Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Minu mäng (7)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Janika LäänemetsErakoguJanika Läänemets
Janika Läänemets,
kirjanduskriitik
Eesti keel üha üllatab. Kuulasin möödunud kevadel mitu päeva kõikvõimalikke linnulaulu lindistusi, et välja selgitada, kes õhtuti mu kodutalu ümber võsas eriskummalist võbelevat häält teeb. Lõpuks avastasin, et see polnudki laul, mida olin kuulnud, vaid hoopis mängulennul saba- ja tiivasulgedega tekitatav heli ning käratsejaks tikutaja (Gallinago gallinago), välimuseltki iseäralik – jässaka keha, pisikese pea ja ebatavaliselt pika nokaga –, enamasti soodes pesitsev kurvitsaline. Veel suuremat imestust tekitas aga see, kui palju…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
KAAREL TARAND: Meer mõtleb, partei juhib
Tribüünisündroom ja demokraatia defitsiit põhjustavad pealinna planeerimises kulukaid juhuotsuseid.
Kui Karl Vaino 1980ndatel Moskvas partei keskkomitees aru andmas käis, oli ta alatihti teiste kolleegide-kommunistide pilkealune, sest tema valitsemisala ENSV pealinn Tallinn oli omataoliste seas ainus, kus parteijuhtidel ei olnud paraadide vastuvõtmiseks ning mööda marssivate pioneeride, soldatite, tööliste ja talupoegade tervitamiseks oma alalist tribüüni. Häda ja alandus, mida kommunistid tundsid toonase Võidu väljaku ajutisel ja kipakal kaadervärgil…3 minutit -
Teadaolevalt on Eestis säilinud 15 kõreasurkonda. Enamik säilinud kõreasurkondadest asustas varasemalt luite- ja liivikumaastikke. Tänu karjääridele suutsid need asurkonnad avatud liivaalade ulatusliku metsastamise üle elada. Kahjuks pole aga senini õnnestunud selliseid rannaniite, kus kõre on veel säilinud, ulatuslikumalt hooldusse saada. Sinna, kus kõresid enam pole, on liigi tagasi asustamine väga keeruline.Olev Mihkelmaa / Wikimedia CommonsKuidas päästa kõresid ehk Andke konnadele elupaigad tagasi
Riinu Rannap: „Kõre hoidmiseks ei pea loodusesse looma loomaaeda, vaid meil tuleb osata näha liigi ja tema elupaiga säilimise taga olevaid looduslikke protsesse.“
10 minutit -
Tiia Kõnnussaar
Tiia Kõnnussaar,
lastekirjanik ja toimetaja
„Sa said täna tublisti vatti,“ tähendasin ühel pühapäeval tunnustavalt oma noorele tennisemängukaaslasele, kes oli pidanud olude sunnil – paariline puudus – trennis üksi kahe vastu mängima.
Kulmud kerkisid kõrgele. „Vatti?“
See polnud mul esimene kord öeldut seletada. Või, vastupidi, pead murda, mida mõni netist loetud pealkiri võiks tähendada, näiteks „Meestantsijad laskusid peo lõpuks ühele jalale“.
Noore põlvkonna keelekeskkond on muutunud. Minu pojad ja nende sõbrad ammutavad oma info valdavalt…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
KAAREL TARAND: Taktitundest eelviimases taktis
Laulupeoliste tee suurema vabaduse suunas ei alga mitte suurematest väljakutest, vaid suuremast isemajandamisest.
Pidu sai läbi. Hea pidu oli, nagu ikka. Lauljad, tantsijad ja mängijad neil suursündmustel kollektiivselt läbi kukkuda ei saagi. Individuaalset põrumist pole võimalik ses suures massis päris ära hoida, sest ikka mõni väänab jala, hangib nohu või minestab kõige olulisemal hetkel, kuid see on pisiasi üldises õnnetundes.
