Kõigepealt tuleks õpetada lapsed ehedalt loodust tundma, ökoloogilist jalajälge ei saa arvutada, tundmata looduse numbreid ja tähti.
Pimedus. Mis saab olla õudsemat kui pimedus. Ühiskonnas suheldakse üha enam üksteisega silmitsi, nägemise abil. Me saadame e-kirju, suhtleme ühismeedias arvuti abil. Isegi emotsioonide, mis varem olid tuntavad inimese kõne järgi, näitamiseks oleme loonud emotikonid. Kummalisel kombel märkasin kaheksa aastat tagasi, et naerunäod olid äkki tunginud ka mu raamatutekstidesse, õnneks…
Elame illusioonis, kus jäätmed on tähtis keskkonnateema, kuid tarbimine ja selle kasv justkui ei ole. Kas tagajärgedele keskendumisega välditakse keskkonnaprobleemide olemust?
Oma keskkonnasäästlikuks tegevuseks peetakse prügi mitte maha viskamist ja jäätmete sortimist, s.t pigem tagajärgedega tegelemist kui keskkonnakahju ennetamist.1 Kahtlemata on selles suur osa aastaid kestnud sortimisalasel teavitustegevusel, loodud taristul ning kindlasti ka 14 aasta vanusel „Teeme ära“ algatusel, mis on tõmmanud prügistamisele avalikkuse tähelepanu. Seadmata…
Iga kord, kui mõeldakse välja järjekordne uhke ökoloogilise jalajälje arvutamise süsteem, puhkeb minus selle tulemust arvutades protest. Mis mõttes on maainimese ökoloogiline jalajälg suurem kui linnainimesel? Urisen, et kust te, kulla rahvas, oma söögigi saate ja kuidas see linna saab. Heidate oma tallatud jäljed maainimese kukile ja peate linnas pillerkaari?
Aga on midagi, mida märkame nüüd, kui oleme õppinud elektri börsihindu jälgides arvutama. Kui tuled ära kustutada, siis ongi pime. Toas…
Mirjam Mesaki soolokontsert „Igatsus“
„Olla seal, kus on vaataja“, Tristan Priimägi vestleb Edith Sepaga
Sten Saluveer, „Surf digilaine harjal“
Vestlusring tehisintellekti mõjust loomevaldkonnale
Paolo Girol ja Karl Erik Laas interaktiivsetest võrgulahendustest etenduskunstides
Margus Lattik, „Pärast koroonakriisi. Teaduse vastutusest ühiskonna ees“
Ülo Mattheus, „Kas Vene terror lõpetab ka Putini ajastu?“
Silvia Pärmann, „Superstaarid, minevikuvarjud, tulevikusähvatused“
Katrin Kivimaa, „Empaatia, väärtusruum ja punamonumendid“
Rein Meripõld, „Sõna ökoloogiline valik“
Kristel Vilbaste, „Looduspimedus“
Angela Hollo, „Jäätmed ja keskkonnavastutus“
Lilli Luuk, „Millest mõtled, kirjanik? Mida surnud tahavad?“
Intervjuu…
Mulle meeldib lugeda mälestusteoseid ja elulugusid, tuhnida isikuarhiivides, olgu need arhitektide, kunstnike või poliitikute omad. Eriti suure huviga tutvun omaelulooliste ülestähendustega Teisest maailmasõjast ja sellele järgnevatest aastatest. Nooremale põlvkonnale on toonastesse oludesse süüvida põnev – kõik on võõras, teistpidi aga hirmutavalt reaalne, kui mõelda ühiskonda halvanud Ukraina sõjale ning idapiiri taguse hirmuterrori taastulekule.
