Varia

  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    OTT PUUMEISTER: Millal on poliitika? 
    Milles siis asi, et venekeelse vähemuse kõnevõime veel eelmisel aastal eesti kultuuri ehmatas? 
    Ikka ja jälle kostab „kaine mõistuse“ kojast hüüatusi, et ei tohiks kõike politiseerida. Ei olevat kohane politiseerida laulupidu, 20. augusti pidustusi, sugu, kliimamuutust jne. Mida tähendab „politiseerimine“, kui kutsutakse üles sellest hoiduma? Ennekõike muidugi seda, et ei tohiks tavapärast asjade toimimise viisi kuidagi kahtluse alla seada. Asjad on nii nagu on, sest nii on õige. Nii…
  • Gregor Kulla,  oboist ja helilooja 
    Gregor Kulla
    Saara Steinberg

    Gregor Kulla,  oboist ja helilooja 

    Vabadus on olukord, olek, kus saab toimida oma tahte järgi ja ilma sunnita. No hüva. Tahte järgi küll, kuid sunnita?
    Mkmm. Sunnita ometi mitte. Kommertspoliitik „Pealtnägijaski“ irvitab: „Haha, miks on vaja õpikutes pedofiiliat õhutada? Mina ei tolereeri lastele homopropaganda pealesundimist!“ Kui tema seda mõistab, siis mõistab ehk igaüks, või mis? Aga kust ma siis saan seda päris vabadust? Nii et kõik kriteeriumid oleksid täidetud. Kõneldakse veel välimisest ja sisemisest vabadusest. Issand,…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    „Vahepealsuse lokkavad ruumiunistused“, Merle Karro-Kalbergi intervjuu Ingrid Ruudiga.
    Ingrid Ruudi: „Üleminekuühiskonna avatus on erakordselt inspireeriv: oli valmisolek kaaluda kõikvõimalikke ideid, arhitektuuri ja kunsti väljendusvahenditega esitatu resoneeris ühiskonnas.“
    Eelmise aasta lõpus kaitses Ingrid Ruudi kunstiakadeemias doktoritöö „Ruumiline interreegnum. Muutused Eesti arhitektuuris ja kunstis 1986–1994“. Järgnevalt räägimegi Ingridiga üleminekuaja arhitektuurist ja feministlikust ruumist.
    MADLE LIPPUS: Kas Rävala puiesteest saab sel suvel Tallinna (auto)vaba puiestee?
    Rävala puiestee liikluse ajutine ümberkorraldamine annaks Tallinna linnavalitsusele võimaluse natukenegi…
  • Jürgen Rooste, luuletaja    
    Jürgen Rooste
    Tiit Blaat / Ekspress Meedia

    Jürgen Rooste, luuletaja   

     
    Kui Eesti 1991. aastal vabaks sai, siis minu 12aastases peas tähendas see korraga kõige halva lõppemist. Muidugi nii ei läinud. 1990. aastad oli muserdav aeg: ühiskond pööras näoga suuresti mateeria poole, kuigi võitlus oli ju käinud vaimu ja hinge vabaduse eest. 
    Praeguse kultuurisõja (suure väärtuskonflikti) aluseks on samuti saanud küsimus vabadusest. Sest seda defineeritakse täiesti erinevalt. Defineeritakse nii kosmilistesse kaugustesse ulatuvalt erinevalt, et peaaegu pole samu tingmärkegi enam kõnesse-kirja alles jäänud. 
    Kuskil imaginaarsetes alusdokumentides oleks nagu kirjas, et inimese vabadus on ta enda kätes,…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MADE LUIGA: Soliidne hoone LR
    Kõik on kõigega seotud, uued raamatud kõnelevad varasemate aastakäikude omadega, iga valdkond haagib kümnel eri moel teistega ja nii valmib teos teose haaval tugev ehitis.
    Mida peaks Loomingu Raamatukogu aastakäigu ülevaade sisaldama? Alustaks kõige tähtsamast – LR on jätkuvalt äratuntavalt oma näoga. Tema teostevalikus on sisemine loogika, mille toimemehhanisme ma täpselt ei tuvasta, aga adun mingi kolmanda meelega.
    MARGIT LANGEMETS, PEETER PÄLL: Muutuv ÕS
    Uus õigekeelsussõnaraamat sünnib meie…
  • Kätlin Kaldmaa, kirjanik
    Kätlin Kaldmaa
    Dmitri Kotjuh / kotjuh.com

    Kätlin Kaldmaa, kirjanik

    Sattusin eelmisel suvel tõsise ülekuulamise ohvriks. Küsitlejaks teismeline tütarlaps, kelle maailm on täis kõige lemmikumaid asju.
    „Kätlin, mis su lemmikmuusika on?“ – „Ei ole sellist.“
    „Kätlin, mis su lemmikraamat on?“ – „Ei ole sellist.“”
    „Kätlin, mis su lemmikfilm on?“ – „Ka ei ole.“
    „Mingi lemmikasi on sul üldse või?“
    „Jah, on. Thálassa.“ Θάλασσα, Vahemeri, just see Kreeka saarte oma. Kõige lemmikum asi. Ookean on. Thálassa on.
    Oleks noor küsitleja oma küsimuse teistmoodi formuleerinud, oleks ta kohe vastuse saanud.
    „Mis on…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    ERIK TERK, JOHANNA VALLISTU: Kodanikupalk – mis, miks või miks mitte?
    Ida-Euroopa poliitikas on kodanikupalka pooldanud just autsaiderid, sest nii saab lubada paljudele tasuta kingitust, ilma et oldaks kohustatud oma plaani teoks tegema.
    Eesti keeles kodanikupalgaks nimetatut tuntakse mujal teaduskirjanduses universaalse baassissetuleku või tingimusteta põhisissetuleku nimetuse all. Asja mõte on, et Universal Basic Income (UBI, eestikeelne lühend UBSi) tagab kõigile regulaarselt (nt kord kuus) ühesuguse inimesest ja staatusest (töötav, õppiv või…
  • Johannes Saar, õpetaja, õppejõud, meedia ja kommunikatsiooni doktor  
    Johannes Saar
    Erakogu

    Johannes Saar, õpetaja, õppejõud, meedia ja kommunikatsiooni doktor  

    Loomeliidud, kas te magate? Või on teile juba piisavalt makstud, et suu pidada? Näib nii. Lehes teist eriti lugeda pole. On küll teateid kellegi liikmeks võtmisest või väljaviskamisest, regulaarselt ilmub nekrolooge, perioodiliselt saame teateid riigipalga peale saanud loojatest. Ülejäänu täidavad tootetutvustused – müügijutt kontsertidest, kuhu minna, raamatutest, mida lugeda, lavastustest, mida näha, näitustest, mida vaadata . . . . Ongi kõik.
    On’s teile kuidagi korda läinud see, et eurosaadikuks on meil inimesed, kes lõid NO-teatri haual…
Sirp