Varia

  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KAAREL TARAND: Jonniga vastuvoolu
    Kliimapoliitiline pööre maailma panganduses jätab Eesti gaasi- ja põlevkiviunistused kuivale.
    Ühel pimedal novembriõhtul nädalake tagasi löödi Luxembourgis Eesti valitsuse koalitsioonilepingu kirstukaande järjekordselt tugevad naelad. Euroopa riikide ühise ja ühtlasi maailma suurima avaliku panga ehk Euroopa Investeerimispanga (EIB) direktorite nõukogu kiitis heaks panga uued laenupoliitika põhimõtted energiasektoris. Kaua oodatud ja aktivistide nõutud otsus lõpetada laenuandmine fossiilkütuseid kasutavatele projektidele, olgu nendeks elektri- või soojusjaamad, torustikud, terminalid vms, kukkus kompromissina välja…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis rahvusatlas ja saja-aastane Eesti Kunstimuuseum. Sirbi vahel Diplomaatia.
    Rahvusatlas – Eesti kaardivaramu uksevõti
    Taavi Pae: „Eesti kartograafiline alusmüür on maailmatasemel ning selle suureks vooruseks on piiranguteta ja tasuta juurdepääs kõigele loodule.“
    Teisipäeval esitleti rahvusraamatukogus pea sajandipikkuse eellooga Eesti rahvusatlase ilmaletulekut. Milline tee on käidud ja millised on Eesti kartograafia järgmised verstapostid, rääkis Sirbile rahvusatlase koostaja, Tartu ülikooli Eesti geograafia dotsent Taavi Pae.
    TÕNU RAID: Kaardikultuur ja rahvusatlas
    Kaart kui universaalne infokandja, mis…
  • Kaarel Tarand
    Kaarel Tarand
    Foto: Piia Ruber

    Kaarel Tarand

    Valetamine on surnud. Kui mingi sõna või mõiste jõuab poliitilisse käibesse, kaotab see pikaks ajaks, kui mitte igaveseks oma senise tähenduse. Seletava sõnaraamatu järgi on valetama endiselt sihilikult valet rääkima või rääkides teadlikult tõsiasju moonutama. Valetada saab ette, kokku ja välja. Poliitilises pruugis käib valetamine paaris vassimisega ja need sõnad on kuum kaup nii meil kui ka laias ilmas.
    USA president Donald Trump valetab keskmiselt 13,5 korda ööpäevas, Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    ÜLO MATTHEUS: Kooreüraskite õnnevalem ehk Kas inimkonnal on lootust?
    Inimene on teatud mõttes nagu kooreürask, kelle tegevus hävitab elukeskkonna, milles ta elab. Kooreüraskil on võimalus edasi rännata puult puule, ühest metsast teise ja jätkata lõputult paljunemist, kuid inimesel on vaid üks „puu“, planeet Maa, ja esialgu saab ta vaid unistada, et kui ta on oma planeedi ära tarbinud, siis istub ta mingisse kõrgtehnoloogilisse lennumasinasse ja siirdub järgmisele taevakehale, kus sobiv elukeskkond…
  • Vano Allsalu
    Vano Allsalu
    Jüri Seljamaa

    Vano Allsalu

    Vano Allsalu, maalikunstnik ja kunstnike liidu asepresident
    Ajaloost ja argipäevast teame, et sõnad võivad olla tegudest tähtsamadki. Enamik kirjutistest meie igapäevaelus pole siiski manifestid ega ka seadus- või teadustekstid. Korjame korilastena üles hirmsaid, erutavaid ja naljakaid märksõnu, mis on põimitud hoovinarride hüüdlausetesse, keelekandjate kurtmistesse, suunamudijate soovitustesse.
    Loosunglikku ja pealiskaudset „sõnamaagiat“ soosib populistlik pragmatism: pole suurt vahet, kas tinistamise eesmärgiks on müüa ideed või kaupa-teenust. Uuel klikiajal on erinevalt Pätsi ja Laidoneri vaikivast ajastust…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KAAREL TARAND: Kulka ehitab aina vähem
    Ajutise lahendusena loodud rahastamismudel on juba aastaid kultuuritaristu rajamisele kahjulik.
    Riigi iseseisvuse taastamisest saadik tahtis iga valitsus väga minna ajalukku kunstimuuseumi uue hoone ehitajana ning seeläbi vabaneda ka painajast nimega peadirektor Marika Valk. Krooniline rahapuudus ja kiirlahendusi nõudvad tähtsamad ülesanded ei võimaldanud aga kuidagi ehitusraha leida. Pikkade vaidluste tulemusel pakkus Mart Laari teise valitsuse rahandusminister Siim Kallas lõpuks välja skeemi, mille tagatisel sai ehitamiseks laenu võtta.…
  • Veiko Märka
    Veiko Märka

    Veiko Märka

    VEIKO MÄRKA, 
    kirjanik ja kriitik
    Eesti keele aasta ei tohi koosneda üksnes sõnavahust, vaid peab andma ka tulemusi, mis ulatuksid aastakümnete taha.
    Meie keelel on oma arendajatega vedanud. Pikka aega tegutsesid paralleelselt kaks vastandliku natuuriga meest – fantaasiarikas ja ülienergiline Johannes Aavik ning realistlik ja süstemaatiline Johannes Voldemar Veski. Ometi jätsid nemadki kahe silma vahele ühe terava puuduse, pean silmas tegusõna „minema“. Kuidas seda pöörata? Mina . . . ., sina . . . ., tema . . . .? Asi on…
Sirp