Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Minu mäng (10)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Joosep SusiAlar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumHaiguste ravi. Kontrollitud
Kohanemine on alati ka konflikt ja häire. Czesław Miłosz – muide, kas pole poola luule möödunud sajandi teise poole võimsaim? – alustab „Vangistatud mõistust“ Murti-Bingi tablettidest. Metafoorsed õnnetabletid tagavad rahuolu sõltumata lokkavast terrorist, aitavad leppida traagika ja ebaõiglusega. Miłoszi metafoor ründab kõiki neid jae- ja hulgikohanejaid, kes totalitaarse režiimiga kaasa läksid, läbisid psühholoogiliselt keeruka ravikuuri: rangelt loogiliste põhjendustega hüljatakse järk-järgult varasemad tõekspidamised. Kes ikka tahaks kõrvale jääda, sumbuda sisepagulusse, kes…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
Näitekirjanik etnodramaturgia välitööl. Piret Jaaksiga vestles Tambet Kaugema.
Kirjanik ja dramaturg Piret Jaaks kaitses juunis Eesti muusika- ja teatriakadeemias teatrikunsti alal filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks töö „Kirjutada inimesi: kogukondade uurimine ja dokumentaalteatri loomise vahendid dramaturgi töös“ („Writing the People: Community Research and Tools for Documentary Theatre Creation in the Work of a Dramaturg“). Tema doktoritöö eesmärk on kirjeldada ja analüüsida etnodraama loomise meetodeid, mille abil saab dramaturg uurida kogukondi ja neis esinevaid…3 minutit -
Maria Helen KändSigrid ViirLoodu, mitte looja
Viimaste aastate võitlused sotsiaalse õigluse nimel on avanud mädapaised, mis enam kinni ei jää. Neid ei saa ka kinni lüüa. Kuuma laavana voolab ollus üle loomeväljade. Kattuvad need, keda pidasime paleusteks: humanistid, altruistid ja avangardistid.
Sageli soovin, et ei oleks kuulnud #MeToo juhtumist või armastatud muusikust, kes osutub vägivallatsejaks, või näitlejast, kes võitles loodushoiu eest, kuid rahastas ka planeeti laastavaid suurfirmasid. Soovin, et poleks kuulnud kolleegide kogemustest juhtivate kultuuritöötajate või autoritega…1 minut -
Sel reedel Sirbis
„Maailm ei saa paremaks teisiti kui muutustega inimeses“, Mart Tšernjuk vestleb Märt Läänemetsaga
Triin Juhanson, „Linnahallist metahalliks“
Vestlusringis Veneetsia Eesti paviljoni arhitektid Aet Ader, Mari Möldre ja Arvi Anderson
Age Veeroos, „Kas uus muusika peab olema mugav?“
Keele-elu: Krista Kerge leiab, et asjalikus suhtluses vajatakse üha enam nõu ja otsitakse seda
Maaja Vadi, Krista Jaakson, Merle Raun, Tauno Õunapuu, „Kas juhtimisel on jaksu ja kus varitsevad lõksud?“
Ainiki Väljataga, „Laenutushüvitised ehk Mis? Kellele? Kuidas?“
Andra Teede, „Kuidas…3 minutit -
Karin PaulusAron UrbKapukais teilorism
Meie inimene tahab aina enam eramajja, Crocsidega õues grillida ning palja taguotsaga saunast tiiki hüpata. Statistikaamet annab teada, et rahvaloenduse järgi on eramuid praegu 14 protsenti rohkem kui kümme aastat tagasi. Elumajade seas on lausa 77,5 protsenti ühepereelamuid. Lisanduvad veel muud elamuüksused, mis ei ole suvilad ega maamajad. Neid tuleb riburada juurde. Koroona-aastad ja muutunud töötegemine, aga ka soov raha mõtestatult paigutada on pannud ehitama teisi ja kolmandaid kodusid, kus…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
Kristel Pappel, „Metsä kuldane kuningas“
Ragne Soosalu, „Vanaisa kuuri fenomen ehk Kuidas kujundada jätkusuutlikku näitust?“
Kadri Asmer, „Pallase kooli XXII lend, suunad ja valikud“
Karin Paulus, „Lennukas või lihtsalt kõrge?“
Olja Fomina, „Liikuvuskeskused on samm kestliku linna suunas“
Lauri Laanisto, „Teaduskirjastamisnurjatused“
Madis Kolk, „Tuttava linna tuled. Keila, keeglirada lähte- ja sihtpunkti vahel“3 minutit -
Puhkajale on uudisvoog teisejärgulise tähtsusega.Priit Mürk / ERR / ScanpixSuverütmis ajakirjandus
Ajakirjanduse suverütm võiks sisaldada ainult näpuotsaga kõige tähtsamat: vähem uudiseid, vähem tühjaläinud tööd oleks igati asjakohane.
4 minutit -
Kadri SteinbachGabriela UrmElukestva kohanemise ilu
Pärast sündi tuleb kohaneda väliskeskkonnaga. Lasteaias kohaneme emast eemaloleku ning ühiskonna normidega. Koolis kohaneme õpetaja nõudmistega, ülikoolis tudengielu võlu ja vaevadega, sealhulgas hommikuni kestvate pidude ning pohmakaga. Seejärel kohaneme täiskasvanueluga: „kuhjaviisi igavat tööd ja pentsikud riided ja konnasilmad ja kumminaalmaksud“ (Astrid Lindgreni „Pipi Pikksukk“). Mäletan eredalt kohanemist emarolliga – mulle oli see esialgu tõeline kultuurišokk. Aga kohanesin ning praegu ei kahetse. Ühel hetkel tuleb kohaneda sellega, et meie vanemad on…1 minut -
Sel reedel Sirbis
Hasso Krull, „Lembit Sarapuu maailmalõpp“
Mart Kalm, „Soe kui Gens“
Tanel Vallimäe, „Ukraina sõda ja stereotüüpide teisenemine“
Tõnu Tannberg, „„Seda džässi on vaja kõvasti liistu peale tõmmata, et temast nõukogude džäss saaks““
Vestlusring „Uurimus ja loovuurimus kunstis ja muusikas“
Kas töötada kodus või kontoris?
Riina Parm, „Rohkem Bullerbyt!“
Ragne Kõuts-Klemm, „Suverütmis ajakirjandus“4 minutit -
Harly KirsipuuHarly Kirspuu, filmistsenarist- ja -produtsent
Kohanemisvõime on üks inimkonna nurgakive. Kogu meie püsimine liigina ei ole kunagi rajanenud sellel, et oleme teistest liikidest kuidagi kõrgemal sellepärast, et lihtsalt oleme ja kõik, vaid sellepärast, et oleme kohanemisvõimelised.
Inimese laiskus on alati ja igas ühiskonnas toonud kaasa selle, et leidub grupp kodanikke, kes ei taha kunagi ega millegagi kohaneda ning hakkab levitama mingit „vanade heade aegade kontseptsiooni“, mis toob aga väga sageli kaasa ideid, mis vihjavad mingit sorti…2 minutit
