
Lavastusest „Tramm nimega Iha“ saab osa kooliõpilane, kel see on esmakokkupuude Tennessee Williamsiga, aga alles on ka kõik vihjed sellele, kes tahab nautida kirjaniku kujundiaparatuuri.

Festivalil „Draama“ on küll teatrite lavastused, hulk väliskülalisi, etendusjärgsed arutelud ja teemakonverentsid, kuid kõik see näib olevat mõeldud eeskätt asjahuviliste kitsale ringile.

Tallinna Linnateatri „Learis“ on Shakespeare’i näidend kenasti olemas, kohati puhastatud ja otsekohesema sõnumiga, seega Andres Noormetsa kastmes, mis on vähendanud ehk siin-seal ambivalentsust.

Rimini Protokolli uus audio-rännaklavastus „Jagatud maastikud“ viib seitsmetunnisele jalutuskäigule Berliini lähistele metsa.

Alvar Loog ja Valle-Sten Maiste on koostanud „Teatrielu“ kogumiku, kus peaaegu igas artiklis esitatakse aktuaalseid küsimusi ning antakse võimalus kas kaasa noogutada või vastu vaielda.
Pina Bauschi „Kevadpühitsuse“ koreograafia on Igor Stravinski muusikaga tihedas suhtluses, misläbi mõlemad teineteist võimendavad.

Daugavpilsi teatri tegev- ja kunstiline juht Oleg Šapošnikov: „Ükski Riias õppiv näitlejatudeng ei pöörduks Daugavpilsi tagasi, Lätis valitseb liigne tsentraliseeritus.“

Kinoteatri „Kohvrile“ on põhjust ette heita süvenematust, esimeste märksõnade õhkuviskamist, lootuses, et küll neist mõni ikka seina külge kleepub.

Kuus kaunist naist on riietatud valgesse ning jõlguvad ruumis, tekitades pildi seinal tolknevatest laiskadest porikärbestest, kes ei viitsi isegi põriseda.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.