$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Varia

  • ,

    Sirbi laureaadid 2018 – Gregor Taul

    Gregor Taul on pälvinud laureaadinimetuse 2018. aasta kirjutiste eest nii kunsti- („Performatiivse monumendi sünd“, 5. I; „Monumentaalsus kuubis luubi all“, 7. IX ja „Elitaarne kunst“, 23. XI) kui ka arhitektuurivaldkonnas („Protsendikunst kui ühisruumi tööriist“, 9. III; „Kus lõpeb monument ja algab tänavakivi“, 8. VI). Aga mitte midagi ei oleks valesti, kui need oleksid ilmunud sotsiaalia rubriigis.
    Gregor Tauli kirjutised on sisult valdkonnaülesed selle sõna kõige laiemas mõttes: ta mitte ainult…
    Reet Varblane
    2 minutit
  • ,

    Sirbi laureaadid 2018 – Mikael Raihhelgauz

    Ühe äsja auhinnatud lugudest, arvustuse „Kuidas ühiskond on?“ (Sirp 20. VII 2018), saatis Mikael Raihhelgauz toimetusele pea kaks aastat tagasi. Ta oli siis Tallinna reaalkooli lõpuklassi õpilane. Mõni nädal hiljem pälvis Raihhelgauz EV100 raames toimunud esseekonkursi „Eesti loost ja lootusest“ võitjaau.
    Ent kultuurilehe esseistikaosakonnas sumbati samal ajaperioodil häbi- ja autusesoos, toimetaja südant närisid ametialase toimetulematuse ilmingud. Iseäranis valmistas peavalu Margus Oti gigantsete „Väekirjade“ kajastamine. Kaastööst kõnealusel teemal oli ära öelnud…
    Valle-Sten Maiste
    2 minutit
  • ,

    Sirbi laureaadid 2018 – Ülo Niinemets

    Akadeemik, Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets kirjutas Sirbile glüfosaadi ohtlikkusest ja selleteemalise globaalse vassimise teemal seeria silmi avavaid artikleid. „Monsanto dokumentides“ kirjeldab ta ülima põhjalikkusega, milliste võtetega on Monsanto, üks peamisi glüfosaadipõhiste herbitsiidide tootjaid, saavutanud oma toote Roundup ülemaailmse laialdase leviku ning milliseks võib kujuneda glüfosaadi baasil toodetud herbitsiidide kasutamise hind keskkonnale ja inimesele.
    Ülo Niinemets nendib, et kuna glüfosaat on põllumajanduses üks kõige enam kasutatavatest kemikaalidest, ongi probleem selles,…
    Lea Larin
    3 minutit
  • Monsanto dokumendid IV
    ,

    Monsanto dokumendid IV

    Eestis kasutatakse üha rohkem glüfosaati. Riik teadlaste arvamust ei kuula, kuigi riigil seisukoht puudub, oodatakse Euroopa Komisjonilt tulevaid juhiseid.

