Toeta

Teater

  • Jürka on Wanapagan ja Ants on kaval
    Ago Andersoni suurepäraselt mängitud pöörase ja lapsemeelse Jürkaga on siiski keeruline mestis olla.
    Priit Loog

    Jürka on Wanapagan ja Ants on kaval

    Wanapagan on seekord kirjutatud võõrapärase algustähega W – kas märk vanast kirjaviisist või moodne moonutus?

    Maris Johannes
    6 minutit
  • Põhjuste ja tagajärgedeta paarisuhe
    Näitlejad Evelin Võigemast ja Märt Avandi mängivad igal hetkel võluvalt ja tühjade teatraalsete žestideta.
    Siim Vahur

    Põhjuste ja tagajärgedeta paarisuhe

    „Stseenid ühest abielust“ lavastustervikul näib puuduvat kontseptuaalne režiiline raam, põhjendus, miks ja milliste rõhuasetustega see (vana) lugu just nüüd on uuesti lavastatud.

    Madis Kolk
    6 minutit

  • Uus teater – Eelmaa

    Hommikupoolikul, mil tuli teade Aleksander Eelmaa surmast, saatis üks nn uue teatri režissööre sõnumi. Seal seisis, et lahkunud on üks viimaseid selle põlvkonna meesnäitlejaid – ja inimene, kes oli äärmiselt open minded (avatud meelega). Paar päeva hiljem ilmus nädala­lõpulisas intervjuu noore radikaalse etenduskunstnikuga. Intervjuud iseloomustas foto etenduskunstniku lavastusest: esiplaanil tema ise, tagaplaanil aga Aleksander Eelmaa, süütamas sigaretti.
    Uut teatrit seotakse sageli nimemaagia tõttu „uute inimestega“. See on…
    Eero Epner
    3 minutit

  • Aleksander Eelmaa 6. XI 1946 – 21. VII 2021

    Sass. Kolleegid kutsusid teda ikka niimoodi – omaselt, kuid mitte iial familiaarselt. Sass oli leebe, kuid kompromissitu. Uje olek ja habras õlg, kuid kindel tugi. Ta oli kuidagi alati kohal, leides õige tooni ka keerulisel hetkel. Ta oli paljude jaoks oma tõsisel-naerusel viisil väga oluline inimene – kaasteelistel tulvab südamel ja keelel nii palju tunnistusi tänuvõlast.
    Mulgimaa väljade ja järvede keskel kasvanud poisil oli suur avaruseigatsus ja…
    3 minutit
  • Muinasjutt Murast
    Lavastuses „Läbi kõigi elude ma otsin sind …“ on Eva (Jane Napp) ainus, kes peab püsima malbe ja tõsine.
    Toomas Mitt

    Muinasjutt Murast

    Damir Salimzianovi tugevus on see, et robustne koomika ei iseloomusta lavastust läbivalt, tema groteskinumbrid on doseeritud hingetõmbepauside vahele.

    Mario Pulver
    6 minutit
  • Taasleitud arm Põrgupõhja puhkemajas
    Oskar Seeman pillab Indrekuna mängu vaimukaid improvisatsioonisädemeid.
    Elis Jurkatam

    Taasleitud arm Põrgupõhja puhkemajas

    „Indrek ja heledad hääled“ on vaimukas visand, tulvil toredaid eeldusi, millele võiks täiemõõdulist näitemängu alles ehitama hakata.

    Pille-Riin Purje
    5 minutit
  • Täna õhtul ilusam kui homme
    Lavastuses „Täna õhtul lorem ipsum“ on näitlejad (fotol Katariina Tamm) trükimust, nende omavaheline liikumine on kerning, pausid on sõnavahed ja pimedus reavahe.
    Kristiina Praks

    Täna õhtul ilusam kui homme

    Raske öelda, kas Von Krahli teatri „Täna õhtul lorem ipsum“ koosneb piltidest, mida eraldavad pausid, või pausidest, mida eraldavad pildid.

    Kaur Riismaa
    6 minutit
  • Orwelli-vaatemäng Vanemuises
    Robert Annus on õnnestunud valik peategelase, Tõeministeeriumi pisiametniku Winston Smithi rolli. Tema habras ja hirmunud intellektuaalsus ning põlevi silmi kohalolu igas hetkes oli erakordselt täpne.
    Maris Savik

    Orwelli-vaatemäng Vanemuises

    Kui juba otsustati Orwelli düstoopia „1984“ praegu lavale tuua, vajanuks see tänapäeva maailma ja Eesti päevaprobleemidega seostuvat tõlgendust.

    Jaak Allik
    6 minutit

  • Uus teater – Lava

    Nii nagu vanas, nii ka uues teatris jaguneb ruum tavaliselt kaheks: laval sebivad näitlejad ja saalis istub rahulikult vaataja. Näiteks pöördlava aitab sündmustejada paigutada eri ruumidesse. Kui näitleja võtab julguse kokku ja liigub publikualale, muutub see lavaks. Isegi siis, kui näitleja seisab endiselt laval ning ainult ütleb midagi ühe vaataja lipsuvärvi kohta ja teised viskavad talle pilgu peale, on kohe tekitatud kaks lava. See lava, kus…
    Kaja Kann
    3 minutit
  • Panid vaba fantaasiaga eri suunas ajama
    Liisa Saaremäeli kohaspetsiifiline rännaklavastus „Tiny Home Production presents: Suurem kui elu“ (fotol Aleksander Eelmaa) viis publiku Paljassaare garaažilinnakusse.
    Emer Värk

    Panid vaba fantaasiaga eri suunas ajama

    Festivali „CPPM Manifestal“ lavastuste nägemiseks-kogemiseks sattusid vaatajad eriilmelistesse paikadesse, millest nii mõndagi poleks osanud etendamispaigana kujutleda.

    Keiu Virro
    6 minutit
Sirp