Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Minu mäng (10)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Kaeluspapagoi on paljudes maades invasiivne võõrliik, kes ohustab kohalikku faunat, kuid liik on atraktiivne ja seetõttu on vastuseis liigi ohjeldamisele terav.Hari K Patibanda / CC BY-NC 2.0 DEED / FlickrLinnud ja inimesed. Konflikti anatoomia
Emotsioonide rohkuse tõttu on esmatähtis mõista konflikti sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnamõjusid, selleks et tungida konflikti olemusse.
9 minutit -
Kaarel TarandErakoguMinu keha
Isegi vaimseimatel inimestel on keha, mis õigusriigis ka kaitstud ja puutumatu. Parimad kehad on muidugi tippsportlastel, kuigi uudiseid uskudes võib alatihti jääda mulje, et just nende keha ebasportlikest kergemini katki läheb.
Otse või kaude tegeleb füüsikalise või füüsilise keha uurimisega pool ülikooli ja ega kunstki ei ole sellest kõrvale jäänud. Kultuuriuudiste voost leiab juba aastaid vaevata pealkirju, nagu „Kunstimuuseumis uuritakse keha muutuvaid kujutus- ja vaatamisviise“, „Kunstnik uurib maalidel oma keha“ või…2 minutit -
Sirbi loetuimad lood 2023
IV osa. Kohad 76–100
1 minut -
Sel reedel Sirbis
„Puu on lihtsalt puu, aga ta lubab väga palju“, Peeter Talvistu vestleb Anti Saarega
Katrin Aava, „Õppejõudude läbipõlemise põhjused“
Raivo Soosaar, „Milline peaks olema maksusüsteem?“
Marko Mägi, „Linnud ja inimesed. Konflikti anatoomia“
Äli-Ann Klooren, „Üllatused ja täis saalid“
Ann Mirjam Vaikla, „Kollektiivsus ja kollegiaalsus kui kunstnike ja teadlaste ühisosa“
Indrek Saarepera, „Kas meie majad kaitsevad meid?“
Anni Martin, „Kõige kestlikum on hoone kasutamine“
Aurora Ruus, „Mis asi see on, mida nimetatakse muusikaks“
Intervjuu
bioorgaanilise keemia professori Ago Rinkeniga
filmikriitik Johannes Lõhmusega
jaapani…5 minutit -
Kuigi roheline üleminek on pikk protsess, näeme mõningaid elemente neist stsenaariumidest juba praegu. Eelkõige juhivad need tähelepanu, et praegustest valikutest suurte süsteemide kujundamisel sõltub suuresti, missuguses maailmas me mõne kümnendi pärast elame.Projekti DT Futures infomaterjalidRohepöörde pöörasus või pöörane võimalus?
Arusaam rohelise ülemineku vajalikkusest paistab olevat üldtunnustatud, kuid oleme selle teekonna alguses ning vaja on head plaani.
9 minutit -
MTÜ Loomus korraldatud degusteerimine 22. augustil 2022 ülemaailmse taimse piima päeval Balti jaama turul.Saara MildebergVegankapitalism ja veganpesu ehk Protesti kaubastamine
Detsembrikuu Müürilehes küsib Maris Pedaja: „Kas neoliberaalses majanduses on võimalik robinhoodilikult rohereformida?“1 Siinses artiklis keskendume probleemidele, millega seisab neoliberaalses ja kapitalistlikus süsteemis silmitsi veganlus. Praeguseks on veganlus liikunud järjest enam peavoolu suunas ja pigem sobitunud kui vastandunud kapitalistliku ühiskonnakorraldusega – suundumus, mille tagajärjed võivad olla vägagi problemaatilised. Mida selline normaliseerumine veganluse ja veganite jaoks tähendab ning kas ja kuidas aitab see loomasõbralikuma ühiskonna poole liikuda?
Veganlus kui nišitarbimine
Peavoolumeedias ja tavateadvuses kujutatakse…7 minutit -
Kohal
Aasta otsa kirjeldasid ja mõtestasid Sirbi autorid selles veerus oma lemmikkohti ja kohalolekut. Ligi viiekümne lühimõtte pealt ei saa küll teha veatuid sotsioloogilisi üldistusi, kuid üks sai selgeks: millise joonlauaga ka ei mõõdaks, ikka jagunevad kohad kaheks. Mustadeks ja valgeteks. Välja koorus ka see, kus on eestlaste kui purueurooplaste koha otsimise ja leidmise geograafiline piir. Väljaspool kodukontinenti nimetamisväärseid kohti ei ole. Ja Euroopa ulatuseski on ahvatlevaim läänesuund. Lissabon, mitte Odessa;…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
Ülo Mattheus, „Kas soovida Ukrainale head uut aastat või vaadata vaikides kõrvale?“
Jüri Lipping, „Teisitimõtlemine tuleb taas. Üks vastus“
Alari Purju, „Vaba turumajanduse kuulutaja 300“
Karin Täht, Kenn Konstabel, „Kuidas tunnevad meie 15aastased õpilased end koolis?“
Uku Varblane, Märt Masso, „Rohepöörde pöörasus või pöörane võimalus?“
Kadri Aavik, Kadri Taperson, Saara Mildeberg, „Vegankapitalism ja veganpesu“
Margit Rüütelmann „Kas ringmajandus ehituses on ulme või lähiaja tegelikkus?“
Intervjuu arhitektuuriprofessor Willemijn Wilms Floetiga
Jan Kaus, „Võimalikud ruumid“
Tetjana Kasima, „Jõuluaknad“
Intervjuu kirjandusmuuseumi direktori Piret…5 minutit -
Kaarel VanamölderMadli VanamölderRaamatust laulu, mäkke ja kõrtsi
„Minul aga on ülim aeg asuda teele Donegali poole.“ Nii ütles Tume Patrick, sidus kompsu laukapuust kepiga õlale ja seadis sammud põhja poole viivale teele. Raamatust „Torupill, haldjad ja hiiglased“ tuttav teadmamees ja tema kodupaik Donegal on millegipärast püsinud meeles juba lapsepõlvest.
Ükskord saingi Donegali. Kuulanud kontserdil Christy Moore’i, seadsin edasi sammud suure mäe Errigali juurde. Ja kui siis lõpuks läbi turbavälja kahlates alla sain, hääletasin end lähedal oru põhjas asuvasse…1 minut -
Esiküljel sisearhitektuuri aastapreemia laureaat Hanna KaritsPiia RuberSel reedel Sirbis
Eesti arhitektuuripreemiad 2023
„Heaolutunde looja“, Grete Tiigiste vestleb Hanna Karitsaga
Epp Lankots, „Põltsamaa lossi toores ilu“
Eneli Kindsiko, „Õrnal jääl Eesti haridus“
Jevgeni Ossinovski, „Eestikeelsest õppest ei piisa“
Saara Liis Jõerand, „Kaasamõtlemise aeg“
Brigitta Davidjants, „Retoorikavõtted Raadio 2 programmimuudatuste kajastuses“
Intervjuu Huddersfieldi nüüdismuusika festivali kuraatori Graham McKenziega
Ornela Ramašauskaitė, „Kunstituru ülevaade ja prognoos“
Triinu Soikmets, Konstantin Kuningas, „Kunstioksjonite pildimuster“
David Vseviov, „Alistamatu Adamson-Ericu olematu aeg“
Art Leete, „Tundra mässu prototüüp“
Mehis Heinsaar, „Karksi-Nuia kuningriik“
Katrin Johanson, „Pärlhele Karksi-Nuia“
Esiküljel sisearhitektuuri aastapreemia laureaat Hanna…4 minutit
