Toeta

Varia

  • Varibiosfäär – elu, mida me ei tunne
    On ka väike võimalus, et kummastav elu on säilinud kusagil äärmiselt ekstreemsetes tingimustes.    
      Kurmo Konsa
    ,

    Varibiosfäär – elu, mida me ei tunne

    Varibiosfääri moodustavad hüpoteetilised organismid, kes ei ole olemasolevate organismidega evolutsiooniliselt seotud ning kelle biokeemilised ja geneetilised protsessid põhinevad teistel ühenditel kui meile tuntud elul.

    Kurmo Konsa
    10 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    „Kalamaja peatänav“, Merle Karro-Kalberg vestles Toomas Paaveriga
    Mattias Malk, „Uus on taasavatud Vana-Kalamaja“
    Vahur Luhtsalu, „Raha ei ole“
    Hille Saluäär, „Ideaalitust keelekorraldusest igaühe keelehooldeni“
    Vestlusring Alma Ostra romaanist „Aino“ ning naiste proosast enne ja nüüd
    Tanel Vallimäe, „Tühistamiskultuuri tagajärjed“
    Jüri Saar, „Savisaare pärandi kuulsusetu lõpp“
    Mati Mandel, „Jüri Vilmsi ja tema kaaslaste hukkumist varjutavad kahtlused“
    Ardo Ran Varres, „Helikunsti kokkulepet otsides“
    Hannes Korjus näitlejaõppest Daugavpilsis
    Johannes Lõhmus, „WGA ja SAG-AFTRA vs. AMPTP. Eksistentsialistlik lõppmäng“
    Kurmo Konsa, „Varibiosfäär – elu, mida me…
    5 minutit
  • Kui kasv lõpeb?
    Kui tasaareng oleks pusle, siis oleks sel vähemalt 20 000 tükki ning sellel oleks kujutatud suurt ja kirjut lillevälja. Tasa ja targu liikudes õnnestub see lilleväli ehk kunagi kokku saada, kuid me peame kindlasti alustama juba nüüd.     
     Arne Ader / loodusemees.ee
    , ,

    Kui kasv lõpeb?

    Kuidas rääkida rohepöördest ja tasaarengust ajakirjanduses ja kommunikatsioonis?

    Anu-Liis Aunroos
    11 minutit
  • Kestlik eluviis on uskumise küsimus
    Mis oleks, kui iga inimene teadvustaks pisimagi otsustuse hetkel, et ta on loodu(se) osa: see on tema keskkond, piirid.     
     Arne Ader / loodusemees.ee
    ,

    Kestlik eluviis on uskumise küsimus

    Isegi kui ökokriisi ohjeldamine tundub Sisyphose rahnu veeretamisena, tuleb seda teha, sest muidu ei saa ilma tähendusetusse libisemata olla inimene.

    Rein Meripõld
    6 minutit
  • Rännud ajas ja ruumis 
    Tyyne Kristin Vaikla
    Erakogu

    Rännud ajas ja ruumis 

    Lapsepõlvekohad on nagu täistuubitud sahtlid, kindlam on neid mitte avada, mitte sobrada kogunenud kihistustes.  
    Esimesed eluaastad elasin Tallinna südalinna stalinovkas, seejärel kasvasin Pelguranna hruštšovkas, pisteliselt pendeldasin ka vanavanemate kodude Tartu Tähtvere ja Kärdla aedlinna vahet. Sõitsin Tõnismäele Herbert Johansoni funktsionalistlikku koolimajja Mustamäe modernistlikust miljööst. Kõigest sellest on tõukunud minu varajane maailmapilt ehk ruumikogemus, kust põgeneda ja kuhu tagasi pöörduda.  
    Minu lapsepõlve Pelguranna kodu elutuppa kavandas noor arhitekt Tiit Hansen – tuntud Kannikese…
    Tüüne-Kristin Vaikla, ruumiuurija 
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    „Maal, linnas, tänaval või majas“, Margit Mutso vestleb Veljo Kaasikuga
    Rein Ruutsoo, „Kaitsedemokraatiast ja imperialismist Ida-Virumaal“
    Valle-Rasmus Roots, „Kõigepealt harjutama!“
    Johanna Jolen Kuzmenko, „Galeriikäik. Näituseelamused keldrist villani“
    Anu-Liis Aunroos, „Kui kasv lõpeb?“
    Rein Meripõld, „Kestlik eluviis on uskumise küsimus“
    Margus Ott, „Argidialektika XXI. Ajalugu“
    Esiküljel Veljo Kaasik. Foto Piia Ruber
    3 minutit
  • ,

