Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Sel reedel Sirbis
KAI TAAL: Kuidas mängida saatanat?
Age Juurika kontsert pakkus palju mõtteainet sellistel igavikulistel teemadel nagu jumalikkus ja saatanlikkus, armastuse võimalikkus ning inimlikkus.
Age Juurika klaveriõhtu sarjas „I nagu interpreet“ 9. VI Estonia kontserdisaalis. Age Juurikas (klaver). Kavas Ludwig van Beethoveni, Richard Wagneri (Zoltán Kocsisi transkriptsioon) ja Ferenc Liszti muusika.
Mäletan eredalt esimest korda, kui kuulasin tervikuna läbi Wagneri „Tristani ja Isolde“ – see hingeliselt ja füüsiliselt raputav elamus ei unune. Mida teeb armastus inimestega, mida tehakse armastuse nimel, mida nimetada armastuseks – pole vist muusikateost, kus käsitletaks…5 minutit -
Emajõe kallas Tartu kesklinnas on koduks paljudele liikidele.Timo MaranKuidas mõista looduskultuuri?
Globaalse keskkonnamuutuse tingimustes võiks elujõuline looduskultuur olla Eestis, kus keskkonna ja sotsiaalsete süsteemide toimimine on aina juhuslikum ja ettearvamatum, esmajoones väärtustatud.
10 minutit -
Timo MaranErakoguTimo Maran, semiootik ja luuletaja
Vabadust on kõige lihtsam mõtestada kui liikumis- ja tegutsemispiirangute puudumist. Kui aga järele mõelda, siis on vabadusel seos ka tähenduste ruumiga. Taani biosemiootik Jesper Hoffmeyer kirjutas semiootilisest vabadusest kui tähenduste sügavusest, mida loomaliik või üksikisend on võimeline väljendama.* Ta märgib, et semiootilisel vabadusel on kalduvus ajaga kasvada. Mida Hoffmeyer silmas pidas ning miks on vabaduse ja semiootiliste protsesside seos tähelepanuväärne?
Vabadus kui kõigi piirangute puudumine on ilmselt sama kui mitteelusolemine. Seda põhjusel, et elusa süsteemi iga omadus ühtaegu nii võimaldab kui ka piirab. Ka meil inimestena on hulgaliselt omadusi, mis on samaaegselt piirangud ja võimalused. Inimesel pole tiibu, millega lennata, aga see-eest saame kasutada käsi asjade korjamiseks, osutamiseks ja kallistamiseks. Sama kehtib keskkonna kohta. Iga keskkond…1 minut -
Sel reedel Sirbis
Kesta katsumuste kiuste. Maarja Pärtna intervjueeris Mathurat
Mathura: „See, millist ilu või sügavust on inimene oma parimal hetkel võimeline väljendama, on kaalukaim argument, miks elu ei saa määratleda pelgalt biokeemilise reaktsioonina.“
Mitmekülgse looja Mathura kümnes luulekogu „Lahusolek“ on kaua küpsenud teos, mille kujundikeelde on kätketud ühtaegu nii siseheitlus kui ka ajastule iseloomulikud pinged. Vahetasime autoriga kevade jooksul meilitsi mõtteid uue raamatu tagapõhja, usu ja selle kaotamise, looduse pühaduse ning loomingu eksistentsiaalse tähenduse üle.
MARTIN AIDNIK: Sotsialismi ei saa samastada Nõukogude Liiduga
Võrreldes Euroopaga on Ameerika…4 minutit -
Needmisvabadus
Raba – läinud. Mets – läheb. Keegi sõidab üle, tõmbab maha, keerab ümber, sillutab raudlattidega. Areneb, progresseerub. Areng, ikka veel?[1] Peaga vastu seina – vabadus olla mollusk, keerutada, venitada, valetada, otsida tähendusteta sõnu.
Leopold Hansen, kelle Elvas asunud ainukordsest majamuuseumist kohalik võim aastaid tagasi buldooseriga üle sõitis, kirjutas kord: Eks iga ettewõtjale / Üks asi tee suurt muret, / Kas läheb korda tahtmine / Wõi enne juurde sured. / Kuid eluteelgi…1 minut -
Sel reedel Sirbis
KAAREL TARAND: Keel vabaneb ahelaist
Kas õieti või õigesti, ei ole poliitiline küsimus, keelekorralduse põhimõtted aga kindlasti.
Varem või hiljem pidigi sel pajal kaas pealt lendama. Liberaalide tiib keelekorralduses on aastaid jõudu kogunud ning selle esindajad jõudnud mõjukatele positsioonidele eesti keelt uurivates ja selle arengut suunata püüdvates asutustes, Eesti Keele Instituudis ja ülikoolides. Muutused keelekorralduses võivad isegi olla teoreetiliselt põhjendatud, kuid need plaanid mõjutavad tuhandete igapäevast tööd ja tekitavad nõutust (vt lk 6-7). Oma tegevust hellitavalt sõnastikureformiks nimetavatele sõnades…5 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sirbi vahel Diplomaatia nr 2 /2021
Kui teha aktuaalset teatrit, tuleb ka publik, Madli Pesti intervjuu Valgevene lavastaja Nikolai Haleziniga
Nikolai Halezin: „Valgevenes on kõik loomingulised inimesed võimule ohtlikud. Praegu on ühiskonnale suurim mõju just nimelt vabadel kunstnikel.“
Tallinna Vaba Lava teatrikeskuses jõuab 31. mail lavale Nikolai Halezini näidend „Error 403“, lavastajateks Nikolai Halezin ja Natalia Kaliada. Ajakirjaniku taustaga, aktiivselt demokraatia eest võitlev Halezin (sünd 1964) asutas 2005. aastal siiani põranda all…6 minutit -
Rahvusvaheline konverentsisari „Biotoopia“ toob augustis kokku bioloogid, kunstnikud ja posthumanistlikud filosoofid, et üheskoos mõtelda toimivatest tulevikuväljavaadetest. „Biotoopiast“ saab lugeda ka lk 36 ja 37.Peeter LauritsKunsti roll ühiskonnas ja biosfääris
Kunst pole mitte ainult teistsugune kommunikatsioon, vaid annab ka võimaluse teisiti mõelda nendest kogemustest, millest otsesõnu rääkida ei saa.
7 minutit -
2021. aastal ei ole ökoloogiline moderniseerumine ilma majanduskasvu lahutamiseta emissioonide kasvust enam võimalik. Seepärast peab iga olukorra tõsidust arvestav reformiplaan olema radikaalne. Pildil ülemaailmsest noorte kliimastreigist osavõtjad 2019. aasta märtsis Londonis.Wikimedia CommonsÖkosotsialism kui vajalik utoopia keset COVID-19 pandeemiat
Eeldati, et koroonapiirangud teevad protestimisele lõpu. Selle asemel on konfliktid süvenenud. Koos Prantsusmaaga on USAst saanud sotsiaalses käärimises maailma liider.
9 minutit -
Vanad linnad arenesid ja kasvasid tihti aegamööda, nagu kasvab mets, nii sai neis tekkida palju mitmekesisust nagu Portos Portugalis.Jaan KaplinskiVajame looduskeerulisemat ümbrust
Oleme liiga korralikud, see aga tähendab elutust, eluvaenulikkust, karptube kastmajades, rohelisi kõrbeid, linnulauluta kevadeid ja kiiruga alleel jalutatavaid koersõpru.
8 minutit