Avaliku tähelepanu all mõned eriklassi esindajad siiski reelt pudenevad, nimelt ajakirjanikud ja riigivõimu esindajad, kes on peol kõrvaltegelased, kuid…4 minutit -
Kurmo Konsa
Kurmo Konsa,
kõrgema kunstikooli Pallas professor
Mulle tundub, et ma olen keele kasutaja. Peamiselt mõtlen eesti keeles, järelikult olen monoglott. Vahel mõtlen ka mõnes teises keeles, aga hulga harvemini. Muidugi võib ka kõik olla teisiti ja meemiteooria pooldajate vaadete kohaselt kasutab keel hoopis mind, et ajada oma asju, mis peamiselt seotud levimisega.
Kasutajana peaksin teadma, milleks keelt on vaja, milleks on keel hea ehk siis miks ma seda üldse kasutan. Keel on…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
Mesipuu esimene lend. Anete Sammler intervjueerib Vaike Uibopuud. VAIKE UIBOPUU: „Öeldakse, et meie esimesed heliloojad ei olnud professionaalsed. Tõsi, aga see tugev tunne, mis nende laule lauldes haarab, tuleb ürgsest olemusest, seda ei saa sõnadesse panna.“
Tänavune laulupidu on eriline mitmeti: 150 aastat möödub esimesest üldlaulupeost ning 75 aastat Gustav Ernesaksa laulu „Mu isamaa on minu arm“ loomisest. Vähem teadvustatakse aga seda, et 20 aastat tagasi, 1999. aastal, kõlas üldlaulupeol ühendkooride…4 minutit -
Laura KuuskMark RaidpereLaura Kuusk
LAURA KUUSK,
fotokunstnik, Eesti kunstiakadeemia fotoosakonna õppejõud
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 8 kohaselt ei tohi kelleltki võtta tema sünnijärgset kodakondsust, kuid kodakondsusseaduse § 1 kohaselt ei ole lubatud omada mitut kodakondsust.
Eesti inimarengu 2017. aasta aruandes tuuakse välja, et jätkub nii välja- kui ka sisseränne. Oleme sisenemas/sisenenud rändeajastusse. Sellisel ajal on inimestel oluline omavahel hakkama saada, kokkuleppele jõuda ja koos elada. Seega, on vaja rääkida, sealhulgas ka nende inimestega, kes ei oska eesti keelt.
Soovitan kõigil, kel…1 minut -
Sel reedel Sirbis
KAAREL TARAND: Ääremaad hülgame niikuinii!
Uus rahvastikuprognoos sunnib alustama puhtalt lehelt ka regionaalpoliitikas.
Eestlaste vältimatu väljasuremise asjatundjate ja muude pessimistide meelehärmiks avaldas statistikaamet enne jaani uue rahvastikuprognoosi aastani 2080. Põhistsenaariumi järgi elab Eestis 60 aasta pärast 1,2 miljonit inimest, aga mitte miljon või veel vähem. Muutused rahvastiku sündide-surmade ning sise- ja välisrände suundumustes olid ennustatavad.
EKA fotoõpe 20
Anneli Porri, „Õnnelik hübriid“
Marge Monko, „Fototudengitest maailmakodanikeks“
Intervjuu Eve Kiileri ja Marco Laimrega
David Bate, „Stalkerlik kogemus“
PILLE-RIIN LARM: Hangunud…3 minutit -
Helle TiikmaaRaivo TiikmaaHelle Tiikmaa
HELLE TIIKMAA,
Eesti Ajakirjanike Liidu esimees
Enne avaldamist, postitamist või väljasaatmist tuleks kirjutatu üle lugeda ja läbi mõelda. Ja mõelda tuleks nii keelele, väljendusviisile kui ka sisule ja seeläbi meie ühiskonnale. Kunagi ei tohi olla nii kiire, et ei saaks hetkeks peatuda ja mõelda, mida me kirjutame ja ütleme, kuidas me seda teeme ning milleks.
Pealegi annab hetkeks peatumine ja järelemõtlemine, seejärel teksti ülelugemine võimaluse parandada kõik kirjavead, mis isegi väärtusliku mõtte naeruväärseks…2 minutit