    Kuidas levivad vandenõuteooriad TikTokis?

    TikToki avaleht peegeldab kasutaja huvisid ning seda silmas pidades saab TikToki algoritmi hõlpsasti mõjutada.

    Populaarse ühismeediarakenduse TikToki soovitustel põhinev algoritm võib soodustada vandenõuteooriate levimist, kuna platvormil ei ole väärinfo, sealhulgas vandenõuteooriate jagamine piisavalt reguleeritud.1 Nii langeb ülesanne end nii-öelda jäneseurgu langemise eest kaitsta kasutajale, olenemata sellest, kui noor ta on või millisel tasemel on tema meediapädevus.
    Alustades 2001. aasta 11. septembri terrorirünnaku kajastustega USAs ja lõpetades internetiavarustes levinud paremäärmusliku…
    Gretel Juhansoo
    4 minutit
  • Kui ma oleksin puu 
    Pilleriin Raudam
    Tanel Topaasia

    Kui ma oleksin puu 

    Kui ema väikesele Pilleriinule ütles, et nüüd on aeg maal asjad kokku pakkida ja tagasi linna sõita, hakkas ta heleda häälega nutma. Hakkasin jah. Suvitasime ühes Põhja-Eesti rannakülakeses, kus meil oli täitsa oma, rõvedat oranži värvi maja. (Tegelikult on siiani.) 
    Mulle oli see umbes nagu paradiis. Aias oli vana traktorikummi sisse tehtud liivakast. Päike paistis sinna suurema osa päevast peale, seega võis vana must kumm tagumiku all päris korralikult kõrvetada. Pea…
    Pilleriin Raudam, stsenarist
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    „Maailm, kuhu pageda, kui elu kisub koledaks“, Silvia Pärmann vestleb Tanel Veenrega
    Ülo Mattheus, „Kas Ukraina lõputu õudus või Venemaa õudne lõpp?“
    „Koolikatsed ja koolide edetabelid tekitavad küsimusi“, Valle-Sten Maiste vestleb Ülle Madisega
    Mikko Lagerspetz, „Teadus ja seadus“
    Tammeougu Mari, „Kuniks elu, seniks moosi!“
    Maaja Vadi, Emilia Laas, Anet Tammemäe, „Kas neli võrdub viiega?“
    Anne Aidla, „Milliseid isiksuseomadusi tööandjad personalivalikul eelistatavad?“
    Aurora Ruus, „Ühel ajal mitu lugu“
    Gretel Juhansoo, „Kuidas levivad vandenõuteooriad Tiktokis?“
    Esiküljel Tanel Veenre. Foto Iris Kivisalu
    3 minutit
  • Minu koht
    Raivo Kelomees
    Erakogu

    Minu koht

    Inimene olevat paikne. Kuid ta on ka seiklusjanune, hülgab oma kohti ja otsib uusi. Anastab ja omastab uusi kohti. Määratlus „minu koht“ on vastuoluline, sest sisaldab ruumimääratlust, kuid kätkeb ka muutust. Muutus leiab aset nii oma kohas, kui sellest välja kasvatakse, ise muututakse, ka uuest ja võõrast saab oma, kui seal on kodunetud.  
    Eesti inimese oma koht on kahestunud, seisneb linna- ja maakodu ühtsuses. Mujal maailmas on see luksus. See ei…
    Raivo Kelomees, kunstnik ja kunstiteadlane 
    2 minutit
Sirp