-
Erakordselt suur hulk uusi kodumaiseid saatesarju meie telekanalites teeb algava sügishooaja kahtlemata huvitavaks. Kas ka meeldejäävaks ja elamusi pakkuvaks, ei julge veel ennustada. Liiga paljud uued saated on ekraanile jõudnud vaid korra või üldse mitte. Reklaami ja muud promotööd on tehtud aga aukartustäratvalt palju. Ja kindlasti pole see alati nii põhjendamatu kui „Omakohtu” puhul, mille viimases osas selgus, et Jüri Liim, oh imet, ei olegi fašist.
Seni parim uudis on „Kuldvillaku”…
-
Risto Berendson ja Tiina Kaukvere, „Ajateenijad süüdistavad vahipataljoni terroris”, Postimees 30. VIII; Vetšernaja Moskva 30. VIII; Komsomolskaja Pravda 30. VIII; „Omakohus”, TV 3, 31. VIII; Odnako, 1. IX 2012.
„Tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati” („Хотели как лучше, а получилось как всегда”), ütles valitsusjuht Viktor Tšernomõrdin pärast ebaõnnestunud Venemaa rahareformi 1993. aastal.
„Mul on natukene kurb meel, et selles loos hakkab kaalukauss sinnapoole minema, et justnagu poisid on süüdi selles, mis…
-
TV3 „Omakohus” igal tööpäeval kell 19.30.
Üksluisel hilissuvisel meediamaastikul äratasid TV3 „Omakohtu” eelreklaamid suurt tähelepanu. „Kui sa tunned, et oled vaid mutrike, kelle arvamus ei muuda midagi ega koti kedagi, siis nüüd see muutub,” lubasid saate tegijad suuremeelselt ning kiskusid tooli külge kinni seotud ja kleebitud suuga mehe kõneavauselt plaastri. „Meie kohus on teada, mis toimub tegelikult. Ja meie anname sõnaõiguse sulle,” lubati vaevatud ohvrile.
Peamine küsimus oli nende reklaamide järel: kes…
-
Ajalooline draama
Esimene vaatus, tegevuskoht välismaa
Võimupartei ideoloogia üks olulisi toetajaid on rahvusvahelise haardega meediamagnaat. Tema huviks on avaõigusliku ringhäälingu mõju ja auditooriumi vähendamine. Võimupartei hakkab meediamagnaadi huvidest lähtudes tegutsema. Avaõigusliku ringhäälingu (AR) juhtorgani koosseisu muudetakse. Uuenenud juhtorgan annab tegevjuhile ülesande tulla välja kulude kärpimise programmiga. Esmaseks eesmärgiks seati ARi eelarve 25% vähendamine. Ilma avaliku ja ka organisatsioonisisese aruteluta valmib säästukava. Säästukava üheks ettepanekuks on maa mastaape arvestades marginaalsena näiva raadiokanali…
-
Tore on olla suveajakirjanik – olla ajakirjanik suvel. Kirjutan, millest pähe tuleb: sääskedest, summerist, folgist, siidrist, kärbestest, grillimisest, õllest, teisest folgist, telkidest, ujumisest. Eriti aga sääskedest. Üle kõige kardan ma elus . . . . sääski.
Ma olen Tallinnast, aga ma ei maksa, sest pressikaardiga saab tasuta. Ise küsin, ise vastan. Ise kuulan pealt ja kordan. Ise ma ilutegija, suvemeedia silmarõõm.
Poliitikast kirjutan ka, sellest võib alati kirjutada. See puhkamist ei sega, aitab hoopis pingeid…
-
Juba teab mitmendat olümpiat järjest on meie rahvusringhäälingu raadioajakirjanikud teletegijatest leidlikumad ja säravamad.
Viimases Sirbis (3. VIII) torises Kaarel Tarand kulukate ja oma aja ära elanud olümpiamängude kallal. Kuigi artikkel lõpeb aplombiga: parem üks Michal peos kui kolmkümmend kaks sportlast mängudel, tögab peatoimetaja riivamisi ka meie spordiajakirjanikke ja nende reportaaže. Nendel tahangi peatuda.
Eestit esindab olümpiamängudel 32 sportlast, aga vähem on tähelepanu pälvinud fakt, et nende tegemisi kajastab 40 akrediteeritud ajakirjanikku (22…
-
Selle suve meediasõnumitest on intensiivse kasutuse ja sügava allteksti tõttu mulle eriti meelde jäänud üks: „Võta nüüd päikeselaen, sest tagasimaksed algavad alles kolme kuu pärast!”.
Seega võime rahumeeli ajaloo prügikasti visata Reformierakonna kunagise ettepaneku viia Eesti viie rikkama Euroopa riigi hulka. Kui äristrateegia eeldab, et eesti rahvas puhkab aastas vähemalt kolm kuud ja sedagi laenatud raha eest (s.t ei teeni ka ülejäänud üheksa jooksul midagi), on meie tööpanus maailma majanduslikult arenevate…
-
Nii sündmusterohket suvealgust ei mäletagi. Teemasid tuleb aknast ja uksest, raske on isegi jalgpallile keskenduda. Vahest 1999. aastal suutis Keskerakond midagi ligilähedaseltki sarnast saavutada.
Täna 60 aastat tagasi olid valikuvõimalused ahtamad. Huvitav, millised olid siis päevateemad ja probleemid, millistes küsimustes peeti mõõgavõitlust? Televisioon polnud meieni veel jõudnud, ainsaks kaaslaseks Eesti Raadio oma kahe programmiga. I programmi saatepäev algas 9.30 IV katkendiga Stalini preemia laureaadi André Stili romaanist „Esimene löök”. Seejärel pakuti…
-
Ajalehtede naljakülgedest.
Õhtulehe huumorilehekülg „Kräpp” vääriks kiidusõnu juba loomise fakti tõttu. Meie naljaajakirjandus ei ela praegu oma paremaid aegu, ehkki igasugused halvad ajad, stagnatsioonid ja kriisid naljategemist üldiselt soosivad. Aga juba esimene lugu, mida sealt lugema juhtusin – see kõneles kangekaelsetest Saaremaa mereröövlitest, kes ei taha end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida ning nõuavad õigust tööajal rummi juua –, tegi meele ka sisuliselt rõõmsaks. Ka viimane lugu „Tööandjad nõuavad töötajate pangaparoole” (2. VI)…
-
„Eurovisiooni lauluvõistlus 2012”, ETV, kommentaator Marko Reikop. „Rahva oma kaitse”, Raadio 2, kommentaatorid Mart Juur ja Andrus Kivirähk. 26. V 2012
2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse finaali Bakuus vaatas Eestis 371 000 silmapaari, selgus uuringufirma TNS Emor teleauditooriumi mõõdikuuringust (ERR 29. V). Hirmuäratav arv, kui arvestada, et 24. veebruari presidendi vastuvõttu jälgis 321 000 uudishimulikku. Eelmise aastaga võrreldes vaatas finaalvõistlust 20 000 inimest rohkem, kuigi Veiko Märka lahmis veel finaalipäeva hommikul, et…
