Mu keha on mu kõige lähem asi, jagan teda vähestega. Õppekaaslaste puudutused on aga nii mõnegi lähedase inimese puudutustest objektiivselt mõõtes palju intiimsemad – kehale aga tähenduseta. Intiimsustunnetus tõmbub kokku ja isiklik ruum kahaneb olematuks, kuigi puudutajad ei ole arstid, kellele toimingud kehadega on vaikimisi lubatud.
Lahingpaarilise käsivars on turvaliselt soe. Veresooned on suured, tumedad, hästi näha ning tunda. Mu enda käed on rahulikud, usaldan meie kehi. Hirmust ja häbelikkusest lahtilaskmine…
Sirbi 2023. aasta laureaadid
„Tuleviku uurimine juhatab mugavustsoonist välja“, Merle Karro-Kalberg vestleb Kristi Grišakoviga
Jürgen Karvak, Tuul Sepp, „„Kujuta ette““
Reiko Lill, „Kuidas kineetiline konflikt kandub üle küberruumi“
Priit-Kalev Parts, „Maailm on väsinud revolutsioonidest“
Margus Ott, „Argidialektika XXIII. Pühendumus ja rahutus“
Intervjuu
kooridirigent Heather MacLaughlin Garbesiga
režissöör Martti Heldega
režissöör Jyrki Haapalaga
budismiuurija Richard F. Gombrichiga
Esiküljel Kristi Grišakov. Foto Piia Ruber
Isegi vaimseimatel inimestel on keha, mis õigusriigis ka kaitstud ja puutumatu. Parimad kehad on muidugi tippsportlastel, kuigi uudiseid uskudes võib alatihti jääda mulje, et just nende keha ebasportlikest kergemini katki läheb.
Otse või kaude tegeleb füüsikalise või füüsilise keha uurimisega pool ülikooli ja ega kunstki ei ole sellest kõrvale jäänud. Kultuuriuudiste voost leiab juba aastaid vaevata pealkirju, nagu „Kunstimuuseumis uuritakse keha muutuvaid kujutus- ja vaatamisviise“, „Kunstnik uurib maalidel oma keha“ või…
„Puu on lihtsalt puu, aga ta lubab väga palju“, Peeter Talvistu vestleb Anti Saarega
Katrin Aava, „Õppejõudude läbipõlemise põhjused“
Raivo Soosaar, „Milline peaks olema maksusüsteem?“
Marko Mägi, „Linnud ja inimesed. Konflikti anatoomia“
Äli-Ann Klooren, „Üllatused ja täis saalid“
Ann Mirjam Vaikla, „Kollektiivsus ja kollegiaalsus kui kunstnike ja teadlaste ühisosa“
Indrek Saarepera, „Kas meie majad kaitsevad meid?“
Anni Martin, „Kõige kestlikum on hoone kasutamine“
Aurora Ruus, „Mis asi see on, mida nimetatakse muusikaks“
Intervjuu
bioorgaanilise keemia professori Ago Rinkeniga
filmikriitik Johannes Lõhmusega
jaapani…
Detsembrikuu Müürilehes küsib Maris Pedaja: „Kas neoliberaalses majanduses on võimalik robinhoodilikult rohereformida?“1 Siinses artiklis keskendume probleemidele, millega seisab neoliberaalses ja kapitalistlikus süsteemis silmitsi veganlus. Praeguseks on veganlus liikunud järjest enam peavoolu suunas ja pigem sobitunud kui vastandunud kapitalistliku ühiskonnakorraldusega – suundumus, mille tagajärjed võivad olla vägagi problemaatilised. Mida selline normaliseerumine veganluse ja veganite jaoks tähendab ning kas ja kuidas aitab see loomasõbralikuma ühiskonna poole liikuda?
Veganlus kui nišitarbimine
Peavoolumeedias ja tavateadvuses kujutatakse…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.