Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Harly KirsipuuHarly Kirspuu, filmistsenarist- ja -produtsent
Kohanemisvõime on üks inimkonna nurgakive. Kogu meie püsimine liigina ei ole kunagi rajanenud sellel, et oleme teistest liikidest kuidagi kõrgemal sellepärast, et lihtsalt oleme ja kõik, vaid sellepärast, et oleme kohanemisvõimelised.
Inimese laiskus on alati ja igas ühiskonnas toonud kaasa selle, et leidub grupp kodanikke, kes ei taha kunagi ega millegagi kohaneda ning hakkab levitama mingit „vanade heade aegade kontseptsiooni“, mis toob aga väga sageli kaasa ideid, mis vihjavad mingit sorti…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
Hedi-Liis Toome, „Vihmar ja vene klassika“
Alari Purju, „Inflatsioon ja mida sellega peale hakata“
Riho Paramonov, „Looduse kõneisikud demokraatiaprotsessis“
Rein Einasto, „Hingekirurgiast vaimumaastikel“
Art Leete, „Komid ja arktiline animism“
Aimar Ventsel, „DIY Ida-Euroopas: punk’s not dead!“
Vestlusring „Mul on savi!“
Mari Poom, „Elu linna taga. Valglinnastumise alternatiivid“
Tüüne-Kristin Vaikla, „Poeetilise ruumi äratamine“
Anne Lange, „Ajalugu ja tõlkimine“
Kadri Vider, „Sõna vabadusest, andmepõhiselt“
Margus Ott, „Argidialektika VIII. Spetsialist ja generalist“
vIntervjuu
Eesti Filharmoonia Kammerkoori tegevjuhi Esper Linnamäega
luuletaja Talvike Mändlaga
Artishoki biennaali kirjutaja Inga Lācega
režissöör…7 minutit -
Vahur LuhtsaluErakoguKohanemise ilu ja valu
Nii üksikisiku elu hällist hauani kui ka ühe rahvuse kulgemine põlvkondade kaupa on pidev kohanemise protsess. Ja see ei kulge alati valutult. Valul on oma roll, sest aitab informatsiooni, kogemust teadmiseks kinnistada. Teadmise kaudu kujuneb vilumus kohaneda üha uute olukordade ning neis sisalduvate võimaluste, väljakutsetega, mis aitavad inimlapsel saada täiskasvanuks ja saadud teadmise, vilumuse toel väärikalt vananeda, saada targaks, eluküpseks.i Sama on ka rahvaga. lääne ja vene tsivilisatsiooni kultuurikoodide äärealal…1 minut -
Sel reedel Sirbis
Tuttav punane auto Tõnis Kaumanni action-ooperis „Naksitrallid“
Hanno Soans, „Skulptuuriajaloo arusaamatused“
Vestlusring graafilisest disainist
Intervjuu Eesti Disainikeskuse juhi Tiia Vihandi ning disainerite Ruth-Helene Melioranski ja Angela Oguntalaga
Erkki Luuk, „Sambakarneval sõja ajal“
Ülle Madise, „Vaikimise nõiaring“
Ülo Mattheus, „Ukraina üheksa sõda, kümnes nälg“
Heiki Valk, „Eesti arheoloogiapärand: kaitstud või kaitseta?“
Ester Oras, „Arheoloogia XXI sajandil“
Vahur Luhtsalu, „Teadusdiplomaatia III. Tark jõud ja Soome tee“
Vestlus James Joyce’i suurromaani „Ulysses“ kolme eestindajaga
Urmas Lüüs, „Olulised asjad. Infolikud asjad“6 minutit -
Katrin AllerErakoguKATRIN ALLER, muusikaõpetaja, helilooja ja muusikateadlane
Kunagi osalesin ühel küsitlusel, kus otsiti keele ja tunnete seoseid. Kokkuvõtted tehti mõistagi sõnavara baasil, ent sõnad – selge see – on ju miskise sisimas elutseva kehastajad, mitte tähtedest tühikargajad. Valdavalt olla saadud anto-, aga ka sünonüüme. Nimetad näiteks „soe“ ja vestluspartneri näol hõljub õigesti vastamise õrn loor, sest teadagi, mis tal seal kupli all uitleb.
