Toeta

Varia

  • Eestikeelne maailm on osa meie kultuurist

    Kas inglise keel ohustab meie arusaamist maailma asjadest, kuna me ei suutvat eesti keeles kõike väljendada? Pigem ei, kuid ohud on olemas. Rahvusvahelise poliitika vallas on eesti keele arendamisel ära tehtud suur töö. Eriti puudutab see Euroopa Liitu, kus eesti keel on üks ametlikest keeltest. Seega peavad kõik eurodokumendid olema tõlgitud eesti keelde (suur on ka prantsuse keele osakaal). Igaüks võib vaadata vastavate mõistete andmebaasi siit: https://iate.europa.eu/home.
    Kuid ka muud maailma…
    Erkki Bahovski
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KAAREL TARAND: Talved on Eestis auhinnasajused
    Ühiskond on loonud tunnustamise suure ja liigirikka ökosüsteemi, mille edasiarendamiseks on veel rohkelt võimalusi.
    Põhjamaise talvepakase kuudel ei saa ka kõige pahatahtlikum ütelda, et Eesti kodanikud üksteise tunnustamise, kiitmise ja pärgamisega kitsid oleksid. Nädala eest neljapäeval jaotati Eesti muusikaauhindu, reedel muuseumiauhindu, laupäeval tunnustas oma parimaid kooriühing. Teisipäeval jõudis avalikkuse ette nimekiri neist, kes saavad presidendi tahtel riigi sünnipäeval teenetemärgi osaliseks. Täna õhtul saab rahvas teada…
    5 minutit

  • Margus Ott

    Kust ma küll leiaksin kellegi, kes on keele unustanud – et temaga juttu ajada.
    吾安得忘言之人而與之言哉？
    Zhuangzi, 26. ptk
    Keelele tuleb kasuks kasutus, ja seda kahes mõttes.
    Esiteks tuleb keelele kasuks see, kui teda võimalikult palju, võimalikult mitmekesistes kontekstides ja eluvaldkondades, võimalikult suurte üksikasjade ja sügavuseni kasutatakse. Ja ka see, kui ta on võimalikult paljudel viisidel dialoogis võimalikult paljude teiste keelte ja kultuuridega, sh ka muistsete ja väikestega (nagu räägib Marju Lepajõe). Tänapäeva majandus on…
    Margus Ott
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    AILI KÜNSTLER: Riigikeel 100 ehk Igaühe vabast keelevalikust jääb väheks
    Eesti keele aasta riikliku avaüritusena sai eile teoks konverents „Eesti riigikeele sajand“. HTMi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner – ja mitte üksi tema – on Eesti keelepoliitikast rääkides rõhutanud, et ennekõike on eesti keele elujõu allikas ikka inimene ise: „Suhtluskeele ja sõnade valik on igaühe enda teha ning näitab keelekasutaja suhtumist.“ Tõsi, kui aga omas kodus ja köögis eesti keelt tarvitame, avalikus…
    5 minutit
  • Krister Kruusmaa

    Krister Kruusmaa

    Krister Kruusmaa
    on Tallinna ülikooli ajalooüliõpilane ja Püha Johannese kooli õpetaja.
    Keelt on võrreldud majaga ja sõnu selle elanikega. Mõned neist on põlisasukad, teised sagedased külalised või juhuslikud teekäijad. Maja ise on aga keele struktuur, mille tavasid sõnad järgivad. Sestap pole imestada, et suur osa meie linnalisest sõnavarast või -tüvedest on millalgi laenatud: näiteks kvartal, allee, bulvar, passaaž ja uulits, aga ka värav, müür, plats ning kauges möödanikus isegi sein ja maja.…
    Krister Kruusmaa
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sirbi vahel Eesti Kultuurkapitali 2018. aasta IV jaotus.
    MARIA MÖLDER: Kontserdiinfo inimestele lähemale
    Samal päeval, kui Eesti Kontserdi nõukogu otsustas juhatuse liikme läbirääkimisi alustada Kertu Orroga, vaatasin mina teatrilavastust aadressil Sakala 3. Jah, endises NO99 teatris, kus andis nüüd etenduse üks teine üksus, mõne aastaga oma sihtgrupi leidnud ja väga tublisti saalid täis saanud projektiteater. Kuidas andis aga tunda see, et suuresti riigi rahakoti peal elav teater on majast lahkunud ja etendus on…
    5 minutit

  • Sirbi laureaadid 2018 – Gregor Taul

    Gregor Taul on pälvinud laureaadinimetuse 2018. aasta kirjutiste eest nii kunsti- („Performatiivse monumendi sünd“, 5. I; „Monumentaalsus kuubis luubi all“, 7. IX ja „Elitaarne kunst“, 23. XI) kui ka arhitektuurivaldkonnas („Protsendikunst kui ühisruumi tööriist“, 9. III; „Kus lõpeb monument ja algab tänavakivi“, 8. VI). Aga mitte midagi ei oleks valesti, kui need oleksid ilmunud sotsiaalia rubriigis.
    Gregor Tauli kirjutised on sisult valdkonnaülesed selle sõna kõige laiemas mõttes: ta mitte ainult…
    Reet Varblane
    2 minutit

  • Sirbi laureaadid 2018 – Mikael Raihhelgauz

    Ühe äsja auhinnatud lugudest, arvustuse „Kuidas ühiskond on?“ (Sirp 20. VII 2018), saatis Mikael Raihhelgauz toimetusele pea kaks aastat tagasi. Ta oli siis Tallinna reaalkooli lõpuklassi õpilane. Mõni nädal hiljem pälvis Raihhelgauz EV100 raames toimunud esseekonkursi „Eesti loost ja lootusest“ võitjaau.
    Ent kultuurilehe esseistikaosakonnas sumbati samal ajaperioodil häbi- ja autusesoos, toimetaja südant närisid ametialase toimetulematuse ilmingud. Iseäranis valmistas peavalu Margus Oti gigantsete „Väekirjade“ kajastamine. Kaastööst kõnealusel teemal oli ära öelnud…
    Valle-Sten Maiste
    2 minutit

  • Sirbi laureaadid 2018 – Ülo Niinemets

    Akadeemik, Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets kirjutas Sirbile glüfosaadi ohtlikkusest ja selleteemalise globaalse vassimise teemal seeria silmi avavaid artikleid. „Monsanto dokumentides“ kirjeldab ta ülima põhjalikkusega, milliste võtetega on Monsanto, üks peamisi glüfosaadipõhiste herbitsiidide tootjaid, saavutanud oma toote Roundup ülemaailmse laialdase leviku ning milliseks võib kujuneda glüfosaadi baasil toodetud herbitsiidide kasutamise hind keskkonnale ja inimesele.
    Ülo Niinemets nendib, et kuna glüfosaat on põllumajanduses üks kõige enam kasutatavatest kemikaalidest, ongi probleem selles,…
    Lea Larin
    3 minutit
  • Monsanto dokumendid IV
    ,

    Monsanto dokumendid IV

    Eestis kasutatakse üha rohkem glüfosaati. Riik teadlaste arvamust ei kuula, kuigi riigil seisukoht puudub, oodatakse Euroopa Komisjonilt tulevaid juhiseid.

    Ülo Niinemets
    11 minutit
Sirp