    Ülo Niinemets
    11 minutit
  • Keelele tuleb kasuks
    Kaarel Tarand

    Keelele tuleb kasuks

    Haridus- ja teadusministeeriumi initsiatiivil on kuulutatud tänavune aasta riiklikult eesti keele aastaks, ajendiks fakt, et sajand tagasi tõsteti eesti keel riigikeele staatusesse (vormistamine põhiseaduses jäi küll aastasse 1920). Riigikeele juubeliaastasse on kavandatud rohkelt ettevõtmisi, on keele­päevad ja keelekuud, eesti keele kursused raadios, mängud ja säutsud. Küllap jagub tähelepanu keelele kõikjal meedias.
    Omamoodi sümboolne on eelmise aasta lõpul saabunud teade, et sel tähtsal 2019. aastal lõpeb 2007. aastast katkematult ilmunud Keele Infolehe…
    Kaarel Tarand
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Aasta esimeses Sirbis Sirbi laureaadid 2018.
     KAAREL TARAND: Horisontaalne teema
    Detsember on hea olemise, helduse ja lahkuse kuu, mille kinnituseks kirjutasid Eesti tähtsamad parteijuhid koos presidendi ning teadusilma esindajatega alla deklaratsioonile, kus lubatakse teadustegevuse rahastamist suurendada kolme aasta jooksul ühe protsendini Eesti sisemajanduse kogutoodangust, mis tähendab ligikaudu 250 miljonit eurot. Lubadust täita ei ole iseenesest keeruline, sest päris ilma rahata pole teadus praegugi. Meenutades, kui lõdva käega riigikogus riigieelarve tegemise käigus nn…
    4 minutit
  • Eetiline enesehävitus kuulub lähiaja ajakirjanduse olemusse
    „Kahju, et oma asju südamega ja ausalt tegev R.A.A.A.M tõmmati meediamoguli poolt sisuturundusliku jura keerisesse, nii nagu on kahju ka Eesti Päevalehe kultuuri­toimetusest, kelle tulevaste artiklite puhul tuleb nüüd oletada, kas tegemist on järjekordse reklaamlooga või tegeliku, ajakirjandusliku kultuuri­uudisega,“ arvas Meelis Oidsalu Eesti Päevalehe ja R.A.A.A.Mi suvelavastuse „Kostja ja hiiglane“ arvustuses (Sirp 10. VIII).
    Mats Õun

    Eetiline enesehävitus kuulub lähiaja ajakirjanduse olemusse

    Tiit Hennoste, Tarmo Jüristo ja Mikael Raihhelgauz tõdevad, et kui meedia järjepidevalt saeb ärilistel põhjustel iseseisvuse ja ajakirjandusliku professionalismi oksa, siis läheb aina raskemaks sellel istuda.

    Valle-Sten Maiste, Lea Larin
    14 minutit
  • ,

    Head maastikud

    Roheline revolutsioon ja põllumajanduse intensiivistamine ei ole loodus­keskkonnale kaasa toonud märkimisväärselt rohkem ruumi, pigem vastupidi.

    Jagaks selle maakera õige ära? Las loodus olla omaette, inimestel aga on oma piirkonnad, kus tegutsetakse ning kus teiste liikide säilimise või keskkonnakaitse peale eriti mõtlema ei pea. Tundub ehk radikaalne, aga tegu on arutamist väärt ideega, eriti kui seda loodusele jäävat maad oleks tõesti omajagu. Asjal oleks jumet, kui loodusele…
    Aveliina Helm
    9 minutit
  • ,

    Lõvi sööb meid ära

    Garrett Hardini „Ühisvara tragöödia“ilmumisest (1968) saadik on rahvastik suurenenud üle kahe korra, energiakasutus ajahetkes ligi kolm korda

    Öö, kottpime, koperdad kobamisi ja ülepeakaela. Kogu keha on hirmust kange, iga oksapraks jala all kütab õõva. Kui vaid suudaks kiiremini liikuda, välja siit, kusagile kaitsvate seinte varju! Ja siis see juhtub. Hääletult ja välkkiirelt, sind virutatakse pikali otsekui mingis veidras maadlusmatšis, kui mitte arvestada nugateravaid küüniseid, mis rebivad su kaela ja…
    Juhan Javoiš
    5 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sirbi vahel Keele Infoleht ja Diplomaatia.
    TÕNIS SAARTS: „Hüvasti, postkommunistlik Eesti!“
    Postkommunistlik ajastu on Eestis lõppemas. Me oleme sisenemas hoopis teistsugusesse ühiskondlik-poliitilisse formatsiooni, millele ma täpset nimetust ei oskagi hetkel anda, kuid mis toob nii Eesti ühiskonna, poliitika kui majanduse jaoks kaasa täiesti teistlaadi väljakutseid ja pingeid. Ometi, nii nagu kehtis ka postkommunismi enda kohta, et „me ei ehita uut ühiskonda üles kommunismi varemetele, vaid koos kommunismi varemetega“ , nii tuleb ka…
    5 minutit
Sirp