Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Ilma fotosünteesi ja auruturbiini vaheastmeteta toodavad päikesekiirgusest elektrit fotoelektrilised päikesepatareid, päikeseküttel puhuvat tuult ja voolavat vett muudavad elektriks elektrituulik ja hüdroelektrijaam. Pildil Pakri energiapark.Andres KuuskKõige tähtsam on energia
Süsihappegaasi hulk atmosfääris on industriaalajastul kasvanud üle 40%. Nii kiiret kasvu pole teadaolevalt olnud viimase 66 miljoni aasta kestel.
9 minutit -
Kaarel TarandFoto: Piia RuberKaarel Tarand
Valetamine on surnud. Kui mingi sõna või mõiste jõuab poliitilisse käibesse, kaotab see pikaks ajaks, kui mitte igaveseks oma senise tähenduse. Seletava sõnaraamatu järgi on valetama endiselt sihilikult valet rääkima või rääkides teadlikult tõsiasju moonutama. Valetada saab ette, kokku ja välja. Poliitilises pruugis käib valetamine paaris vassimisega ja need sõnad on kuum kaup nii meil kui ka laias ilmas.
USA president Donald Trump valetab keskmiselt 13,5 korda ööpäevas, Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
ÜLO MATTHEUS: Kooreüraskite õnnevalem ehk Kas inimkonnal on lootust?
Inimene on teatud mõttes nagu kooreürask, kelle tegevus hävitab elukeskkonna, milles ta elab. Kooreüraskil on võimalus edasi rännata puult puule, ühest metsast teise ja jätkata lõputult paljunemist, kuid inimesel on vaid üks „puu“, planeet Maa, ja esialgu saab ta vaid unistada, et kui ta on oma planeedi ära tarbinud, siis istub ta mingisse kõrgtehnoloogilisse lennumasinasse ja siirdub järgmisele taevakehale, kus sobiv elukeskkond…4 minutit -
Vano AllsaluJüri SeljamaaVano Allsalu
Vano Allsalu, maalikunstnik ja kunstnike liidu asepresident
Ajaloost ja argipäevast teame, et sõnad võivad olla tegudest tähtsamadki. Enamik kirjutistest meie igapäevaelus pole siiski manifestid ega ka seadus- või teadustekstid. Korjame korilastena üles hirmsaid, erutavaid ja naljakaid märksõnu, mis on põimitud hoovinarride hüüdlausetesse, keelekandjate kurtmistesse, suunamudijate soovitustesse.
Loosunglikku ja pealiskaudset „sõnamaagiat“ soosib populistlik pragmatism: pole suurt vahet, kas tinistamise eesmärgiks on müüa ideed või kaupa-teenust. Uuel klikiajal on erinevalt Pätsi ja Laidoneri vaikivast ajastust…1 minut -
Sel reedel Sirbis
KAAREL TARAND: Kulka ehitab aina vähem
Ajutise lahendusena loodud rahastamismudel on juba aastaid kultuuritaristu rajamisele kahjulik.
Riigi iseseisvuse taastamisest saadik tahtis iga valitsus väga minna ajalukku kunstimuuseumi uue hoone ehitajana ning seeläbi vabaneda ka painajast nimega peadirektor Marika Valk. Krooniline rahapuudus ja kiirlahendusi nõudvad tähtsamad ülesanded ei võimaldanud aga kuidagi ehitusraha leida. Pikkade vaidluste tulemusel pakkus Mart Laari teise valitsuse rahandusminister Siim Kallas lõpuks välja skeemi, mille tagatisel sai ehitamiseks laenu võtta.…3 minutit -
Veiko MärkaVeiko Märka
VEIKO MÄRKA,
kirjanik ja kriitik
Eesti keele aasta ei tohi koosneda üksnes sõnavahust, vaid peab andma ka tulemusi, mis ulatuksid aastakümnete taha.
Meie keelel on oma arendajatega vedanud. Pikka aega tegutsesid paralleelselt kaks vastandliku natuuriga meest – fantaasiarikas ja ülienergiline Johannes Aavik ning realistlik ja süstemaatiline Johannes Voldemar Veski. Ometi jätsid nemadki kahe silma vahele ühe terava puuduse, pean silmas tegusõna „minema“. Kuidas seda pöörata? Mina . . . ., sina . . . ., tema . . . .? Asi on…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
KARIN PAULUS: Nooblilt sadamas
Tallinna kunagine tööstusarhitektuur on linlaste seas popp. Noblessneri piirkond tundub aga juba liiga ilus, luksuslik ja valmis, et meelitada alternatiivi otsijaid.
On täiesti hämmastav, et viimastel kuudel on mul olnud peaaegu iga päev Noblessnerisse asja. Hipsterlikus Põhjala pruulikoja Tap Roomis oli suvistel õhtutel õllejärjekord nii pikk, et tundus, nagu oleks nõukogude aeg tagasi. Kevadel Tallinna linnruumi ja arhitektuuri avastamise ekskursioone („Open House Tallinn“) korraldades selgus, et kunagist tööstusarhitektuuri…3 minutit -
Sel reedel Sirbis
AET VARIK: Rootsi Akadeemia kriis ja taassünd
Nobeli kirjandusauhinna väljaandmist saatnud skandaalid on räsinud üllaks peetud Kaheksateistkümne kuninglikku väärikust ning toonud kaasa muudatusi auhinna määramisel.
Kätte on jõudnud oktoober ja kirjandusringkondadel oli sel aastal taas põhjust ootusärevuseks, sest välja pidi kuulutatama tervelt kaks Nobeli kirjandusauhinda. Mullune vahelejäänud auhind kurvastas nii kirjanikke kui ka kirjandussõpru kogu maailmas, eelkõige aga andis see tunnistust Rootsi Akadeemia rängast kriisist.
KRISTA KAER: Korea vaimud ja vaimsus Rootsimaal
Göteborgi raamatulaada…4 minutit
