Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (650)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (27)
- Vabaduse plats (46)
-
Sel reedel Sirbis
MARGUS MAIDLA: Koorikud, lainikud ja kaos. Akadeemik Ülo Lepik 100!
Ülo Lepik on igal ajal kandnud teaduslikku ekstsellentsust ning süstinud oma kolleegidesse ja õpilastesse teaduslikku väärikust, sirgjoonelisust ja ausust.
11. juulil täitub sajas eluaasta teaduse ühel suurmehel, mehaanikateaduste korüfeel akadeemik Ülo Lepikul, kelle peamised uurimissuunad on olnud elastsete-plastsete varraste, plaatide ja koorikute arvutamine, lainikute rakendamine integraalvõrrandite ja evolutsioonivõrrandite lahendamiseks ning kaoseteooria.
KAAREL TARAND: Sihtimata pihta ei saa
Riigivõimu meediakampaaniad jäävad soovitud tagajärjeta, sest on…4 minutit -
Aleksander MetsamärtHannariin LampAleksander Metsamärt, kunstiteadlane
Vabaduse puhul on ülioluline eristada kahte olemisviisi: formaalset ja tegelikku. Esimest võib kohata näiteks kohviautomaadi juures. Flat white või late? Piima või koorega? Pseudovalikute tasand, mis uinutab inimese nägema otsustusvõimalusi esinemas vabadusena iseeneses – ohtlik illusioon. Eriti niivõrd laial diapasoonil, nagu kogeme seda praeguses ühiskonnas.
Ühelt poolt uinutatakse demokraatlik subjekt arvama, et vabadus ongi kätte võidetud ananasside kohaloluga poeletil. Veelgi kavalamalt: totalitaarse ikke all vaevlev subjekt pannakse mõtestama vabaduse puudumist ananasside puudumise kaudu poelettidel. Teisisõnu on valikuvabadus petlik, ometi hunnitult võrgutav. Võimalus osta ananassi, kulistada koolat (Coke, not Pepsi) ja ennast (tarbimis)valikute kaudu määratleda on laialt levinud.
Tegeliku vabaduse mõtestamiseks võtame kohvile vastukaaluks vaba akti par excellence ehk armumise. Ei…1 minut -
Sel reedel Sirbis
HARRI TIIDO: Juha Hurme – inimesest Neemes, Soomes ja „Kalevalas“
Finlandia auhinnaga pärjatud teostes uuritakse ühtse soomluse 14 miljardi aasta pikkust ajalugu lõppjäreldusega, et seda on võimatu määratleda.
Juha Hurme, Neem. Tõlkinud Tiiu Kokla, toimetanud Hille Lagerspetz. Kujundanud Toomas Niklus. Varrak, 2021. 400 lk.
Juha Hurme, Suomi. Kujundanud Jenni Saari. Teos, 2020. 480 lk.
„Austatud inimesed, suured, arukad ahvid“ – nii alustas Juha Hurme oma tänukõnet Finlandia ilukirjandusauhinna vastuvõtmisel novembris 2017. Markeerinud soome keeles lühidalt inimkonna tekitatud kahju keskkonnale, võttis ta selle kokku märkusega, et „see meie ahvide planeet on muutumas tundmatuks taevakehaks“.
Seejärel läks auhinnasaaja üle rootsi keelele ja teatas: „Märkimisväärne osa kõigi…4 minutit -
Riin AlataluFoto: Tairo Lutter / Postimees / ScanpixRiin Alatalu, muinsuskaitsja, õppejõud, ICOMOSi asepresident
Nädala eest saime kauaoodatud sõnumi: Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse osakond saab UNESCO õppetooli. Üldjuhul arvatakse, et saime raha. Vastupidi, pidime tõestama, kuidas ise hakkama saame, et meie roll ühiskonnas on oluline, meid on vaja ja meiega arvestatakse. Pidime tõestama, et meil on toetajaid erafirmade seas, saime rõõmuga näidata, et Tallinna Sadam on huvitatud pärandist hoolivast turismimajandusest. Saame õiguse kasutada UNESCO logo ja olla maailmas üks väljavalitute hulgast. Õppetooli eesmärk on anda muinsuskaitsele senisest enam kaalu, kaasates rahvusvahelisi ja kohalikke…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
KAI TAAL: Kuidas mängida saatanat?
Age Juurika kontsert pakkus palju mõtteainet sellistel igavikulistel teemadel nagu jumalikkus ja saatanlikkus, armastuse võimalikkus ning inimlikkus.
