Toeta

Varia

  • Kliimasoojenemine minu härmatanud akna taga
    Kliimamuutust eitavate kommentaaride protsentuaalne jaotus vastavalt arvamuse sisule.
    Oliver Tomingas
    , ,

    Kliimasoojenemine minu härmatanud akna taga

    Kliima soojenemist käsitlevate artiklite kommentaare analüüsides selgus, et 61% kommentaarides eitatakse inimtekkelist kliimamuutust.

    Oliver Tomingas
    9 minutit
  • Keelekeha 

    Keelekeha 

    Keha kuulub eesti sõnavara ürgseimasse kihti ja 500 kõige sagedasema sõna hulka. EKI ühendsõnastikus on kehal viis tähendust, millest esimene „inimese või looma kogu organism“. 
    Keelekorpuse autentsete keeleandmete toel on näha, et inimese kehast kirjutatakse kaks korda sagedamini kui looma kehast ja naise kehast kolm korda sagedamini kui mehe või lapse kehast. Keha puhul peetakse oluliseks seda, kuidas see visuaalselt välja näeb: pigem tuuakse esile positiivset (trimmis, sportlik, sale, seksikas, lihaseline,…
    Kristina Koppel, Eki vanemarvutileksikograaf
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis
    Esiküljel Triinu Tamm
    Piia Ruber

    Sel reedel Sirbis

    „Iga lugeja loeb“, Pille-Riin Larm vestleb Triinu Tammega
    Eesti kirjandusklassikud obstruktsioonist
    Margit Langemets, Kristina Koppel, Madis Jürviste, „Eesti keele pesa“
    Raivo Soosaar, „Väärt teooria raha olemusest ja fiskaalsetest müütidest“
    Tanel Vallimäe, „Mis on must-valge maailmapildi juures valesti?“
    Andres Kollist, „Tallinna kesklinn, raamat ja ülikool“
    Evelyn Raudsepp, „Etenduskunsti(de) sosinad ja karjed“
    Oliver Tomingas, „Kliimasoojenemine minu härmatanud akna taga“
    Kristel Vilbaste, „Hästi väljapeetud paus“
    Intervjuu
    Vene teatri uue juhi Anne-Lii Päiviga
    filmitegija Mark Cousinsiga
    kuraator Yuma Shinoharaga
    Esiküljel Triinu Tamm. Foto Piia Ruber
    5 minutit
  • Keha hakkab rääkima 
    Kaja Kann
    Alissa Šnaider

    Keha hakkab rääkima 

    Jõulupuhkuse ajal veetsid oma vaheaega meil maal kaks 12aastast noort. Nagu ühele paadunud tsirkusetreenerile kohane, korraldasin kohe laagri. Panime noortega koos päevakava paika ja allkirjad alla. Nutiseadmetes ollakse päevas kokku kaks tundi, aga kindlasti ühe tunni kaupa. Loetakse ja süüakse laua taga. Voodis magatakse. Poes, mis asub kahe kilomeetri kaugusel, käiakse jalgsi. Ainukeseks tööks jäi lume lükkamine. 
    Loomulikult valisid nad nutiajaks esimese võimaliku, nimelt hommiku, mil oli mõnus veel voodis vedeleda.…
    Kaja Kann, koreograaf 
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis
    Esiküljel Sulev Keedus
    Piia Ruber

    Sel reedel Sirbis

    „Vaba jälgija Sulev Keedus“, Johannes Lõhmus vestleb Sulev Keedusega
    Ekke Janisk, „Autentsus nüüdispärandis Anu Põdra näitel“
    Muusikast vestlevad Villu Talsi, Theodor Sink ja Peedu Kass
    Maarja Malmet, „Kontsertmuusikat ja elustiili“
    Ann Ideon, „Kuidas võiks Eestis aastal 2050 ruumi kasutada?“
    Pärtel-Peeter Pere, „Linnaehituslik visioon põhjamaisest Tallinnast“
    Kurmo Konsa, „Kas juturobot mõtleb?“
    Kristjan Kikerpill, Andra Siibak, „Tehisarutusest aruka mulje jätmise peidetud inimhind“
    Jaanika Anderson, „Alati aktuaalne antiik“
    Aurora Ruus, „Muinaslugu muusikast. Kuraatorituur muusika(teoste) vabaõhumuuseumis“
    Intervjuu
    Euroopa luuleprõmmu meistri Joonas Veelmaaga
    Arktilise teatri juhi…
    4 minutit
  • , ,

    Kas digipööre tappis paberil ajakirjanduse?

