Toeta

Teater

  • Kas teraapia või teater?
    Paide teatri näitleja Johannes Richard Sepping jagab poeetilist konsultatsiooni.
    Paide teater

    Kas teraapia või teater?

    Loodetavasti on nõustamisliinidel, eluliinidel jm tööl vähemasti sama tundliku näitlejavaistu ja -andega inimesed, kuigi raske öelda, kui palju oli „Poeetiliste konsultatsioonide“ telefonikõnes näitlemist.

    Jürgen Rooste
    4 minutit
  • Ene-Liisi hommage Mari-Liisile
    2015. aastal avati Eesti Draamateatri parketisaalis näitus „Karakter värvis ja vormis“, mis oli pühendatud teatrikunstnik Mari-Liis Küla (vasakul) 90. sünnipäevale. Näituse koostas teatrikunstnik Ene-Liis Semper.
    Teet Malsroos / Õhtuleht / Scanpix

    Ene-Liisi hommage Mari-Liisile

    Erilise kullakaaluga on kogumiku „Mari-Liis Küla“ mälestuste osa, mis liidab professionaali refleksioonid isiklikumat laadi mälupiltidega.

    Sven Karja
    7 minutit
  • Andres Noormetsa pikk päev
    Andres Noormetsa kasutatav olevikuvorm hoiab pidevalt tuleviku lahti, tema lause on sageli lühike ning täpne (justkui remark).
    Foto raamatust

    Andres Noormetsa pikk päev

    Päevaraamatus ei pääse Andres Noormets maailma kirjeldamisest, aga ta ei kirjelda seda, kuidas tema maailm näib, vaid kuidas tema maailm on.

    Kaur Riismaa
    9 minutit

  • Uus teater – Tellimustöö

    Tellimustöö on miski, mida keegi teine soovib. No ja siis sina teed. Vahel peetakse enne koosolek, soovid ja unistused räägitakse läbi. Vahel aga on kõik nii selge, et läheb kohe tööks. See, mis pole tellimustöö, see on juba tehtud ning pakub end välja poelettidel või internetiavaruses. Vaja vaid minna ja valida endale meelepärane. Tellida saab tomatitaimi, õunapuu pookimist, artikleid, jutte, raamatuid, kuure, maju, teid, lavastusi, kontserte,…
    Kaja Kann
    3 minutit
  • Tantsukunst ja kehalisus keset uusi hübriidvorme
    Kõheda Vastasmõju festivalil etendunud Rimini Protokolli füüsilis-kaasav lavastus „Call Cutta at Home“ võib tähendada hingepugemist, ent tegijad ei nimeta seda tantsulavastuseks.
    Kuvatõmmis

    Tantsukunst ja kehalisus keset uusi hübriidvorme

    Kui küsida, kas tants pole enam see, mis ta oli enne pandeemiat, siis äkki ta ei olegi seda juba tükk aega olnud ja me alles nüüd märkame seda?

    Marie Pullerits
    11 minutit
  • Kriitik Ivika Sillar ja teatrikriitika paradoksid
    Raamat „Ma käisin teatris“ koondab endasse 29 Ivika Sillari teksti, mis on ilmunud aastatel 1982–2020.
    Eva-Liisa Linder

    Kriitik Ivika Sillar ja teatrikriitika paradoksid

    „Ma käisin teatris“ räägib samavõrd palju eesti teatrist kui Ivika Sillarist ning on seepärast üsna omanäoline teiste kriitikakogumike seas.

    Anneli Saro
    6 minutit

  • Uus teater – Institutsioon

    Lisaks kunstilistele eesmärkidele on uuemas teatris sageli muutuja ka teater kui institutsioon. Kui veel mõni aasta tagasi võis aimata, et nüüdisaegsust seostatakse pigem vabakutselisusega ning institutsionaalsele teatrile kleebiti külge traditsioonilisuse silt (mõlemad seostamised olid väga pealiskaudsed), siis praegu jookseb veelahe kusagilt mujalt. Tõtt-öelda on isegi narr rääkida eraldi institutsioonidest ja neile justkui vastanduvatest mingisugustest vabamatest formaatidest, sest esiteks ei defineeri institutsionaalne vorm mitte midagi – kõik…
    Eero Epner
    3 minutit

  • Ago-Endrik Kerge 8. IV 1939 – 25. IV 2021

    Oma 82. eluaastal on meie hulgast on lahkunud erakordselt mitmekülgne teatrimees Ago-Endrik Kerge, kes suutis jätta sügava jälje omamaisesse tantsu-, muusika-, sõna- ja teleteatrisse ning filmikunsti.
    1939. aastal Tallinnas kultuurihuvilises kodus sündinud Ago-Endrik Kerge esimeseks teatrikooliks oli 1959. aastal lõpetatud Tallinna Balletikool, millele järgnes enam kui tähelepanuväärne karjäär esitantsijana Estonias. Võrdse vabadusega suutis ta end tõestada nii klassikaliste ballettide printsirollides (Siegfrid, „Luikede järv“, 1965; Prints, „Pähklipureja“, 1965;…
    2 minutit
  • Teater ja tsensuur
    „Kuldse maski“ parim suurvorm on Andrei Mogutši lavastus „Muinasjutt viimasest inglist“, mis on inspireeritud elust 1990. aastate Venemaal, tegelasteks hullumajja pistetud eluheidikud.
    Ira Poljarnaja

    Teater ja tsensuur

    Alvis Hermanis: „Kui Jerzy Grotowski või Antonin Artaud oleks kuulnud, et teater on dialoogi koht, poleks nad millestki aru saanud.“

    Maris Johannes
    4 minutit
  • Kui hing ja keha ei toeta, võib vaim minema lehvida
    Kui loeme Voldemar Panso enda kirjutatud raamatuid või kuulame, kuidas tema õpilased või õpilaste õpilased teda tsiteerivad, siis lehvib seal kohal Panso vaim.
    Kalju Suur / Pm / Scanpix

    Kui hing ja keha ei toeta, võib vaim minema lehvida

    Merle Karusoo on määratlenud selle kaheköitelise raamatu „subjektiivse dokumentaariumina“, rõhutades eessõnas, et see teos väljendab ennekõike tema võlga oma õpetaja Voldemar Panso ees.

    Madis Kolk
    6 minutit
Sirp