Age Juurika klaveriõhtu sarjas „I nagu interpreet“ 9. VI Estonia kontserdisaalis. Age Juurikas (klaver). Kavas Ludwig van Beethoveni, Richard Wagneri (Zoltán Kocsisi transkriptsioon) ja Ferenc Liszti muusika.
Mäletan eredalt esimest korda, kui kuulasin tervikuna läbi Wagneri „Tristani ja Isolde“ – see hingeliselt ja füüsiliselt raputav elamus ei unune. Mida teeb armastus inimestega, mida tehakse armastuse nimel, mida nimetada armastuseks – pole vist muusikateost, kus käsitletaks…5 minutit -
Emajõe kallas Tartu kesklinnas on koduks paljudele liikidele.Timo MaranKuidas mõista looduskultuuri?
Globaalse keskkonnamuutuse tingimustes võiks elujõuline looduskultuur olla Eestis, kus keskkonna ja sotsiaalsete süsteemide toimimine on aina juhuslikum ja ettearvamatum, esmajoones väärtustatud.
10 minutit -
Timo MaranErakoguTimo Maran, semiootik ja luuletaja
Vabadust on kõige lihtsam mõtestada kui liikumis- ja tegutsemispiirangute puudumist. Kui aga järele mõelda, siis on vabadusel seos ka tähenduste ruumiga. Taani biosemiootik Jesper Hoffmeyer kirjutas semiootilisest vabadusest kui tähenduste sügavusest, mida loomaliik või üksikisend on võimeline väljendama.* Ta märgib, et semiootilisel vabadusel on kalduvus ajaga kasvada. Mida Hoffmeyer silmas pidas ning miks on vabaduse ja semiootiliste protsesside seos tähelepanuväärne?
Vabadus kui kõigi piirangute puudumine on ilmselt sama kui mitteelusolemine. Seda põhjusel, et elusa süsteemi iga omadus ühtaegu nii võimaldab kui ka piirab. Ka meil inimestena on hulgaliselt omadusi, mis on samaaegselt piirangud ja võimalused. Inimesel pole tiibu, millega lennata, aga see-eest saame kasutada käsi asjade korjamiseks, osutamiseks ja kallistamiseks. Sama kehtib keskkonna kohta. Iga keskkond…1 minut -
Sel reedel Sirbis
Kesta katsumuste kiuste. Maarja Pärtna intervjueeris Mathurat
Mathura: „See, millist ilu või sügavust on inimene oma parimal hetkel võimeline väljendama, on kaalukaim argument, miks elu ei saa määratleda pelgalt biokeemilise reaktsioonina.“
Mitmekülgse looja Mathura kümnes luulekogu „Lahusolek“ on kaua küpsenud teos, mille kujundikeelde on kätketud ühtaegu nii siseheitlus kui ka ajastule iseloomulikud pinged. Vahetasime autoriga kevade jooksul meilitsi mõtteid uue raamatu tagapõhja, usu ja selle kaotamise, looduse pühaduse ning loomingu eksistentsiaalse tähenduse üle.
MARTIN AIDNIK: Sotsialismi ei saa samastada Nõukogude Liiduga
Võrreldes Euroopaga on Ameerika…4 minutit -
Needmisvabadus
Raba – läinud. Mets – läheb. Keegi sõidab üle, tõmbab maha, keerab ümber, sillutab raudlattidega. Areneb, progresseerub. Areng, ikka veel?[1] Peaga vastu seina – vabadus olla mollusk, keerutada, venitada, valetada, otsida tähendusteta sõnu.
Leopold Hansen, kelle Elvas asunud ainukordsest majamuuseumist kohalik võim aastaid tagasi buldooseriga üle sõitis, kirjutas kord: Eks iga ettewõtjale / Üks asi tee suurt muret, / Kas läheb korda tahtmine / Wõi enne juurde sured. / Kuid eluteelgi…1 minut -
Sel reedel Sirbis
KAAREL TARAND: Keel vabaneb ahelaist
Kas õieti või õigesti, ei ole poliitiline küsimus, keelekorralduse põhimõtted aga kindlasti.
Varem või hiljem pidigi sel pajal kaas pealt lendama. Liberaalide tiib keelekorralduses on aastaid jõudu kogunud ning selle esindajad jõudnud mõjukatele positsioonidele eesti keelt uurivates ja selle arengut suunata püüdvates asutustes, Eesti Keele Instituudis ja ülikoolides. Muutused keelekorralduses võivad isegi olla teoreetiliselt põhjendatud, kuid need plaanid mõjutavad tuhandete igapäevast tööd ja tekitavad nõutust (vt lk 6-7). Oma tegevust hellitavalt sõnastikureformiks nimetavatele sõnades…5 minutit
