Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Minu mäng (7)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Sirbi loetuimad lood 2019
Margus Ott, „Teaduspesu“
Asko Lõhmus, „Metsapoleemika kolmandal aastal ronisid kollid kapist välja“
Kalev Rajangu, „Tõde on õiguse jätkamine teiste vahenditega“
Tiiu Kuurme, „Ühiskondlikult väärkoheldud kasvatus“
Mart Meriste, „Lihasöömise ökoloogika“
Kaarel Tarand, „Ma süüdistan teid, vanad!“
Margaret Tali, „Me peame rääkima depressioonist“
Mihhail Lotman, Marju Lepajõe, Elo-Mall Toomet, „Haridus vajab nii sügavust kui ka paindlikkust“
Kaja Kann, Madis Kolk, „Kui palju maksab üks Descartes’i meditatsioon?“
Krista Kaer, „Üha hõredam pilt“
Elo Kiivet, „Tagasi vaadates edasi ei saa“
Siim Lill,…1 minut -
Ellen ArnoverEllen Arnover
Meie „akadeemikute“ emakeel
Rootsi keeles tähistab akademiker ülikoolis õppijat, seal hariduse saanut ja ka teadlast, inglise keeles esineb academic nii omadussõna kui nimisõnana (õppejõud või teadlane kõrgkoolis) ja just selle nimisõna tähendust tahetakse nüüd laiendada, kuigi eesti keeles on akadeemikul juurdunud tähendus ’teadusakadeemia tegevliige’ (ka silmapaistva teadlase või kunstniku aunimetus).
Äsja ilmus Sirbis uuringukokkuvõte ülikoolide töötajate karjäärist ja selle autorid ei ole läinud nii libedale teele, et nimetaksid õpetajaid, assistente, lektoreid jt akadeemikuks.…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
DORIS KAREVA, TARMO SOOMERE: Valguspurje all
Luuletajad ja füüsikud on valguse sõnastamisel ja aususepüüdes üksteisele väga lähedal – nii ka Doris Kareva ja Tarmo Soomere.
On see nüüd nali või mitte? Füüsikute meelest on luuletajate ülesanne teha maailm keeruliseks, nii et füüsikud saaksid silma paista lihtsate ja loogiliste lahendustega – kui aga luuletajad lähevad nende alusloogika kallale, tunnevad füüsikud end üsna kõhedalt. Sirbil on au avaldada luuletaja Doris Kareva ning mereteadlase ja…6 minutit -
Igor GaršnekFoto: Kalev LilleorgIgor Garšnek
Igor Garšnek,
helilooja, klahvpillimängija ja muusikapublitsist
Mis on inflatsioon, teame kõik: mida rohkem raha juurde trükitakse, seda väiksem on raha nominaalväärtus. Kui trükimasinast raha ringlusse lasta kontrollimatus tempos, siis juhtub nii, nagu läks Zimbabwes, kui miljoni Zimbabwe dollari eest sai osta pätsi leiba või paki suitsu, kuid mõlemat korraga ei saanud. Inflatsioon ei söösta kohe prauhti! su rahakoti kallale nagu röövel nurga tagant või maksuamet, vaid tuleb vaikselt ja hiilivalt. Usutavasti…2 minutit -
Anonüümselt Hääletute Eest peamiseks tegevuseks on tänavaaktivism, kus väike rühm maskides aktiviste tänaval möödujatele arvutiekraanidel loomatööstuse olemust näitab ja küsimustele vastab.ErakoguGreta naeratus
Uue aja kliimaaktivistid reedestest streikidest tõekuubikuteni
5 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sel reedel Sirbis muusikaharidus. Sirbi vahel Diplomaatia.
TOOMAS SIITAN: Muusikaline kõrgharidus sajandite vahel
Muusikahariduse teoreetikud räägivad aina rohkem praksiaalsest teooriaõpetusest – muusikateooria omandamisest praktilise musitseerimise kaudu. See ei ole aga midagi uut.
Kui EMTA muusikateadlased said ülesande korraldada akadeemia 100. aastapäeva juubelikonverents, leppisime kokku, et ei keskendu ajaloole, vaid olevikule ja tulevikule. Nende mõistmiseks on aga ajaloost mõtlemine teadagi parim vahend. Seepärast alustan siiski väikese ekskursiga ühe esteetilise kategooria ajalukku, mille lõksus – nagu mulle…5 minutit -
Kai Aareleid
Kai Aareleid,
kirjanik ja tõlkija
Esimene Naine?
Kirjandusküljel oli tänavuste Finlandia kirjandusauhinna raamatute seas kõne all ka Johanna Venho romaan Sylvi Kekkosest. Loodan, et see ilus, horisonti avardav raamat jõuab ka eesti keelde. On siiski üks probleem, pealkiri. Või kuidas võtta. Kui raamat „Ensimmäinen nainen“ räägib Soome presidendi Urho Kekkose abikaasast, tuleks see tõlkida „Presidendiproua“ või „Esimene leedi“, milles küsimus.
Raamatusse süvenedes kõlab aga nende eestikeelsete mõistete juures peaaegu kõik valesti. Kui rõhk…2 minutit -
Sel reedel Sirbis Soome
KAI AARELEID: Soome romaanipärlid
Märkmeid 2019. aasta Finlandia kirjandusauhinnast
Detsembri algul Soome iseseisvuspäeva paiku on ikka põhjust kirjutada Soome tähtsaimast ja suurimast kirjandusauhinnast. Alates 1984. aastast välja antavast Finlandia auhinnast on saanud tõsiseltvõetav kaubamärk ja kirjanduse populariseerija. Kuigi suurima tähelepanu pälvivad esile tõstetud teosed, koorub auhinna ümber peetavatest aruteludest ka üldistusi kirjandusaasta ja kirjanduse valupunktide kohta.
Soome Kirjandusfond, mille asutasid 1983. aastal Soome kirjastajad ja haridusministeerium, annab Finlandia kirjandusauhinda välja kolmes kategoorias: ilukirjandus (romaan),…5 minutit -
Sel reedel Sirbis
Rahvusülikool 100 !
KAAREL TARAND: Laulu ja armastuse maja
Kel nimeks rahvusülikool, selle vastutusel on ka rahvuskehandi ehitamine ehk õnnelike paaride kokkuviimine.
Kui sellel maal on rahva enamust üldse ühendanud millessegi uskumine, siis on viimased 150 aastat usutud haridusse ning rahvakiriku peakatedraaliks on olnud Tartu ülikooli peahoone. Teadmiste jagajana ja isiksuste kujundajana on ülikool enamjaolt hakkama saanud ka okupatsioonide ja võõrvõimu tingimustes. Kas on ta suutnud asjaosalistele kindlustada ka õnne ja armastuse, mis…4 minutit -
Ardo-Ran VarresFoto Siim VahurArdo Ran Varres
Ardo Ran Varres,
helilooja ja näitleja, muusikaline ja helikujundaja
1996. aastal tegin sõnateatris elu esimese muusikalise kujunduse. Valisin lavastajaga plaatidelt muusikapalu ja otsisin vajalikke diegeetilisi helisid, nt uksekell, autosignaal jms. Tol ajal olid teatrites tööl muusikaline kujundaja ja helitehnikud. Kui uuslavastusele sooviti tellida originaalmuusikat, kutsuti helilooja, kelle töö oli selgesti eristatav. Aeg läks edasi, arvuti abil oli järsku küllalt hõlbus tekitada helimaastikke ja originaalmuusikat. Noorema põlvkonna helitehnikud ei pidanud enam jootekolviga…1 minut
