Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Minu mäng (7)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Kaarel TarandKeelele tuleb kasuks
Haridus- ja teadusministeeriumi initsiatiivil on kuulutatud tänavune aasta riiklikult eesti keele aastaks, ajendiks fakt, et sajand tagasi tõsteti eesti keel riigikeele staatusesse (vormistamine põhiseaduses jäi küll aastasse 1920). Riigikeele juubeliaastasse on kavandatud rohkelt ettevõtmisi, on keelepäevad ja keelekuud, eesti keele kursused raadios, mängud ja säutsud. Küllap jagub tähelepanu keelele kõikjal meedias.
Omamoodi sümboolne on eelmise aasta lõpul saabunud teade, et sel tähtsal 2019. aastal lõpeb 2007. aastast katkematult ilmunud Keele Infolehe…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
Aasta esimeses Sirbis Sirbi laureaadid 2018.
KAAREL TARAND: Horisontaalne teema
Detsember on hea olemise, helduse ja lahkuse kuu, mille kinnituseks kirjutasid Eesti tähtsamad parteijuhid koos presidendi ning teadusilma esindajatega alla deklaratsioonile, kus lubatakse teadustegevuse rahastamist suurendada kolme aasta jooksul ühe protsendini Eesti sisemajanduse kogutoodangust, mis tähendab ligikaudu 250 miljonit eurot. Lubadust täita ei ole iseenesest keeruline, sest päris ilma rahata pole teadus praegugi. Meenutades, kui lõdva käega riigikogus riigieelarve tegemise käigus nn…4 minutit -
„Kahju, et oma asju südamega ja ausalt tegev R.A.A.A.M tõmmati meediamoguli poolt sisuturundusliku jura keerisesse, nii nagu on kahju ka Eesti Päevalehe kultuuritoimetusest, kelle tulevaste artiklite puhul tuleb nüüd oletada, kas tegemist on järjekordse reklaamlooga või tegeliku, ajakirjandusliku kultuuriuudisega,“ arvas Meelis Oidsalu Eesti Päevalehe ja R.A.A.A.Mi suvelavastuse „Kostja ja hiiglane“ arvustuses (Sirp 10. VIII).Mats ÕunEetiline enesehävitus kuulub lähiaja ajakirjanduse olemusse
Tiit Hennoste, Tarmo Jüristo ja Mikael Raihhelgauz tõdevad, et kui meedia järjepidevalt saeb ärilistel põhjustel iseseisvuse ja ajakirjandusliku professionalismi oksa, siis läheb aina raskemaks sellel istuda.
14 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sirbi vahel Keele Infoleht ja Diplomaatia.
TÕNIS SAARTS: „Hüvasti, postkommunistlik Eesti!“
Postkommunistlik ajastu on Eestis lõppemas. Me oleme sisenemas hoopis teistsugusesse ühiskondlik-poliitilisse formatsiooni, millele ma täpset nimetust ei oskagi hetkel anda, kuid mis toob nii Eesti ühiskonna, poliitika kui majanduse jaoks kaasa täiesti teistlaadi väljakutseid ja pingeid. Ometi, nii nagu kehtis ka postkommunismi enda kohta, et „me ei ehita uut ühiskonda üles kommunismi varemetele, vaid koos kommunismi varemetega“ , nii tuleb ka…5 minutit -
Sel reedel Sirbis
MIHHAIL TRUNIN: Vene keelest vene keelde
Miks peab pidevalt meelde tuletama, et propaganda on kurjast, ja kas Eesti venekeelsel meedial on kontseptsioon?
Mõistmine pidavat tähendama info tõlkimist selle vastuvõtja keelde, isegi kui suhtlejad räägivad sama keelt – igasugune selgitus on tegelikult tõlge emakeelest emakeelde. See puudutab tihtipeale ka tõsiasju, mis näivad esmapilgul tuttavate ja arusaadavatena, nagu näiteks venekeelne ajakirjandus ja Kremli-meelne propaganda Eestis.
Vene ajakirjandus on Eestis vaikselt maha maetud. Kui paar…5 minutit -
Sel reedel Sirbis
HELELYN TAMMSAAR: „Üheksa kuud aastas me lihtsalt külmetame“
Noortega avalikus ruumis, nende igapäevastel radadel jalutades on antropoloogi soov lihtne: „Näidake mulle oma linna.“
Noortel ei ole avalikus ruumis oma kohta ning meie, täiskasvanud kipume noori linnaruumis kohtlema kui huligaane. Kõik noored ei ole aga „Kanuti aia peksjad“, iga lärmakas noortekamp ei ole kriminogeenne. Noorte ja laste uurimise puhul avaldub omalaadne paradoks: meesuurija ei saa kunagi tunda, mis tunne on olla naine; kolmekümnendates…3 minutit -
Mis on herbitsiid glüfosaat?
Glüfosaadi keemiline olemus, leidumine keskkonnas ja inimorganismis ning toksilisus
7 minutit -
Sel reedel Sirbis
Linnal kui tervikul ei saa olla vaid üks idee. Elo Kiivet intervjueerib Tallinna linnaplaneerimise ameti juhti Ignar Fjukki. IGNAR FJUK: „Linn on jagamatu. Keegi peab linnateemasid koos hoidma. Ka ei tohiks ükski amet, veel vähem riigiasutus, linnas soleerida.“
Tallinnas on põnevad ajad. Vana ja sissejuurdunud võitleb uue ja harjumuspäratuga. Aasta linnapea olnud Taavi Aas on kunagise üsna despootliku juhtimisstiili muutnud avatumaks ja moodustanud omapärase koalitsiooni rohelistega. See ei pruugi meeldida, loogiline…5 minutit
