AILI KÜNSTLER: Riigikeel 100 ehk Igaühe vabast keelevalikust jääb väheks
Eesti keele aasta riikliku avaüritusena sai eile teoks konverents „Eesti riigikeele sajand“. HTMi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner – ja mitte üksi tema – on Eesti keelepoliitikast rääkides rõhutanud, et ennekõike on eesti keele elujõu allikas ikka inimene ise: „Suhtluskeele ja sõnade valik on igaühe enda teha ning näitab keelekasutaja suhtumist.“ Tõsi, kui aga omas kodus ja köögis eesti keelt tarvitame, avalikus…
Krister Kruusmaa
on Tallinna ülikooli ajalooüliõpilane ja Püha Johannese kooli õpetaja.
Keelt on võrreldud majaga ja sõnu selle elanikega. Mõned neist on põlisasukad, teised sagedased külalised või juhuslikud teekäijad. Maja ise on aga keele struktuur, mille tavasid sõnad järgivad. Sestap pole imestada, et suur osa meie linnalisest sõnavarast või -tüvedest on millalgi laenatud: näiteks kvartal, allee, bulvar, passaaž ja uulits, aga ka värav, müür, plats ning kauges möödanikus isegi sein ja maja.…
Sirbi vahel Eesti Kultuurkapitali 2018. aasta IV jaotus.
MARIA MÖLDER: Kontserdiinfo inimestele lähemale
Samal päeval, kui Eesti Kontserdi nõukogu otsustas juhatuse liikme läbirääkimisi alustada Kertu Orroga, vaatasin mina teatrilavastust aadressil Sakala 3. Jah, endises NO99 teatris, kus andis nüüd etenduse üks teine üksus, mõne aastaga oma sihtgrupi leidnud ja väga tublisti saalid täis saanud projektiteater. Kuidas andis aga tunda see, et suuresti riigi rahakoti peal elav teater on majast lahkunud ja etendus on…
Gregor Taul on pälvinud laureaadinimetuse 2018. aasta kirjutiste eest nii kunsti- („Performatiivse monumendi sünd“, 5. I; „Monumentaalsus kuubis luubi all“, 7. IX ja „Elitaarne kunst“, 23. XI) kui ka arhitektuurivaldkonnas („Protsendikunst kui ühisruumi tööriist“, 9. III; „Kus lõpeb monument ja algab tänavakivi“, 8. VI). Aga mitte midagi ei oleks valesti, kui need oleksid ilmunud sotsiaalia rubriigis.
Gregor Tauli kirjutised on sisult valdkonnaülesed selle sõna kõige laiemas mõttes: ta mitte ainult…
Ühe äsja auhinnatud lugudest, arvustuse „Kuidas ühiskond on?“ (Sirp 20. VII 2018), saatis Mikael Raihhelgauz toimetusele pea kaks aastat tagasi. Ta oli siis Tallinna reaalkooli lõpuklassi õpilane. Mõni nädal hiljem pälvis Raihhelgauz EV100 raames toimunud esseekonkursi „Eesti loost ja lootusest“ võitjaau.
Ent kultuurilehe esseistikaosakonnas sumbati samal ajaperioodil häbi- ja autusesoos, toimetaja südant närisid ametialase toimetulematuse ilmingud. Iseäranis valmistas peavalu Margus Oti gigantsete „Väekirjade“ kajastamine. Kaastööst kõnealusel teemal oli ära öelnud…
Akadeemik, Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets kirjutas Sirbile glüfosaadi ohtlikkusest ja selleteemalise globaalse vassimise teemal seeria silmi avavaid artikleid. „Monsanto dokumentides“ kirjeldab ta ülima põhjalikkusega, milliste võtetega on Monsanto, üks peamisi glüfosaadipõhiste herbitsiidide tootjaid, saavutanud oma toote Roundup ülemaailmse laialdase leviku ning milliseks võib kujuneda glüfosaadi baasil toodetud herbitsiidide kasutamise hind keskkonnale ja inimesele.
Ülo Niinemets nendib, et kuna glüfosaat on põllumajanduses üks kõige enam kasutatavatest kemikaalidest, ongi probleem selles,…
Eestis kasutatakse üha rohkem glüfosaati. Riik teadlaste arvamust ei kuula, kuigi riigil seisukoht puudub, oodatakse Euroopa Komisjonilt tulevaid juhiseid.
Haridus- ja teadusministeeriumi initsiatiivil on kuulutatud tänavune aasta riiklikult eesti keele aastaks, ajendiks fakt, et sajand tagasi tõsteti eesti keel riigikeele staatusesse (vormistamine põhiseaduses jäi küll aastasse 1920). Riigikeele juubeliaastasse on kavandatud rohkelt ettevõtmisi, on keelepäevad ja keelekuud, eesti keele kursused raadios, mängud ja säutsud. Küllap jagub tähelepanu keelele kõikjal meedias.
Omamoodi sümboolne on eelmise aasta lõpul saabunud teade, et sel tähtsal 2019. aastal lõpeb 2007. aastast katkematult ilmunud Keele Infolehe…
Aasta esimeses Sirbis Sirbi laureaadid 2018.
KAAREL TARAND: Horisontaalne teema
Detsember on hea olemise, helduse ja lahkuse kuu, mille kinnituseks kirjutasid Eesti tähtsamad parteijuhid koos presidendi ning teadusilma esindajatega alla deklaratsioonile, kus lubatakse teadustegevuse rahastamist suurendada kolme aasta jooksul ühe protsendini Eesti sisemajanduse kogutoodangust, mis tähendab ligikaudu 250 miljonit eurot. Lubadust täita ei ole iseenesest keeruline, sest päris ilma rahata pole teadus praegugi. Meenutades, kui lõdva käega riigikogus riigieelarve tegemise käigus nn…
Tiit Hennoste, Tarmo Jüristo ja Mikael Raihhelgauz tõdevad, et kui meedia järjepidevalt saeb ärilistel põhjustel iseseisvuse ja ajakirjandusliku professionalismi oksa, siis läheb aina raskemaks sellel istuda.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.