Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Tallinna elektrijaam. Vaade mere poole. Ligikaudu 1890–1920. J. & P. Parikas.AM N 5631:190, Eesti Ajaloomuuseum SAUued energiaallikad. Midagi uut päikese all?
Pilguheit minevikku, et tutvuda, mis oli seoses tehnoloogiatega päevakorral sadakond aastat ehk mitu inimpõlve tagasi.
4 minutit -
Andrus TinsErakoguDialoog kehatuga
Olen paaril viimasel aastal kogunud rahva seas ringlevaid lugusid ja arvamusi tehisintellekti (TI) kohta. Suur osa põnevusest, miks neid jutte räägitakse, on tingitud ilmselt sellest, et tegu on justkui inimeselaadset funktsiooni täitva seadeldisega. Tehisarus nähakse revolutsiooniliselt uut lehekülge inimkonna ajaloos, kuid sealjuures tajutakse ka piiratust ja ühekülgsust.
Kui muusikute kõnepruugis kasutatakse mõistet „keha“ või „keha tegema“ teise muusiku asendamise mõttes, siis tehisaru ja inimese suhetes on sageli esile tõusnud küsimus, kas…1 minut -
Esiküljel kunstnik Jevgeni Zolotko.Piia RuberSel reedel Sirbis
„Mitte miski ei kao, kõik tähendab kõike“, Juhan Raud vestles Jevgeni Zolotkoga
Ülo Mattheus, „Dr Solovei fantaasiamaailm või Vene reaalsus?“
Lona Päll, Aet Annist, „Kuidas asetub rohepööre inimeste igapäevaellu?“
Andrus Tins, „Uued energiaallikad. Midagi uut päikese all?“
Yannick võtab seisukoha. Tristan Priimägi vestles Raphaël Quenardiga
Kristjan Kikerpill ja Andra Siibak armastusest tehisaru ajastul
Elin Toona, „Ernst Enno – millenniumi luuletaja“
Kristi Veeber, „Raamat tuleb panna sinna, kust lugeja selle leiab“
Krista Erg-Scacchetti, „Kuidas motiveerida rajama varjendeid ja varjumiskohti?“
Johann…4 minutit -
Üheksa Maa süsteemi, mida peab tasakaalus hoidma. Üheksast piirist kuus on ületatud.Katherine Richardson, Will Steffen, et al.Kliimakriis filosoofi pilgu läbi
Graham Parkes: „Arenenud maailm peab drastiliselt vähendama energia ja kaupade tarbimist. Seejuures tuleb piirata üüratut priiskamist energia, toiduainete, joogivee ja tarbekaupadega.“
7 minutit -
Kaisa LingAlana ProosaSaba lahti, nokk kinni
Hääle tekitamine ei pruugi loomade puhul olla muud kui kopsude tekke kohastumuse kõrvalprodukt.
Kujutlegem iidseid kalu, kes sadu miljoneid aastaid tagasi mudastes järvedes põuaperioodil kuivale jäid – ja kus neil alles tekkis siis kole vajadus hingata! Õnneliku kokkusattumusena leidus nende kehades õrna membraaniga kaetud paunjas ujupõis, mis täitsa hästi ka kopsuks sobis. Vihmaperioodi alguses selgus muidugi, et vette naasmiseks on tarvis vastselt omandatud kohastumust kaitsta: amfiibi kõrri tekkis lihaseline klapp, millega…1 minut -
Sel reedel Sirbis
Kaarel Künnap, „Muusikapidu industriaalsete torumagistraalide vahel“
Äli-Ann Klooren, „Eesti nüüdismuusika kuu“
Pille-Riin Larm, „Ajakiri ELM lõpetab ilmumise. Miks?“
Margus Ott vestles filosoof Graham Parkesiga
Tanel Vallimäe, „Erinevuspoliitika, identiteet ja maksud“
Intervjuu Tallinna tehnikaülikooli keemia- ja biotehnoloogia instituudi direktori Pirjo Spuuliga
Hannah Segerkrantz, „Taidur-disainer loomeväljal“
Oliver Issak, „Kuidas tehakse sotsiaalset disaini?“
Liina Jänes muinsuskaitse aastaraamatust
Martti Preem Estonia juurdeehitisest
Juhan Raud vestles kuraator Annika Haasiga
Tristan Priimägi, „Palmioks ilma viigileheta“
Riho Paramonov, „Karatefilmid Nõukogude Liidus“
Ülar Mark, „Töötan kuskil“
Esiküljel Paavli kultuurivabriku juht Roman Demtšenko.…4 minutit -
Margaret TilkErakoguPosthumanistlik kehatunnetus
Posthumanistlik kehatunnetus on midagi, mille poole olen püüelnud viimased paar aastat. Põhjus on lihtne: teooria ja praktika, käsi ja aju või isegi käsi ja süda võiksid koos käia. Mis mõttega loen ma kogu aeg sellest, kuidas inimene ei peaks olema mõtlemise ja olemise keskmes, kui iga päev istun arvuti või raamatu taga, tundmata, et ruum, kus ma olen, ja bakterid, kes mu sees tegutsevad, võimaldavad selle teksti loomise või isegi…1 minut -
Esiküljel Ahto LobjakasPiia RuberSel reedel Sirbis
„Me kõik oleme potentsiaalsed Anaximandrosed“, Valle-Sten Maiste vestleb Ahto Lobjakaga
Farištamo Eller, „Muudatustega lõpliku muutuse – väljasuremise – vastu“
Intervjuu kogukonnateadlase Cormac Russelliga
Vestlus Hundipea visioonist Indrek Allmanni ja Maarja Matteusega
Intervjuu muusikanõustaja Thomas Golubićiga
Mart Toots ja Mikk Vahtrus rahvusvahelisest teaduskoostööst
Art Leete, „Handi nõia Sergei Ketšimovi pärand“
Elle-Mari Talivee, „Väike linnujämmi välimääraja“
Triin Ojari, „Uus vana kodukontor“
Esiküljel Ahto Lobjakas. Foto Piia Ruber3 minutit -
Peeter LauritsRain AvarmaaMinu keha
Täna hommikul proovisin filmida üht videot sellest, kui palju on looduses signaale, mida me üldse ei adu. Loomade haistmis-, kuulmis- ja nägemisteravuse kõrval oleme meie peaaegu kurttummad. Lisaks suhtlevad kõige erisugusemad eluvormid ka ultraheli ja infraheli abil, infrapunasel ja ultravioleti lainepikkustel, mikrolainekiirguses ja sellistes inforuumides, mille kohta meil veel sõnagi ei ole. Lõhnade tihedus niidul või metsas viib isegi meie taandarenenud haistmismeele eufooriasse.
Ma sain koroona käest üsna raskesti pihta. Korjasin…2 minutit
