Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Minu mäng (7)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Veiko MärkaKristiina NurmisKuidas Vladimir Putin TV3 reitingu ohvriks sattus
Euroopa pakub ereda kontrasti kahest riigijuhist, kellest üks on kohanemisvõime supernäide, teine aga kohanematuse võrdkuju. Volodõmõr Zelenskõi karjääri seni säravaim etapp oli poliitilise komöödiaseriaali „Rahva teener“ produtseerimine ning selles peaosa mängimine. Tema tegelaskuju pürib Ukraina presidendiks ning nagu ime läbi sai tõsielus selleks hoopis osatäitja. Elu tõestas seekord, et ta on suurem kui kunst. Ning mees on 100% oma ootamatult raskeks kujunenud ametit väärt. Kõik Zelenskõi teleesinemised maailma avalikkusele, mida…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
Teemal „Kuhu edasi?“ räägivad Airi Triisberg ja kunstnike liidu vastne president Elin Kard
Ülo Mattheus, „Sõda Ukrainas. Kelle sõda see on?“
Tarmo Soomere, „Heitlusest kroonviirusega suure sõja lävepakuni“
Intervjuu BFMi professori Indrek Ibrusega
Maaja Vadi, Anne Reino, Grete Helena Roose, Helene Lainemäe, „Kas tippspetsialisti rollil on soorolli nägu?
Viivi Luik, „Kogemuse vääramatus“
Vestlus
arhitekt Kaidi Põldoja ja abilinnapea Vladimir Svetiga
TABi installatsioonivõistluse võitjatega arhitektuuristuudiost Iheartblob3 minutit -
Mõtestamaks tööstusühiskonna teket, arengut ja kriisi on Laur Kanger koos Johan Schotiga välja arendanud suurte siirete teooria.4Anna-Kati PahkerSuured siirded ehk Kuidas tööstusühiskonda tema enda käest päästa?
Kriisi ulatust arvestades on tarvis tööstusühiskonna tekkega võrreldavat pööret, teist suurt siiret.
8 minutit -
Jüri KolkErakoguJÜRI KOLK, kirjanik ja tõlkija
Sõber jutustas ülikooli ajal loo perepojast, kes teatas ühtäkki, et on kukk, ajas hilbud seljast, ronis katusele ja elas – nii hästi või halvasti kui oskas – kuke kombel. Muidugi püüdis isa pärijat maa peale tagasi tuua. Oma kunsti käisid proovimas arstid ja ravitsejad, posijad ja šarlatanid, ei midagi. Nagu juttudes kombeks, ilmus lõpuks mees, kes saavutas eesmärgi pisukese üsnagi lihtsakoelise manipuleerimise, isikliku eeskuju ja niinimetatud talupojatarkuse abil. Perepoeg ronis katuselt alla,…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
„Loovuuringute doktorantuuri ja audiovisuaalkunsti võimalused ja vastutus“, intervjuu Elen Lotmaniga
Sirle Salmistu, „Saa ise kah nii vanaks!“
Vestlus Kārlis Bērziņši, Dagnija Smilga ja Niklāvs Paeglega arhitektuuristuudiost Ēter
Laur Kanger, „Suured siirded ehk Kuidas tööstusühiskonda tema enda käest päästa?“
Indrek Jääts, „Etnograafilised välitööd sõjaajal. Gustav Ränk 1942–1943 vadja külades“
Vestlus Kumu näituse „Mõtlevad pildid“ kuraatorite Anu Allase ja Liisa Kaljulaga
Intervjuu kultuurikriitik Piret Karroga
Priit-Kalev Parts, „Vastastikku tagatud hävituse spiraal“
Manfred Henningsen, „Saksamaa, Ukraina ja Euroopa Liit“
Jüri Kolk, „Suitsust…5 minutit -
Praegu on sõda endiselt teema number üks ning ajakirjandus väsimise märke ei näita.Piia RuberOn sõda vallutanud kõik me meeled
See lugu on kirjutatud lootuses, et ajakirjandus ei väsi ning oskab sõjauudiseid doseerida nii, et ka auditoorium ei väsi.
3 minutit -
Kairi JetsErakoguKohanematuse hädavajalikkus inimeseks jäämisel
Paar päeva tagasi oleksin kirjutanud siia rubriiki hoopis teistsuguse teksti, see oligi juba tegelikult valmis. Viimaste päevade valguses ei saa aga jätta kirjutamata genotsiidist Ukrainas Butša linnas.
Genotsiidiks kvalifitseeruvad „teod, mis on toime pandud kavatsusega hävitada osaliselt või täielikult kodakondsusel, rahvusel, rassil ja usul põhinevaid gruppe kui selliseid“.* Milleks muuks saab nimetada Ukraina tsiviilelanike hukkamist okupeeritud aladel?
On tõsi, et sõna „genotsiid“ on loobitud liiga kergekäeliselt tähistamaks kõike mõistusevastast ja äärmuslikku. Siiski…1 minut -
Pildil vasakult Lennart Lennuk, Sander Loite, Kristo Elias.Jaak KadarikLokaalne keskkonnaprobleem globaalse võrgustiku ahelais
Ükskõik millist keskkonnaprobleemi harutama asudes leiame end tihti mingi suurema võrgustiku ahelaist. Isiklikud kogemused eri maailmajagudest on maailma mõistmisel ja keskkonnateemadega tegelemiseks olulised ajendid. Kui maailmas ringi liikuda, hakkame nägema seoseid, mida me Eestis igapäevaseid otsuseid langetades ei kipu märkama. Kas koostöö, teadmiste vahetamine ja suure pildi avamine aitab lahendada keskkonnaprobleeme?
10.–11. septembril kultuuriklubis BAAS viiendat korda toimunud kultuurifestivali SÄRIN raames leidis aset keskkonnavestlus, milles osalesid Sander Loite, Kristo Elias ja…8 minutit -
Sel reedel Sirbis
Tõlkijate vennaskonna kümme aastaringi. Pille-Riin Larmi intervjuu Ilona Martsoniga
Ilona Martson: „Tõlkija töö on eraku töö. Kuid kõik tõlkijad ei ole ometi sellised erakud nagu askeesi harrastanud püha Hieronymus! Aeg-ajalt on neil vaja ka üksteist näha.“
Sel nädalal tähistab Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon esimest ümmargust sünnipäeva. Tõlkijate ühistest ettevõtmistest kümne aasta jooksul, aga ka raamatute eestindamisest ja maailmas toimuvast kõneleb sektsiooni esimees Ilona Martson.
DANIELE MONTICELLI: Eesti kirjandus suurrahvaste tõlketurul – riskid…6 minutit -
JAAN ELKEN, kunstnik
Kohanemine on liigi püsimajäämise põhiline eeldus. Inimene on kõike elusat ohustav röövliik ja ekspluateerija, valetame iseendale ja teistele.
Kultuuril on ühiskonna tööjaotuses oma roll – ja seda mitte ainult autoritaarsetes režiimides. Kunst annab ajastule näo: Londoni ududest hakati rääkima pärast William Turneri maaliseeriat. Täites tühikud banaalse ja ideaalse vahel, loob kunst nii-öelda tähestiku, millest pannakse kokku tsivilisatsiooni visuaalne lugu. Praegu on pildilise osakaal kommunikatsioonis järsult tõusuteel.
Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastatud…1 minut