Sel suvel saatsid mind arhitekt Ülo Stööri mälestusraamatud, kus autor käsitleb sündmusi tsaariaja lõpust tänapäevani. Stöör kirjutab endast…
„Tee ilu ja tõe juurde vabastab“, Kadri Asmer vestleb Juhan Maistega
Andra Teede, „Kas ja kui sotsiaalne siis on „Õnne 13“?“
Priit-Kalev Parts, „Linnasissi metsaviljelus. Huligaanne essee“
Barbi Pilvre, „Karjala saatus Soome ja Venemaa vahel“
Johanna Ross, „Tartus loeti Reed Morni ja muudki“
Johannes Saar, „Oleviste raamatukogu – kurioosum või kalliskivi?“
Ülle Madise, „Eesti keel on põhiseaduse kaitse all“
Andres Kuusk, „See hea, odav ja turvaline tuumaenergia“
Jüri Kolk, „Tuttava linna tuled. Minu Puka“
Intervjuu
disainer Hannah Segerkrantziga
akordionist Momir…
Vahepeal kirjutasin ma palju põhjarahvaste ülestõusudest Nõukogude võimu vastu. Ilmnes, et kõige rohkem relvastatud vastuhakke korraldasid just arktilised uurali rahvad. Sellel on ka loogiline ajaloolis-ruumiline taust. Uurali põhjarahvad on kõige lähemal Euroopa-Venemaale, neil on pikaaegsem koloniaalse kontakti kogemus ning Nõukogude reformid jõudsid uurali rahvaste alale varem kui kaugemale Siberisse.
Osa ülestõuse, ühe saami ja kaks mansi mässu, julgeolekuametnikud lihtsalt joonistasid paberil valmis ja seejärel hakati põliselanikke sadade kaupa karistama, s.t tapma.…
Mirjam Rennit, „Pagulaste abistamine kui teraapia ja kink“
Hannes Nagel, „Intermarium 2.0 kui Ukraina läänesuunalise integratsiooni tõhustusdoos“
Hannu Oittinen, „Kas Pirita kloostri lavalt maailmakuulsaks?“
Triinu Tamm, „Intiimse ja kollektiivse mälu põimija Annie Ernaux“
Kristiina Tambets, „Neandertallasest Nobelini“
Helen Sildna, „Eesti kultuuri- ja loomevaldkond Euroopa vahenditeni ei jõua. Miks?“
Teet Teinemaa, „Vanaduse vabadus ja võimalus uuemas eesti filmis“
Ragne Kõuts-Klemm, „Ajakirjaniku käsitööoskused ja kutsumus“
Intervjuu
näitleja Marika Vaarikuga
disainer Paula Nerlichiga
planeerijate ühingu rändnäituse kuraatori Pille Metspaluga
Intelligentne inimene kohaneb kergesti uute oludega: areng tähendab iga päev uutesse kohtadesse sattumist, olgu või ainult enda mõtetes. Kohanemine pole aga ainult progress: intelligentne inimene kohaneb ka sumbuvate oludega. Ta ei pane tähelegi, kuidas aastate jooksul kuivavad honorarid kokku ja inflatsioon sööb laenutustasust viimasegi. Intelligentne inimene vajab seaduse ja loomeliitude kaitset, et jumala eest mitte kohaneda.
Kuskil pole elujõulise kultuuri olulisus praegu nii adutav kui käimasolevas sõjas. Ukrainlastel on, mida kaitsta.…
„Modernist, kes eelistab jääda märkamatuks“, Margit Mutso vestleb Jaak Huimerinnaga
Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Lembit-Kaur Stöör, „Toomkiriku sündmusruumi-restorani arhitektuurilised kaalutlused“
Äli-Ann Klooren, „Värskus ja uutmoodi vana“
Paul-Eerik Rummo, „Luule hoiab keelt roostetamast“
Anu Realo, „Kriiside keerises“
Anu Masso, Mai Beilmann, „Eetiline vaakum Eesti sotsiaalteadustes“
Mai Levin, „Tuult tiibadesse, graafikakoda!“
Margus Ott, „Argidialektika XI. Enesemäärang ja teisemäärang“
4 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.