-
Aasta kõige tähtsamaks peetav nääriõhtu teleprogramm ei pakkunud seekord üllatusi kvantiteedi ehk uute formaatide poolest, kuid kvaliteedi ehk sisuga tehti küll sada imet ära – peamiselt seda allapoole venitades.
Positiivses plaanis pakkus ületamatut taset ETV „Tujurikkuja”. Seda alates esimesest, Ita Everi dopinguskandaali sketšist, mis kadestamisväärse visuaalse efektiga parodeeris „Alpimaja”, kuni liigutava lõpulauluni sadistlikust maailmast ja masohhistlikest eestlastest („Küll rõõmuga me kannataks, kui kõik me piinu tunnistaks”). Võttes aluseks Hardi Tiiduse kuldse…
-
„Kõige suurem müütide looja on meedia,” ütles Neinar Seli (err.uudised 11. XI 2012). „Harta 12” on dokument, mille ümber Eesti meedia pole suutnud luua müüte, pinget ega isegi mitte intelligentset diskussiooni.
Harta laialivalguv ja õõnes tekst vastandub teravalt näiteks „40 kirja” konkreetsusele. „Vaja on uut ühiskondlikku kokkulepet.”* Kes kellega selle sõlmib? Milliseid konkreetseid kohustusi ja kellele see sisaldab? Milline võim selle legitiimseks tunnistab?
„Kui süsteem ei suuda end ise reformida, tuleb kodanikuühiskonnal…
-
„Kirjandusministeerium” ETVs, iga kuu viimasel teisipäeval kell 21.40, saatejuht Mart Juur.
Kolm kuud ja kolm korda on sel sügisel eesti kirjandushuvilised saanud ETVs kuulata vaadata uudiseid ja mõtteid meie kirjanduselust. Saate pealkirjaks on „Kirjandusministeerium” ja näoks Mart Juur. Kolm saadet on kindlasti vähe, et teha ühe teleproduktsiooni kohta kaugeleulatuvaid järeldusi. Mõningaid väljavaateid ja suundumusi on siiski juba võimalik analüüsida ja kaardistada. Ning just seda ma Sirbi üleskutsel teengi.
„Kirjandusministeeriumi” esimene suur küsimus…
-
Möödunud nädal oli meedias nii poliitika nägu, et seda ei saa ignoreerida. Esmakordselt pärast taasiseseisvumist oleme sattunud olukorda, mis tuttav George Orwelli romaanist „1984”. Suur Õde jälgib meid kõikjal. Suure Õe Kaja Kallase kaunid suured silmad kinnise suu kohal. Häda sellele, kes nüüd veel tõmblukusüsteemi asjatundmatult näperdama kipub või seda rikki püüab ajada.
Kõige hullem on muidugi kontekst, mis Jürgen Ligi sõnadele otsekohe anti. „Kaunid suured silmad” tähendab automaatselt alandamist, solvamist,…
-
Jätkan Eesti teleseriaalide suure pere näidete najal ideaalse sarja tegemise kursust. 12. X Sirbis käsitlesin küsilausete kasutamise kunsti, nüüd jõuame kõrgemale tasemele – hüüdlauseteni. Kui küsilaused moodustavad monumentaalse eesti seriaalipüramiidi aluse ja sisu, siis hüüdlaused selle vaimukõrgustesse pürgiva tipu. Esimesed on neste, mida tuhanded usinad töömesilased tilkhaaval seriaalikärge koguvad, vaatajate pere põhitoidus. Teised seevastu nagu mesilasemapiim – haruldane ja tugeva toimega aine, mida vilunud seebikeetja vaid näpuotsaga lisab.
Näiteid: „Istu maha…
-
Imeline Ajalugu, Imeline Teadus, National Geographic ja Intelligent Life Eesti ajakirjandusturul.
Eesti kaupluste ja kioskite ajakirjariiulid on viimase kahe aasta jooksul saanud tõhusat ja kogukat lisa nelja väliskapitalile kuuluva eestikeelse ajakirja näol. Need on Bonnieri grupile kuuluvad Imeline Teadus (IT) ja Imeline Ajalugu (IA ), briti Economisti kvartaliväljaande Intelligent Life (IL) Eesti versioon ning ameeriklaste National Geographic (NG). Hinnaltki on nad lähedased (4–4.90 eurot).
Intuitiivselt ütleksin, et kõige vajalikum neist oli meie…
-
Nõudlikumale lugejale on leht liiga ninnu-nännu.
Sel suvel kuulutas kohalik meediahiid Ekspress Grupp, et peagi on oodata revolutsiooni siinsel ajakirjandusturul. „Usume siiralt, et Ingridi eestvedamisel toome peatselt lugejateni midagi sellist, mida Eesti turul veel pole nähtud,” põhjendas Päevalehe ja Delfi ühispeatoimetaja Urmo Soonvald pressiteates, millega seni Postimehe pehmet nädalalõpulisa Arter vedanud Ingrid Veidenberg konkureeriva tööandja juures tegelema hakkab. Pärast paari kuud vaikust käivitus sügise hakul massiivne reklaamikampaania, kus kontserni enda ristturundusele…
-
Katsudes end kurssi viia kõigi sellesügiseste uute või uut hooaega alustavate kodumaiste teleseriaalidega, jõudsin õige pea selleni, et hakkasin nende tekstist küsilauseid välja kirjutama. Käsi väsis küll hullusti ära, aga nädala pidasin siiski vastu.
Avastasin seaduspära: mida rohkem küsilauseid, seda pikema ja segasema (s.t kvaliteetsema) sarja saab. On nimelt tõde, mida Eesti teleseebitootjad jagavad paremini kui ükskordühte: küsimusele võib vastata, aga võib ka mitte vastata. See lubab kõik küsilaused jaotada kolme…
-
Sofi Oksanen Eesti meedias.
Sofi Oksaneni ümber valitseb Eesti pressis üldine nõutus. „Kas ja kui palju Sofi Oksaneni interpretatsioonid vastavad tegelikkusele?” küsiti 16. IX „Aktuaalse kaamera” „Nädalas”.
Väga vähe vastavad. Ilmselgelt on tegu persooniga, kes ei mahu mingisuguste üldiste mallide alla. Asi on läinud juba nii hulluks, et viimases „Pehmete ja karvaste” osas ei teadnud isegi Siga, kas ta peaks Evelinile kirjutama Oksaneni kohta positiivse või negatiivse kommentaari. Ja kuna tavalisele lugejale…
-
Oma suurepäraste saavutuste ja tugeva PR-masinaga on Eesti kujundanud endale eduka väikse riigi maine. Maailmakuulsad ajalehed avaldavad uudiseid järjekordsest edukast IT-idufirmast või kui ilus on Eestisse reisida. Isegi hiljutine Twitteri-sõda riigipea ja Nobeli laureaadi vahel tõestas rahvusvahelisele avalikkusele, et Eesti teab, mis ta teeb.
Sirvisin aga hiljuti New York Daily Newsi – USA tiraažilt neljandat ajalehte – ja nägin pilti koonduslaagrist koos vapustavalt rumala eestikeelse kommentaariga. Ja jäin tummaks. Avasin lingi,…
