Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Minu mäng (10)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Sel reedel Sirbis
Karin Paulus, „Varju jäänud varjendid“
Paul Aguraiuja, „Kunstihoone arhitektuurivõistlus“
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad
Anneliis Lepp lasteraamatuillustratsioonidest
Joosep Susi, „Suitsu nurk XIV. Hasso Krulli „millal emme koju tuleb““
Hedi-Liis Toome, „Naise koht on . . . . laval. Ja lava taga“
Ester Oras, Maaja Vadi, „Naine akadeemilises maailmas“
Marten Laur, „Konfliktidel põhinevad poliitilised ideoloogiad“
Eevi Siibak, „Kaunid ja kummalised orhideed“
Tõnis Vilu, „Millest mõtled, kirjanik? Nägemuste keha, nägemuste maja“
Intervjuu: arhitekt Adrià Carbonelliga, režissöör Jaanus Nõgistoga, tantsu- ja etenduskunstniku Karolin Poskaga4 minutit -
Allikas: PostimeesToimetused, kus on teie eetilised põhimõtted?
Meediakommentaar
2 minutit -
Tõnis LiibekHeiki LaanKohanemise ilu ja uued horisondid
Igipõline vastuolu kohanemise ja klammerdumise-kinnihoidmise-kohanematuse vahel on sügaval inimloomuses. On vaid vaatenurga või tõlgendamise küsimus, et me – levinud rahvajutu näitel – hindame kõrgelt Lembitu vaimu ja suhtume põlgusega Kauposse. Teiselt horisondilt võiksime Kaupot pidada avatud mõtlemise ja hea kohanemisvõimega visionääriks, kes oli valmis uuteks väljakutseteks. Lembitut seevastu saaksime kirjeldada vanade puuslike külge klammerduva põikpäise külavanemana, kes ei suutnud leppida ajaloolise paratamatusega. Siiski kipume enamasti moraalselt kõrgemalt hindama isikuid, kes…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
„Doktorikraadiga laohoidja“, intervjuu Fideelia-Signe Rootsiga
Hent Kalmo, „Vene üksindus“
Eva Piirimäe, „Vene välispoliitika moraalsed argumendid“
Ahto Lobjakas, „Ukraina jagamine“
Märt Läänemets, „Mida arvab Hiina Vene-Ukraina sõjast“
Mõtteainet emakeelepäevaks: Ilze Tālberga, „Lätlased eestlastest ometi ka milleski ees“
Jaanika Palm lastekirjanduse algupäranditest ja Krista Kumberg tõlgetest
Intervjuu kliimateadlase Mait Sepaga
Karin Paulus, „Muinsuskaitse all arhitektoonid“
Mirje Tammaru, „Viinavabriku lugu“
Tõnis Liibek, „Viinakuradi mahhinatsioonid Läänemerel ehk Lugu salapiirituseveost kahe ilmasõja vahel“
Õhkab asfalt, kuumab linn. Merle Karro-Kalberg intervjueeris kliimateadlast Mait Seppa
Heldur Sander, „Looduskaitse, Tammsaare…5 minutit -
Suure hulga pidevalt uueneva uudistelindi tootmine on võimendanud auditooriumi tähelepanu hajumist ja killustumist.EkraanipiltUsaldusväärse ajakirjanduse uus võimalus
Mida saab ajakirjandus usaldusväärsuse parandamiseks teha? Kolm tsunftisisest kokkulepet annaksid püsiva tulemuse.
3 minutit -
Piret VoolaidAlar MadissonEi sada aastat paranda, mis sõda riknu tunniga
See oli just meie talvise laulupeo – Tartu maratoni – lumise nädalavahetuse aegu ehk pisut enne Eesti Vabariigi aastapäeva, kui üks hea sõber lähetas mulle toredad fotod oma mõnusas maakodus mängivatest lastest. Pisike eneseteadlik plikatirts, kahe valge karvatutiga roosa müts peas, kelmikalt lumekindluse kõrgest vallist üle piilumas ning sinises kombinesoonis ettevõtlik poisiklutt samal ajal luurajana valgel lumel roomamas. Pilte illustreeris kommentaar „Ukrainasse läheb appi, vend koolitab.“. Turvaline idülliline mängumaailm sulandus…1 minut -
Sel reedel Sirbis
Kultuurisuhted Eesti ja Venemaa vahel. Kuidas suhtuda?
Rein Vahisalu, „Võimust ja vaimust spordis, tulipunktis olümpiahoki“
Merle Karro-Kalberg, „Vabatahtlik kultuuridiplomaatia“
Jaan Undusk, „Mõnda Juhan Smuuli mainest Soomes“
Jüri Talvet , „Jaan Kross luuletõlkijana“
Anita Maasalu, „Veebruar helis ja sõnas“
Eesti teatri auhindade nominendid
Anu Noorma, „Roheline tuli, punased jooned ja hallid alad – muudatused riiklike uurimistoetuste eraldamises“
Piret Voolaid, „Kaugõppe kujutamine laustaudimeemides“
Ragne Kõuts-Klemm, „Usaldusväärse ajakirjanduse uus võimalus“
Keelekonverentsi vestlusring „Väikekeel – kellele ja milleks?“
Esikülje autor Daniel Kotsjuba on kasutanud Kiievist…3 minutit -
Pildil Olkiluoto tuumaelektrijaam.kallerna / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsTeel süsinikust vabaks III. Tuumaenergia
Parima tuleviku energiasüsteemi kirjeldamisel peab rõhk olema sõnadel „puhas“ ja „juhitav“.
9 minutit -
Iraani arhitekti Sajjad Navidi projekt „Puffer Village“ üleujutuste all kannatavatele rannikualadele. Kerakalalastest (ingl puffer fishes) inspiratsiooni saanud majade kest pumbatakse suure vihma või tõusuvee korral andursüsteemi abil õhku täis ja maja tõstetakse pinnale. Tormioludes täitub kest veega ja ankurdab maja kindlalt paigale. Kui tingimused on stabiilsed, süsteem sulgub ja elamu sarnaneb tavalise lamekatusega majaga. Maja hangib energiat nii merevee loodetest kui ka katusel olevate päikesepaneelide abil.Sajjad NavidiKui läheks päikesele vastu ja jätaks varjud selja taha
Üleminek taastuvenergiaallikatele on vältimatu ja mida varem nii riiklikul kui ka indiviidi tasandil tarku otsuseid ja investeeringuid tehakse, seda suurem on saadav kasu.
6 minutit -
Foto Mihhail TruninAnna Alašejeva„Kui ajad looduse uksest välja, lendab see aknast sisse“
Kui lugesin Juri Lotmani sõjaaegsest kirjast, et „muldonn on väga mugav elupaik“, sain aru, et ei ole õigupoolest kunagi pidanud millegagi kohanema. Nikolai Karamzin, kelle loomingu kohta on Lotman kirjutanud terve raamatu, on öelnud: „Kui ajad looduse uksest välja, lendab see aknast sisse“.
Olen kasvanud üles Venemaal väikeses linnas (kolm ja pool korda suurem kui Tartu) Moskva lähedal (180 km sellest, s.o nagu Tallinnast Tartuni). Lapsena tundsin – sestpeale, kui end mäletan –, et…1 minut