    Koos tehnoloogia arenguga vahetab ajakirjandus aeg-ajalt oma sisu- ja leviku­platvorme. See on asjade loomulik käik ega tähenda ajakirjanduse väljasuremist.

    „Video tappis raadiostaari“ („Video Killed the Radio Star“) oli ansambli The Buggles hittlugu, millega avati 1. augustil 1981 muusikakanal MTV. MTV-l on ajapikku olnud küll palju sõsarkanaleid, aga sedasama enam alles pole. Kanalid tulevad ja lähevad, kuid muusikavideod pole välja surnud. Sisu elab edasi olenemata tehnilisest levikuviisist…
    Marju Himma
    4 minutit
  • Minibuss ja kondimootor 
    Reijo Roos 
    Anett Lee Melts / Varrak   

    Minibuss ja kondimootor 

    Keha on yks paeluv kaadervärk, mida annab terve elu tundma õppida ja ikka ei saa selgeks. Yhelt poolt võib kehasse suhtuda kui vanasse kolisevasse minibussi, see on kui lihane-luine-verine kapsel, mis vajab kogu aeg putitamist. Teisest kyljest võib keha näha looduse osana, suurema ökosysteemi loomuliku lylina, mis imelisel kombel on ka kõik see, mida ma minaks nimetan. 
    Mõnikord on hea suhtuda oma kehasse kui objekti, millel on hetkiti puudujääke. Väsinud keha…
    Reijo Roos, luuletaja 
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    „Kas kadunud maastikud elavad edasi, kui neid kauem mäletame?“, Aet Ollisaar vestleb Maryliis Teinfeldt-Grinsiga
    Ülo Mattheus, „Hullus Kremlis ja Kapitooliumi mäel“
    Aet Annist, „Muutuse hirmutav muutus“
    Kaasaegse kunsti kontor
    Lauri Läänemets, „Varjumiskohad ja varjendid“
    Millisest Kaarli puiesteest unistavad noored?
    Tarmo Soomere, „Euroopa teaduste akadeemiate visioon veatust teaduse finantseerimise süsteemist“
    Maailma dokumentalistika-aasta 2023
    Marju Himma, „Kas digipööre tappis paberil ajakirjanduse?“
    Intervjuu
    professor Toomas Siitaniga
    arhitektide liidu võistluste töögrupi juht Pelle-Sten Viiburgiga
    Sirbi vahel Eesti Kultuurkapitali 2023. aasta IV jaotuse tabelid 
    Esiküljel Maryliis Teinfeldt-Grins.…
    Sirp
    4 minutit
  • Sirbi loetuimad lood 2023
    ,

    Sirbi loetuimad lood 2023

    I osa. Kohad 1–25

    1 minut
  • Hõikereostus ehk Kuidas kasvav tähelepanujanu loodust hävitab
    Keskmine Tiktoki kasutaja toodab ühes aastas 185 km autosõidu jagu CO2. Kui aga lisaks Tiktokile on harjumus ette võtta ka Youtube, Instagram, Facebook jne, võib aastane kilometraaž juba 1000 kilomeetrini küündida.     
      Piia Ruber
    , ,

    Hõikereostus ehk Kuidas kasvav tähelepanujanu loodust hävitab

    Ühismeedia kasutajatele võib postitamine paista küll ohutu tegevus, kuid kahjuks ei salvestata postitusi süsinik­neutraalselt. Ükski Instagrami- või Facebooki-hõige ei tundu suure asjana, kuigi alates veebi laadimise hetkest see kusagil serverites talletatakse. Levides teiste kasutajate uudisvoogudesse nõuab see märkimisväärselt ka energiat. Üle maailma lisandub muuhulgas just sääraste hõigete säilitamiseks aina uusi andmekeskusi, mis omakorda tarbivad suures koguses energiat. Süsinikujalajälje võrdluses on kümme selfit samaväärsed ühe kilomeetri autosõiduga.1 Kui Instagramis laetakse üles…
    Eneli Kindsiko
    8 minutit
Sirp