasti koomale tõmmata. Nii jätkuks rohkem ressursse meie majandust tegelikult turgutavatele täppis- ja loodusteadustele, millest sõltuvad innovatsioon ja…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MIKAEL RAIHHELGAUZ: Slaavi-eestlase valikud
    Eesmärk pole süvendada lõhesid või tekitada uut vastandumist, vaid laiendada eestluse mõistet, ajakohastada arusaama rahvuslikest huvidest.
    „On tiblad ja on venelased.“ See oli õpetaja vastus lennukaaslasele, kes avaldas kahtlust kohalike venelaste lojaalsuses. Edasine jutt oli samuti korrektne: venelastel on veel säilinud austus mundri vastu, mistõttu on nad ajateenistuses agarad; ka venelane võib olla Eesti patrioot – Igor Kopõtin on suurepärane näide; rahvus ei määra ideoloogiat jne. Jäin tollal…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sirbi vahel Diplomaatia.
    MIHHAIL TRUNIN: Rõõm olla välismaalane kodumaal
    Praegune Moskva on Euroopa originaalide hiiglaslik burleskne, groteskne koopia.
    Sissejuhatuse asemel olgu seekord väike tsitaat. Jelena Skulskaja romaanis „Piiriarmastus“ on öeldud: „Niiviisi võib kogu ajaloost teha narrimängu: Peeter [Esimene] ehib kuuske, Katariina Suur laulab kupleesid“.
    Minu viimase kahe aasta Moskva-kogemus sarnaneb seesuguse bufonaadiga.
    Kujutagem endale ette Daniil Harmsi või tollesama Skulskaja romaani vaimus teatristseeni.
    Puškin. Seisab üksinda keset lava. Erutatud. Silmad põlevad, nägu tuhm, tumepruunid bakenbardid. Hanesulg…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    OTT KARULIN: Pargid ja peod
    Kultuuripealinnaks nimetamine ei tähenda aasta läbi kestvat festivali, vaid on linna arengukiirendi.
    Eesti linnadel on jäänud veel veidi rohkem  kui kolm nädalat, et esitada oma taotlus saamaks 2024. aastal Euroopa kultuuripealinnaks. Taotlusi hinnatakse kuues kategoorias, sh linna pikaajalisele strateegiale kaasaaitamine. Selle puhul võetakse hindamisel arvesse nelja tegurit: kandidaatlinnal on taotlemise ajal olemas kultuuristrateegia, mis hõlmab meedet ja sisaldab kava kultuuritegevuse jätkamiseks pärast tiitliaastat; kava kandidaatlinna kultuuri- ja…
Sirp