Viivuks kiuslesin, et äkki saadaks ainult kaks sõna – on ju, pärast sissejuhatust juba aimate, mis ma…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
„Ajas kestva ruumi nimel“, intervjuu sisearhitekt Margit Argusega
Kerly Ritval, „Sõnumiga Veneetsiasse“
Karl-Lembit Laane, „Demokraatia surm“
Mirt Kruusmaa; „Mis on poliitiline süü?“
Äli-Ann Klooren, „Rõõmusõnumeid maist“
Eneli Kindsiko, Ülo Niinemets, Kärt Rõigas, „Äraspidine vanuseline diskrimineerimine Eesti teadusmaastikul“
Tristan Priimägi, „Kolonialism kõverpeeglis“
Andrei Liimets, „Kolm meest Tsoonis“
intervjuu festivali „Ma ei saa aru“ peakorraldaja Bianka Soega
Vahur Luhtsalu, „Teadusdiplomaatia II. Maailmaliider, edasijõudnu ja uustulnuk“
Jelena Skulskaja, „Millest mõtled, kirjanik? Shakespeare silphaaval“5 minutit -
Üraski käigusüsteem.Père Igor / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsUssisõnad XXI sajandi loodushoius
Edusammudeks loodushoius vajame loodushoidu soodustavat lingvistilist pinda – terviklikku ussisõnade valdamise kunsti.
5 minutit -
Riho ParamonovErakoguVõimatu kohanemine või Kohanemise talumatu raskus
Ühed ütlevad, et tuleb kohaneda: teadlikult, kiiresti, otsustavalt. Teised on veendunud, et õige on jääda iseendaks ja ignoreerida kohanemissurvet. Need variandid näivad eeldavat, et meil on valida. Vanarahvas teab rääkida, et inimene kohaneb kõigega. Selle tõdemuse järgi kohanetakse igal juhul. Aga on veel üks variant, nimelt see, et inimene ei kohane, sest see ei ole tema pärisosa. Sedaviisi on kohanemine ennekõike müüt või ühiskonna tööriist, mille abil hoida masinavärk töös.…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
„Nii lähedal, nii kaugel, nii hästi tõlgitud – soome kirjandus“, intervjuu tõlkija Kadri Jaanitsaga
Ülo Mattheus, „Ukraina vaba langus ja tõus“
Intervjuu Ukraina režissööri Dmõtro Suhholõtkõi-Sobtšukiga
Sanna Mustonen, „Uus ukraina keele õppekomplekt Ukrainast põgenenud laste tarvis“
Kaupo Liiv, „Kino nõukogude moodi“
Triin Metsla, „Kuidas uurida nõukogude kunsti?“
Laura Liinat, Monika Tomingas, „Meie tuleviku määrab huviharidus“
Hannes Aava, „Mitte ainult inimestele ehitatud linnad“
Kati Ots, „Putukaväila installatsioonid ühendavad looduse ja linna“
Maris Pedaja, „Ussisõnad XXI sajandi loodushoius“
Vahur Luhtsalu, „Teadusdiplomaatia I.…5 minutit -
Protestiaktsioon. Kuus suuremat Eesti ajalehte jätsid 18. III 2010 ühe lehekülje tühjaks, neist Postimees, Õhtuleht ja Äripäev ilmusid tühja esiküljega. Tühjade lehekülgedega protesteeriti nn allikakaitse seaduseelnõu vastu, milles oli ajakirjandusvabaduse seisukohalt mitmeid küsitavusi.Tiina Kõrtsini / Õhtuleht / ScanpixUmbusklikud ajakirjanikud
Ajakirjanduslik umbusk on üks peamisi põhjusi, miks Eesti asub ajakirjandusvabaduse pingereas maailmas nii kõrgel kohal.
3 minutit
