See oli just meie talvise laulupeo – Tartu maratoni – lumise nädalavahetuse aegu ehk pisut enne Eesti Vabariigi aastapäeva, kui üks hea sõber lähetas mulle toredad fotod oma mõnusas maakodus mängivatest lastest. Pisike eneseteadlik plikatirts, kahe valge karvatutiga roosa müts peas, kelmikalt lumekindluse kõrgest vallist üle piilumas ning sinises kombinesoonis ettevõtlik poisiklutt samal ajal luurajana valgel lumel roomamas. Pilte illustreeris kommentaar „Ukrainasse läheb appi, vend koolitab.“. Turvaline idülliline mängumaailm sulandus…
Kultuurisuhted Eesti ja Venemaa vahel. Kuidas suhtuda?
Rein Vahisalu, „Võimust ja vaimust spordis, tulipunktis olümpiahoki“
Merle Karro-Kalberg, „Vabatahtlik kultuuridiplomaatia“
Jaan Undusk, „Mõnda Juhan Smuuli mainest Soomes“
Jüri Talvet , „Jaan Kross luuletõlkijana“
Anita Maasalu, „Veebruar helis ja sõnas“
Eesti teatri auhindade nominendid
Anu Noorma, „Roheline tuli, punased jooned ja hallid alad – muudatused riiklike uurimistoetuste eraldamises“
Piret Voolaid, „Kaugõppe kujutamine laustaudimeemides“
Ragne Kõuts-Klemm, „Usaldusväärse ajakirjanduse uus võimalus“
Keelekonverentsi vestlusring „Väikekeel – kellele ja milleks?“
Esikülje autor Daniel Kotsjuba on kasutanud Kiievist…
Üleminek taastuvenergiaallikatele on vältimatu ja mida varem nii riiklikul kui ka indiviidi tasandil tarku otsuseid ja investeeringuid tehakse, seda suurem on saadav kasu.
Kui lugesin Juri Lotmani sõjaaegsest kirjast, et „muldonn on väga mugav elupaik“, sain aru, et ei ole õigupoolest kunagi pidanud millegagi kohanema. Nikolai Karamzin, kelle loomingu kohta on Lotman kirjutanud terve raamatu, on öelnud: „Kui ajad looduse uksest välja, lendab see aknast sisse“.
Olen kasvanud üles Venemaal väikeses linnas (kolm ja pool korda suurem kui Tartu) Moskva lähedal (180 km sellest, s.o nagu Tallinnast Tartuni). Lapsena tundsin – sestpeale, kui end mäletan –, et…
„Juri Lotman – ideede pilduja ja tohutu eruditsiooniga inimene“, intervjuu Tiit Hennostega
Indrek Ibrus, „Lootuse semiootika“
Riin Alatalu, „Mis meie põlvkonna pärandist tulevikule jääb?“
Sabina Kaukis, „Kes vastutab kodukandi kultuuripärandi eest?“
Jan Kaus, „Kauguste kunst“
Krista Kodres, Liisa Kaljula, „Kas migratsioon võiks kunstiajaloos olla positiivne mõiste?“
Kärt Kelder, „Hommikusöök söödud ja kohv joodud. Peole?“
Marti Jeltsov, „Teel süsinikust vabaks III. Tuumaenergia“
Maarja Grossberg-Kuusk, „Kui läheks päikesele vastu ja jätaks varjud selja taha“
Ülo Mattheus, „Nutistumine –suur mure või kognitiivne…
Läksin selle aasta jaanuaris Tallinna Kopli ametikooli nooremaednikuks õppima. Olen nimelt totaalselt taimepime ja tahan end veidi tundlikumaks mudida rohelise maailma suhtes. Teiseks tahan teada, mida kutsekool endast õigupoolest kujutab. Kolmandaks on aastane aednikuõpe osa mu projektist Artišoki biennaali tarvis: uurin, mis vahe on siis ikkagi n-ö päris ametil ja kunstniku tegemistel, mida endiselt ei taheta näha ei töö ega ametina.
Kopli ametikooli tuleb kunstiakadeemiast sõita nii 6-7 trammipeatust edasi. Esimene…
Kultuuri elutööpreemia Linda Madalikule, Mati Sirklile ja Jaak Kangilaskile
Teaduse elutööpreemia Ene-Margit Tiidule ja Ingrid Rüütlile
Wiedemanni keeleauhind Mare Koidule
Kultuuri ja teaduse aastapreemiad
Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiad ja valdkondade peapreemiad
„Süvitsi mõõdetav maailm“, intervjuu Rein Rauaga
„Mees, kes tunneb Keraamikat“, intervjuu Leo Rohliniga
Triin Ojari, „Majakeskne Vilen Künnapu“
Anna-Liiza Izbaš, „Julge pealehakkamise ja kõrge lennuga Salto“
Jüri Saar, „Putini sõda“
Kristjan Haljak, „Surm loomingus“
Peale tänase ja homse hinna on elektrituru ja kogu elektrisüsteemi pikaajalise toimepidevuse jaoks oluline hoopis hinnaprognoos 5, 10, 20 aasta pärast.
Euroopa Liidu plaan „Fit for 55“1 määratleb käesoleva seisuga ka Eesti energeetika ja kütuste tuleviku. Plaan sisaldab kokku nelja põhilist meedet.
• Kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine – võrreldes 2005. aastaga peaks üldine heide vähenema 2030. aastaks 61%.
• Taastuvenergia kasutuse suurendamine – 2030. aastaks peaks taastuvate energiaallikate osakaal suurenema kogu energiaallikate jaotuses vähemalt 40%-le.
• Energiatõhususe parandamine – energiatõhusus peaks suurenema 36%-le lõpptarbimise ja 39%-le primaarenergia tarbimise puhul.
• Alternatiivkütuste taristu loomine, mille raames tuleb…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.