Toeta

Varia

  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbi vahel Eesti Kultuurkapitali 2021. aasta I jaotuse vihik.
    On vaja ainult ühte head näidet! Merle Karro-Kalberg intervjueeris Marek Rannalat. Marek Rannala: „Usku, et autoliikluse kasv on paratamatu, levitatakse visalt ja järjekindlalt. Selle pidurdamist peetakse soovunelmaks.“
    Marek Rannala on nii mõneski mõttes linnaplaneerijatele, arhitektidele ja maastikuarhitektidele olnud õlekõrs, kes muidu autokeskse liikluse planeerimise maailmas on pakkunud liiklusinseneri tuge hea, see tähendab, jalakäija- ja rattasõbraliku elukeskkonna kavandamisel. Marek on koostanud…
    5 minutit
  • Euroahistamine, metsasõda ja remmelgas
    Remmelga juhtum illustreerib afektiivse kommunikatsiooni varjukülgi keskkonna­teemade seisukohast. Haabersti tee ehituse projekt nägi ette 795 puu langetamist, ehitusega muudeti piirkonna veerežiimi ja kohalike elukeskkonda, rääkimata tublist panusest autostumisse ning linnakeskkonna bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse. Need teemad jäid remmelga ümber puhkenud meediaspektaaklis tõstatamata.
    Siim Lõvi / ERR
    ,

    Euroahistamine, metsasõda ja remmelgas

    Missugusest keskkonnakriisist loeme uudistest? Kuidas keskkonnateemade kajastamise harjumused Eesti meedias mõjutavad meie võimet keskkonnakriisiga toime tulla?

    Lona Päll
    8 minutit
  • Kevadine raie viib metsalinnu hukule
    Metskiuru pesa on inimesele nähtamatu, kevadiste metsatööde käigus ähvardab pesa tallamine või hüljatakse see häiringu tõttu.
    Marko Mägi
    ,

    Kevadine raie viib metsalinnu hukule

    Kuna kokkuvõte kevadsuviste raiete mõjust linnustikule ei ole ilmselt erametsaomanikeni jõudnud, tuleb kommenteerida mõningaid raierahusõja argumente.

    Marko Mägi
    8 minutit
  • Toomas Kiho, Akadeemia peatoimetaja
    Toomas Kiho
    Irma Leene Kiho

    Toomas Kiho, Akadeemia peatoimetaja

    Vabadust teavad ihata muidugi kõige enam need, kes on temast ilma. Nende jaoks on ka vabaduse mõiste sisu kõige selgem. Eestlased on olnud selles olukorras mitut puhku. Viimati tundsime seda eredalt kolmekümne aasta eest, kui ihkasime vabaks. Tollest võitlusajast on „vabadus“ ka peaaegu ainus sõna, mida me leedu ja läti keeles tunneme (hästi, läti „jäätise“ kõrval).
    Kui aga tagantjärele hinnata, kas ihkasimegi vabaks . . . . või hoopis rikkaks? Kas ei ununenud lubadused…
    1 minut
  • Ajakirjanduse võim ja valu koos ühe anatoomilise näitega Postimehe mäsu ajast
    2019. aasta detsembris, kui toimusid pöördelised sündmused Postimehe toimetuses, sai valmis uus Rail Balticu rajamise vastase ühiskirja tekst üle 500 allkirjaga ning loomulikult soovisid kirja autorid, et see tekst ilmuks Postimehes.
    ,

    Ajakirjanduse võim ja valu koos ühe anatoomilise näitega Postimehe mäsu ajast

    Rail Balticu kirja lugu

    Toomas Kiho
    10 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis teemaks kultuurivahendus ning Eesti teatri auhindade laureaadid ja žüriiliikmete kommentaarid
    Ei saa me läbi Lätita, ammugi siis Maima Grīnbergata. Veronika Kivisilla vestlus tõlkija Maima Grīnbergaga. Maima Grīnberga: „Olen üsnagi traditsiooniline tõlkija, kes lähtub ikka kontekstist ning usub, et nii nagu tõlkes alati midagi kaduma läheb, on ka võimalik üht-teist leida.“ 
    Selle jutuajamise sissejuhatuseks tahakski muidugi kohe hüüatada: „Ei saa me läbi Lätita!“ Vahel naljaga pooleks öeldu on siinse intervjuu peategelase puhul tõsi…
    6 minutit
  • Idumeedia megateemade jahil
    Levila on loobunud ajakirjanduse endeemilistest formaatidest, nagu juhtkiri, arvamus, uudis, kriitika, persooniintervjuu või essee. Selle asemel toetub Levila löögirusikas eelkõige emalaevale, mida tänapäeva meediaruumis võib tunda eelkõige mõiste „suur lugu“ all. Joonas Sildre illustratsioon järjejutu „Välisministeerium pisaraid ei usu“ neljandale osale „Kes otsustab välispoliitika üle?“
    ,

