„Animafilmi kaitseingel“, Andrei Liimets vestleb Aurelia Aasaga
Ülo Mattheus, „Ukraina sõja teine rinne“
Martin Aidnik, „Oleme tunnistajaks palestiinlaste kollektiivsele karistamisele“
Eesti teatri auhindade nominendid
Uno Liivaku, „Eetrikute keel ja kõne“
Arne Merilai, „„Eesti kirjanike leksikon“ – täiesti võimalik“
Eero Epner Lepo Mikko loomingust
Äli-Ann Klooren, „Väljas oli veebruar . . . .“
Intervjuu arhitekt Laurens Bekemansiga
Ükssarvikute lood ehk Vaade kiiresti arenevatele iduettevõtetele
Kristjan Kikerpill, Andra Siibak, „Käsutöömeistrid ja nende „kuskilt mujalt“ laekunud mitteteosed
Millest me räägime, kui räägime tehisintellektist hariduses?
Marju Himma, „Tsensuuri ei…
Kui lai on jõgi? Kas saunatagune jõgi on alati selline olnud? Mida teha vette kukkunud puutüvedega? Kaldad on kitsaks jäänud. Milline on oja ja jõe nägu ja olemus?
Minu keha on minu sõber, kusjuures mitte lihtsalt hea, vaid parim. Või noh, ega teisi ju niimoodi ei tea ka. Muide, kas see jätab päris terve psüühika mulje, kui ma kirjutan siin oma kehast kolmandas isikus? Me nagu üks ei olegi või?
Igatahes on minu keha mulle isegi veel lähem kui oma särk, sest särgi saab ära võtta, keha jääb. Targad inimesed õpetavad, et keha tuleb kuulata, aga minu oma pole…
Kultuuri elutööpreemiate laureaadid
Krista Kodres, „Sirje Helme – hoidja ja uuendaja
Janika Kronberg, „Arvo Valton. Märkmeid ja märksõnu
Maria Mölder, „Läki lauldes sinna pillerkaarile!
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
Tiit Hennoste, „Kellele kuulub keel? ehk Kuus kildu Hando Runneli Wiedemanni auhinna puhul“
Teaduse elutööpreemiate laureaadid
Organismi raudrüü tuunimise virtuoos Raivo Uibo
Kulumiskindluse meister Jakob Kübarsepp
Riiklikud kultuuri ja teaduse aastapreemiad 2023 ja Eesti Kultuurkapitali peapreemiad ja elutööpreemiad 2023
„Aus ja sõbralik filmimees madude orust“, Kaspar Viilup vestleb Priit Vaheriga
Pille Tekku, „Mees, kes…
Paar aastatuhandet armastas platonistlik ja kristlik Euroopa kanda hoolt surematu hinge eest. Keha mõisteti hinge vanglana, mistõttu tuli seda ka põlata ja suretada. Kuulus kirikuisa Origines olevat kuulu järgi enda kastreerinud. Kuid muutunud vaimses olukorras hakkas keha mässama ja teaduse arenedes oma saladusi avaldama. Me teame tast muide ikka veel võrdlemisi vähe, ta on endiselt tundmatu.
Sellegipoolest pole tõenäoliselt veel kunagi varem pööratud kehale nii suurt tähelepanu kui tänapäeval: see on…
„Geeniteadus meie tervise hüvanguks“, Margus Maidla vestleb Maris Laanega
Indrek Ibrus, „Ühiskondliku loovuse poliitikavõtmed“
Tõnis Arnover, „Soome pilk pöördub Moskvalt läände“
Art Leete, „Obi ugri vürstide viimased sõjad“
Ave Kongo, „Diivanist, telekast ja telefoni laadimise kohast ei piisa“
Marten Esko, „On teil hetk aega? Vaatame korra kaasaegsust“
Robert Treufeldt, „Kalaranna fort „Katkurongis““
Margus Ott, „ Argidialektika XXIV. Siin ja seal“
Intervjuu
filosoof Marko Pajevićiga
kliimamõju hindamise eksperdi Anni Oviiriga
filmi „Armastuse olemus“ lavastaja Monia Chokri ja näitleja Magalie Lépine-Blondeauga
Esiküljel Tartu…
Keha kuulub eesti sõnavara ürgseimasse kihti ja 500 kõige sagedasema sõna hulka. EKI ühendsõnastikus on kehal viis tähendust, millest esimene „inimese või looma kogu organism“.
Keelekorpuse autentsete keeleandmete toel on näha, et inimese kehast kirjutatakse kaks korda sagedamini kui looma kehast ja naise kehast kolm korda sagedamini kui mehe või lapse kehast. Keha puhul peetakse oluliseks seda, kuidas see visuaalselt välja näeb: pigem tuuakse esile positiivset (trimmis, sportlik, sale, seksikas, lihaseline,…
„Iga lugeja loeb“, Pille-Riin Larm vestleb Triinu Tammega
Eesti kirjandusklassikud obstruktsioonist
Margit Langemets, Kristina Koppel, Madis Jürviste, „Eesti keele pesa“
Raivo Soosaar, „Väärt teooria raha olemusest ja fiskaalsetest müütidest“
Tanel Vallimäe, „Mis on must-valge maailmapildi juures valesti?“
Andres Kollist, „Tallinna kesklinn, raamat ja ülikool“
Evelyn Raudsepp, „Etenduskunsti(de) sosinad ja karjed“
Oliver Tomingas, „Kliimasoojenemine minu härmatanud akna taga“
Kristel Vilbaste, „Hästi väljapeetud paus“
Intervjuu
Vene teatri uue juhi Anne-Lii Päiviga
filmitegija Mark Cousinsiga
kuraator Yuma Shinoharaga
Esiküljel Triinu Tamm. Foto Piia Ruber
Jõulupuhkuse ajal veetsid oma vaheaega meil maal kaks 12aastast noort. Nagu ühele paadunud tsirkusetreenerile kohane, korraldasin kohe laagri. Panime noortega koos päevakava paika ja allkirjad alla. Nutiseadmetes ollakse päevas kokku kaks tundi, aga kindlasti ühe tunni kaupa. Loetakse ja süüakse laua taga. Voodis magatakse. Poes, mis asub kahe kilomeetri kaugusel, käiakse jalgsi. Ainukeseks tööks jäi lume lükkamine.
Loomulikult valisid nad nutiajaks esimese võimaliku, nimelt hommiku, mil oli mõnus veel voodis vedeleda.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.