Kohanemine on liigi püsimajäämise põhiline eeldus. Inimene on kõike elusat ohustav röövliik ja ekspluateerija, valetame iseendale ja teistele.
Kultuuril on ühiskonna tööjaotuses oma roll – ja seda mitte ainult autoritaarsetes režiimides. Kunst annab ajastule näo: Londoni ududest hakati rääkima pärast William Turneri maaliseeriat. Täites tühikud banaalse ja ideaalse vahel, loob kunst nii-öelda tähestiku, millest pannakse kokku tsivilisatsiooni visuaalne lugu. Praegu on pildilise osakaal kommunikatsioonis järsult tõusuteel.
Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastatud…
„Rohkem palve kui jutustus“, intervjuu luuletaja Triin Pajaga
Eret Talviste, Birgit Poopuu, „Sõda on mehe nägu“
Janar Mihkelsaar, „Jätkusuutlikkus viib hukatusse“
Kersti Markus, Barbi Pilvre, „Vormsi 1945–1990. Sõjapõgenikud, kultuurikatkestus ja elu jätk“
Raivo Kalle, „Kihnlased, tõeline veelinnurahvas“
Tristan Priimägi, „Vaikimine kuld“
Eesti teatri auhindade laureaadid
„Biotoopia“ teine vestlusõhtu „Mammutivile. Muusika algus mesoliitikumis“
Margus Ott, „Argidialektika VI. Tõsidus ja koomika“
Intervjuu
Leedu arhitektide Petras Išora ja Ona Lozuraitytėga
sisearhitekt Tarmo Piirmetsaga
keelpillimeister Raivo Hiiemaaga
Avalikkuses ideoloogiliselt tundlikke teemasid käsitledes on tänapäeval peaaegu vältimatu sõnastada oma poliitiline kreedo. Teengi seda. Pean Putini ja Lavrovi retoorikat Ukraina sõja küsimustes jampslikuks. Nõustun Volodõmõr Zelenskõi arvamusega, et Mariupoli hävitamises Vene vägede poolt võib leiduda sõjakuritegude tunnuseid. Aga mitte sellest ei taha ma kirjutada.
Kui kohtan tänapäeval Eesti avalikus meedias eestikeelses tekstis venekeelseid tsitaate, ükskõik kas üksikuid sõnu või terveid lauseid, siis umbes kaheksal juhul kümnest on need kirjutatud vigaselt.…
„Teater, mis avardab noorte vaimset ruumi“, intervjuu Eesti Noorsooteatri kunstilise juhi Mirko Rajasega
Ülo Mattheus, „Maailm pärast . . . . Ukraina sõda“
Erkki Luuk, „Pauk minevikust“
Elo Kiivet, „Pilvelossid ja ruumilõhkujad“
Jaan Ross Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast
Juhan Smuuli luule kajastusi muusikas
Mari Koik, „Keele-elu ja nõrgemate kaitse“
Intervjuu linnaökoloogi Maximilian Nawrathiga
Lill Sarv, „Elanikud targa linna loomise juures“
Urmas Lüüs, „Olulised Asjad. Lonkavad asjad“
„Inimhing vajab ilmselgeid sfääre, kus ta saaks olla omaette ja kuhu teise pilk ei ulatu. Talle on omane läbitungimatus. Totaalne väljavalgustamine kõrvetab ta ära ja kutsub esile hingelise läbipõlemise. Läbipaistev on ainult masin,“ kirjutab Byung-Chul Han Hasso Krulli tõlkes.
Platonist alates kistakse meid valgusesse, ära koobaste tarkusest, eemale-eemale. Goethe nõutab keha ära andes valgust, linnapea tahab kõikjale tänavalampe, metsatööstur langetab puid, et aluspinda pimedusest päästa.
Parmenides pidi laskuma allilma, selleks et tuua…
Karin Paulus, „Varju jäänud varjendid“
Paul Aguraiuja, „Kunstihoone arhitektuurivõistlus“
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad
Anneliis Lepp lasteraamatuillustratsioonidest
Joosep Susi, „Suitsu nurk XIV. Hasso Krulli „millal emme koju tuleb““
Hedi-Liis Toome, „Naise koht on . . . . laval. Ja lava taga“
Ester Oras, Maaja Vadi, „Naine akadeemilises maailmas“
Marten Laur, „Konfliktidel põhinevad poliitilised ideoloogiad“
Eevi Siibak, „Kaunid ja kummalised orhideed“
Tõnis Vilu, „Millest mõtled, kirjanik? Nägemuste keha, nägemuste maja“
Intervjuu: arhitekt Adrià Carbonelliga, režissöör Jaanus Nõgistoga, tantsu- ja etenduskunstniku Karolin Poskaga
Igipõline vastuolu kohanemise ja klammerdumise-kinnihoidmise-kohanematuse vahel on sügaval inimloomuses. On vaid vaatenurga või tõlgendamise küsimus, et me – levinud rahvajutu näitel – hindame kõrgelt Lembitu vaimu ja suhtume põlgusega Kauposse. Teiselt horisondilt võiksime Kaupot pidada avatud mõtlemise ja hea kohanemisvõimega visionääriks, kes oli valmis uuteks väljakutseteks. Lembitut seevastu saaksime kirjeldada vanade puuslike külge klammerduva põikpäise külavanemana, kes ei suutnud leppida ajaloolise paratamatusega. Siiski kipume enamasti moraalselt kõrgemalt hindama isikuid, kes…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.