    Idumeedia megateemade jahil

    Esimest sünnipäeva tähistanud Levila on võtnud endale ülesandeks inimestele oluliste lugudega nende süda võita.

    Aleksander Tsapov
    8 minutit
  • URMAS LÜÜS, kunstnik ja õppejõud 
    Vabaduse plats   Urmas Lüüs 
    Fotograaf: Urmas Lüüs 

    URMAS LÜÜS, kunstnik ja õppejõud 

    Mõtisklust vabadusest on kõige parem alustada oma koduse kunstimätta otsast. Vabadus seostub siis esmalt võime, võimaluse ja võimestatusega ennast parimal moel teostada. Iga eneseteostus nõuab meisterlikkust. Meisterlikkuse saavutamine omakorda järjepidevat ennast piitsutavat harjutamist. Harjutamine on enesepiiramine suurema vabaduse nimel. Graafik suurendab väljendusvabadust joonistamise, poksija peksasaamisega. Selle nimel on nad nõus loobuma naudingutest ja hüvedest.
    Maalikunstnik Laurentsius on öelnud Postimehele antud intervjuus[1], kui oleks tema teha, paneks ta noormaalijad tehnilisi alusoskusi omandama…
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MARIA MÖLDER: Digikultuur, digilõhe ja digipööre  
    Viimastel nädalatel on rohkesti kõneainet andnud Euroopa fondid, eriti taasterahastu (RRF). Rahastu mahust 20% tuleb suunata digipöörde ja 37% rohepöörde toetamiseks. Kultuurivaldkonna seisukohalt on kõige olulisem, et taasterahastu puhul on ühtlasi antud tungiv soovitus kasutada sellest 2% kultuurivaldkonna hüvanguks. Euroopa muusikainstitutsioonide esindajad saatsid hiljuti riigijuhtidele ka sellekohase avaliku meeldetuletuskirja. Paraku ei ole sel teemal seni olnud kuigi palju avalikku arutelu – ka paljudes teistes Euroopa riikides. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor…
    5 minutit
  • Steven-Hristo Evestus, ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees 
    Steven-Hristo Evestus
    Tairo Lutter / Pm / Scanpix  

    Steven-Hristo Evestus, ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees 

    Nad kardavad, et nende teguviis ei leia toetust. 
    Nad kardavad, et neid ei kuulata ega märgata. 
    Nad kardavad, et neid hakatakse taga kiusama. 
    Nad kardavad, et nad vallandatakse ning neid ei usalda enam keegi. 
    Nad kardavad, et neid peetakse kohtlasteks. 
    Nad kardavad, et perekond ja sõbrad jätavad nad maha. 
    Nad kardavad, et nad leiavad ähvarduskirja oma postkastist. 
    Nad kardavad, et nad sildistatakse koputajateks. 
    Nad kardavad, et nad jäävad üksi. 
    Kes nad on? 
    Sel aastal juhatab kehtima hakkav teavitaja (ka vihjeandja, vilepuhuja) kaitse seadus meid uude ajajärku, mis tähistab hapnenud organisatsioonikultuuri järkjärgulist asendamist värskema tõlgendusega. See eeldab julgust kõrvale heita iganenud müüdid ning enesekindlust liikumisel usaldavama ja läbipaistvama ühiskonna poole. Kolmkümmend aastat kestnud vabaduse üheks negatiivseks kõrvalnähuks on töösuhetes aset leidvatest rikkumistest möödavaatamine. Võimusuhetele toetuvad taunitavad olukorrad, mis vahetult ei riiva ja…
    2 minutit
Sirp